Tänane päev möödanikus

Sada kakskümmend viis aastat tagasi, 1883. aasta 3. juulil, sündis Austria-Ungari tookordses provintsilinnakeses, nüüd aga sõltumatu Tšehhi riigi pealinnas Prahas juudi perekonnas kirjanik Franz Kafka, keda paljud on pidanud XX sajandil asetleidnud õuduste täpseks ja süngeks ettekuulutajaks. Kuigi tema perekonnanimi on tšehhipärane (sõna “kafka” tähendab tšehhi keeles “hakk”), kirjutas ta siiski vaid saksa keeles.

Nõukogude totalitaarse režiimi kõige tumedamal ajal (pean silmas Stalini valitsemisaega) olid Kafka teosed keelatud. Eesti keeles ilmus tema esimene novellivalimik “Aruanne akadeemiale” nn sula ajal aastal 1962. Kuid 1966. aastal nägi eesti keeles ilmavalgust tema üks peamisi teoseid – romaan “Protsess”. Kafka suri 1924. aastal Viinis tuberkuloosi.

Sada viisteist aastat tagasi, 1893. aasta 6. juulil, suri Pariisis vaid 43 aasta vanuselt maailmakirjanduse üks vaieldamatuid tippe, prantsuse kirjanik Henri René Albert Guy de Maupassant (s 1850). Tema emapoolne onu Alfred Le Poittevin oli kirjanik Gustave Flaubert’i lähedane sõber. Kuigi onu suri juba 32-aastaselt, säilitas kirjaniku ema Laure Le Poittevin kogu oma elu jooksul Flaubert’iga lähedased suhted. Seepärast tekkisidki Pariisis kuuldused, et Guy de Maupassnt’ tegelikuks isaks on kirjanik Flaubert.

Olgu sellega kuidas on, fakt on see, et Maupassant’ seaduslik isa lahkus perekonna juurest juba varakult, kui poiss oli vaid kümneaastane. Seepärast Maupassant teda ka südamest põlgas. Oma ema ta aga väga armastas. Just ema palvel olevat Gustav Flaubert hakanud noore Guy kirjandusõpetajaks.

Kui 1880. aastal Flaubert ootamatult suri, oli see Maupassant’le suureks löögiks. Väidetavalt olevat ta just pärast seda traagilist sündmust hakanud tundma suurt ja isegi haiglaslikku huvi naissoo vastu. Tõsi, ka varem oli Maupassant sellist kirge üles näidanud, kuid siis oli Flaubert suutnud noormehe käitumist kuidagi kontrolli all hoida. Esimest korda diagnoositi Maupassant’l süüfilis siis, kui oli vaid 20-aastane. Korralikult ravida ta end aga ei soovinud.

Pärast oma õpetaja surma, 1880. aastatel avaldas Guy de Mauppassant umbes kolmsada jutustust, kuus romaani, rohkesti luuletusi ja reisikirju. Kõige sellega kaasnes suur populaarsus ja märkimisväärne rikkus. Kuid endiselt ei soovinud kirjanik end ravida, mistõttu haigus pidevalt süvenes. 1892. aastal tegi Mauppassant enesetapukatse. Pärast seda suleti ta psühhiaatriahaiglasse, kus ta peagi ka suri.

Kaheksakümmend aastat tagasi, 1928. aasta 4. juulil, toimus Nõukogude Liidu pealinnas Moskvas kommunistliku partei järjekordne pleenum, millel diktaator Josif Stalin tutvustas esimest korda oma uut ja kurikuulsat poliitilist teooriat. Kõnealuse teooria kohaselt toimub maailmas pidevalt (vastavalt sellele, kuidas sotsialistlik ühiskond üha enam areneb ja jõudu kogub) nn kapitalistlike elementide vastupanu tugevnemine. Teiste sõnadega käis Stalin välja idee klassivõitluse pidevast teravnemisest kogu maailmas.

Tookord, kui “suur juht” tuli sellise teooriaga päevavalgele, taipasid vähesed, mida see kõik võib endaga kaasa tuua. Täna võime tagantjärele tarkusega öelda, et täpselt kaheksa aastakümmet tagasi lõi inimkonna ajaloo üks suuremaid kurjategijaid n-ö teoreetilise ja ideoloogilise baasi miljonite süütute inimeste hävitamiseks. Kõik see oli ettevalmistus suure terrori vallapäästmiseks.

Täna kuuskümmend viis aastat tagasi, 1943. aasta 5. juulil, algas Teise maailmasõja üks verisemaid ja ohvriterikkamaid lahinguid – lahing Kurski kaarel. Nii nimetavad seda lahingut võitjad riigid. Sakslased aga kutsusid seda kõlavalt operatsiooniks “Tsitadell” (Unterneh-men Zitadelle).

Sakslaste alustatud pealetungi eesmärgiks oli haarata pärast suurt lüüasaamist Stalingradi all idarindel initsiatiiv taas enda kätte. See ettevõtmine aga ebaõnnestus täielikult. Pärast Kurski lahingut oli paljudele asjatundjatele üheselt selge, et liisk on langenud ja et Teise maailmasõja lõpptulemus otsustatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)