Kui julged teha, siis julge ka vastutada (1)

Kui julged teha, siis julge ka vastutada

 

Alaealiste seas on populaarsust võitnud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine. Alkoholijoobes panevad alaealised toime ka enamiku süütegudest. Samuti on levinud valeandmete esitamine ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine.

Tihti ei teata selliste rikkumiste tagajärgi ning seetõttu ei osata hinnata toimepandud rikkumise tõsidust. Teatakse, et alaealist võib alkoholi tarbimise eest karistada kuni 600-kroonise rahatrahviga, kuid tihti ei aduta, mida toob endaga kaasa n-ö hädavale ja suhtumine “päästavad vaid kiired jalad”.

Valeandmed käiku

Sageli mõtlevad politseile õigusrikkumisega vahele jäänud alaealised, kuidas tülitekitavast olukorrast valega välja tulla.

Selleks esitatakse enda kohta valeandmeid: valetatakse ennast tegelikkusest vanemaks, esitatakse sõbra isikuandmed või joostakse sootuks minema. Taolise käitumisega takistatakse politsei tööd ja selline teguviis pole ainult keelatud, vaid ka karistatav. Karistuseks on vastavalt karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb valeandmete esitamist, ettenähtud rahatrahv kuni 18 000 krooni või arest, politsei poolt antud seaduslikku korralduse eiramine (näiteks: “Seis! Politsei!”) võib kaasa tuua karistuseks rahatrahvi 12 000 krooni või aresti.

2007. aastal koostas politsei väärteomaterjale valeandmete esitamise eest Pärnumaal 21 ning Järvamaal kahele alaealisele. Politsei poolt antud seadusliku korralduse eiramise eest koostati materjalid Pärnumaal 55, Raplamaal üheksale, Läänemaal neljale, Saaremaal kolmele ning Hiiumaal neljale alaealisele.

Kutsume üles kõiki noori käituma mõistlikult ja viisakalt. Politseiametniku kui riigi järelvalvet teostava ametniku korraldused on täitmiseks ja nende mittetäitmine või osaline täitmine võib kaasa tuua õigusrikkujale vastutuse. Kui alaealine jääb politseile vahele näiteks tubakatoote või alkohoolse joogi tarbimisega, siis karistuse määr sõltub lisaks eelnevalt toimepandud rikkumistele (või nende puudumisele) ka tema käitumisest ning suhtumisest toimepandud teosse.

Ärajooksmine on raskendav asjaolu

Eeltoodut ilmestab hästi näide kahest alaealisest tütarlapsest, kes olid tarbinud alkoholi ning politseid nähes ära jooksid. Politseil õnnestus kohapeal tabada üks tüdrukutest ning menetluse käigus kogutud tõendite põhjal tehti kindlaks ka teise tüdruku isik.

Tüdrukuid ootab ees paarisajakroonise rahatrahvi asemel nüüd juba paarituhandekroonine. Ära jooksnud õigusrikkujad ei arvesta sellega, et nad võivad oma teoga panna raskesse olukorda oma sõbradki, keda nende tuvastamiseks tunnistajatena üle kuulatakse. On mõistetav, et noored ei taha oma sõpru reeta, kuid paraku tuleb ülekuulamisel anda tõeseid ütlusi.

Kui õigusrikkujal endal on õigus enda kohta ütlusi mitte anda, siis tunnistajal selline õigus puudub. Valeütluste andmine on aga samuti karistatav nagu valeandmete esitaminegi.

See tähendab, et kui tunnistaja moonutab informatsiooni või annab väärinformatsiooni, võetakse ka tema vastutusele. Selliseid juhtumeid on politseipraktikas kahjuks palju. Politseiametnikel kulub aga selle kõige väljaselgitamiseks asjatult palju aega, samal ajal on neil vaja ka tänavatel elanike turvalisust tagada või näiteks varastatud jalgratta avaldust lahendada.

Jätkugu noortel julgust olla aus – ka siis, kui nad on toime pannud õigusrikkumise, ning võtta vastutus oma tegude ees endale, panemata keerulisse olukorda nii ennast kui ka oma sõpru.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)