Reisitrükised aitavad maakonda tutvustada (Reisijuhist “Tule saarele!”) (7)

Reisitrükised aitavad maakonda tutvustada (Reisijuhist “Tule saarele!”)

VESKID VÕTAVAD VÕÕRAID VASTU. Angla tuulikud on aastakümneid Saaremaa üheks turismimagnetiks olnud. Nüüdsest saavad turistid Anglas tutvuda jahvatava pukktuulikuga.

Aastakümnete jooksul on ilmunud kümneid Saare maakonda tutvustavaid huvitavaid ja vähemhuvitavaid trükiseid. Viimastel aastatel on väljaandjad pakkunud erinevaid reisitrükiseid. Turismihooaja haripunktis on vahest õige aeg tutvustada reisijuhti “Tule saarele!”. Huvilisteni jõudis see eelmise aasta lõpus vahetult enne jõule. Nõnda saime oma maakonna turismiinfo uueks hooajaks potentsiaalsetele huvilistele varakult saata, kuna reisiplaane ja -kavu koostatakse vähemalt pool aastat kuni aasta ette.

Esimest reisijuhti „Tule saarele!“ trükiti 30 000 eksemplari eesti, vene, soome ja inglise keeles. Seda levitati saatkondade, messide ja otsekontaktide kaudu üle maailma.

E-posti teel korraldasime valikulise küsitluse Läti reisikorraldajatele Eestisse ja sealhulgas ka Saaremaale reisimise kohta. Huvi meie vastu on jätkuvalt suur. Üha laialdasemalt oleme kataloogi levitamiseks kasutanud interneti võimalusi. Enne jaanipäeva saatsime Reisijuhi pdf-faili e-postiga viiele tuhandele kontaktile.

Eesti turuosa Euroopasiseste puhkusereiside sihtkohtade hulgas on vaid 0,7 protsenti (EASi turismiuuringud).

Tõdegem, me ei ela ainult või lihtsalt Eesti vabariigis, vaid globaliseeruvas maailmas, eelkõige Euroopa Liidus. Oma rolli mängib ka Schengeni viisaruumiga liitumine, mis tõi kaasa hoopis avaramad võimalused turismi arenguks.

Eestis kasvas 2007. aastal turistide arv lähtemaadest protsentides:
Norra +15, Läti +14, Leedu +19, Poola +30, USA +12, Hispaania +15 ja Prantsusmaa +8.

Turistide arv vähenes:
Soomest 6 protsenti, Rootsist 15%, Venemaalt 16%, Saksamaalt 3% ja Suurbritanniast 9%.
(EAS uuringud Eesti ja Maailma turism 2007 www.eas.ee/turismistatistika ).
Olulisemate põhjustena, miks Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, nähakse:
• kaupade ja teenuste hinna ja kvaliteedi suhte nihe ehk siis hinnad on meil tõusnud ja teenuste kvaliteet ei jõua sellele järele;
• teeninduse kvaliteet – põhjamaalastena peame avatud, kliendile suunatud teenindamist veel õppima, see pole meil n-ö veres;
• soodsate ja mugavate otsetranspordi-ühenduste vähesus Euroopa peamistelt sihtturgudelt;
• omanäoliste turismitoodete ebapiisav pakkumine, st. loovust on meie tootearenduses vähe.

Paljud lähinaabrid ei tea Saaremaast midagi

Üks tähtsamaid ja ligipääsetavamaid turge on kindlasti Soome. Reisimine on seal populaarne, kuid statistika andmetel on Eesti külastajad ikka just Helsingist ja selle lähipiirkondadest ning külastatakse peamiselt Tallinna.

Tähtis on tutvustada Eestit ja sealhulgas ka Saaremaad väljaspool Helsingit, kutsudes soomlasi kõikjalt meie kauneid saari avastama. Sellest lähtuvalt tutvustasime slaidiprogrammi ja reisijuhiga Eestit ning Saaremaad Joensuus ja Tamperes. Huvi meie vastu oli suur.

Märkimist väärib, et arvamus, nagu oleks iga soomlane vähemalt korra Eestis käinud ja igal eestlasel oma „kodusoomlane“, ei pea paika. Kohapeal selgus, et Saaremaad tutvustades on vaja eelkõige rääkida Eestist. Ilma selleta ei tea paljud lähinaabrid Saaremaast mitte midagi, ei oska meid kaardil kuskile asetada. Siinjuures mõtleme ise, kui palju meie Lõuna-Lätist teame…

Saare maakonna arengustrateegias on kirjeldatud turismimajanduse arengut.
Visioon: Aastal 2020 on Saaremaa Euroopas tuntud, Läänemere regioonis ja Eestis tunnustatud külalislahke, sõbralik ja turvaline reisisiht. Saar-te loodus, unikaalne kultuuripärand, kvaliteetsed TURISMITOOTED ning head puhkamisevõimalused tekitavad soovi maakonda külastada, viibida siin kauem ja tagasi tulla.
Tegevuskavas aastani 2013 nähakse ette Saare maakonna kui turismisihtkoha ja turismitoodete ühisturundamine, mille aluseks on külastajaid huvitavate uute toodete turule toomine ja tutvustamine valitud sihtturgudel.

Allikas: www.saare.ee

Arengukava aga ei toimi, kui selles planeeritud tegevusi ei juhita, kui puuduvad tõukajad.

Ühiselt peaksime leidma ja teadvustama saarte eripära, sest just erisus on see, mida siit otsima tullakse. Turism on küll sesoonne, kuid meie võimalus hooaega pikendada on pakkuda huvilistele lisaks suvistele pidustustele puhkusevaikust meie kaunis-pehmes sügises.

Saaremaal puhkamise tava süveneb iga aastaga, juurde tuleb matkaradu, tehakse korda ajaloolisi ehitisi, mõeldakse välja toredaid meelelahutusi ja põnevaid tegevusi. Kuressaare turismiinfokeskuse andmetel suureneb siseturismi osakaal iga aastaga, hetkel on kuni 70% külalistest kaasmaalased.

Miks puhata Saaremaal?

Kuhu täpsemalt minna ja kust leida asjakohast reisiinfot. Siinkohal võiks abi olla kodulehest www.saaremaa.ee ja www.kuressaare.ee . Siit leiame lingi ka reisijuhile “Tule saarele!”. Mõistagi on igaühel, kes soovib tulla saartele, võimalik ise panna kokku päris oma reis neil lehekülgedel oleva teabe põhjal, leida huvipakkuvad teemad ja valdkonnad.

Juba selles kuus alustatakse uue Saare maakonna reisijuhi “Tule saarele!” koostamist 2009. aastaks, seekord ka saksa keeles.

Oluline on endale teadvustada, et Saaremaa (koos Muhu ja väikesaartega) on küll üks suurimaid Läänemere saari, kuid siiski Euroopa mastaabis väga tilluke. Ta lihtsalt ei paista välja. Üksinda end reklaamida ja “nähtavaks” teha on tänases infost küllastunud maailmas keeruline ja kulukas. Koos oleme tugevad, nähtavad, häälekad.

Liiati on Saaremaa ühtne turismisihtkoht, st siia ei tulda näiteks ainult majutuma (loe: magama) või loodust nautima. Vajatakse ju ka sööki, erinevaid aktiivseid tegevusi, soovitakse rahuldada uudishimu st näha, mis meil on teistmoodi (või ka sarnast), kui külaliste endi kodus.

Tullakse leidma tervikut, terviklikku elamust, eeldades ja lootes kogeda positiivset (keegi ei tule ju vabatahtlikult halba kogemust otsima!). Niisiis peame pakkuma terviklikku turismitoodet. Seda saame aga pakkuda vaid koostöös. Turistid soovivad näha tegelikku maaelu, kus on oskuslikult ühendatud uus ja vana – mugavus, nostalgia ja arhailisus. Saarte eripära on see, mis teeb meist saarlase.

Maakond on väike, turism ikka veel arenemisjärgus. Koostöö on see, mis edasi viib. Maakonda külalistele ühises reisijuhis tutvustades oleme kõik kokku see mandrimeestele-naistele nii ihaldusväärne SAAREMAA.

Lii Muru, Õie Õll, Maarika Toomel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)