Vargustest maakonnas

Vargustest maakonnas

 

2. juuli OS lugejakirja rubriigis avaldab Adele Pihl (edaspidi AP) muret varguste toimumise üle maakonnas. Sama mure on ka politseil – vargad kasutavad üha julgemalt ära elanike hoolimatust oma varaga toimetamisel.

Vara omanikud ei muretse enne saatuslikku varguse toimumist, et kas hoone uksed-aknad on ikka lukustatud, suvilaomanikud ei vaevu panustama valvesüsteemide muretsemisele ning ka krundinaabritega ei suhelda, et läbi rääkida kasvõi naabrivalve põhimõtete kasutamisest.

Nii ongi, et enamik me ajast kulub rabelemisele mammona kogumisel, oleme oma tegemistega niivõrd seotud, et soiku jäävad suhted naabritega, sest vaid meie endi asjad ja tegemised on tähtsad.

Mis siin rääkida, aega ei jagu ka me endi lähedastele, oma lastele… Kunagi hiljem on meil võimalus ohata “noorus on hukka läinud” ja miks keegi midagi ette ei võta. Kust need vargad tulevad siis, kas tulevad mandrilt praamiga meile siia varastama? Ei, üldjuhul on ikka vargustega seotud mõni oma koduvalla või isegi naaberküla elanik.

Aga lugeja mure juurde. AP on oma väljaütlemistes mõneti ebatäpne, kui mitte öelda – ei räägi tõtt. Kindel on see, et AP teatas vargusest politseijaoskonnale 1.05.2008 ja 2. mai seisuga alustas politseijaoskond kriminaalmenetlust. Edasised vestlused politseiametniku ja mureliku kodaniku vahel on ju siis jäänud teineteisest möödarääkimise või vääriti mõistmise tasandile.

Mõistetav on see, et igaüks meist tahab oma muredele kiireid lahendusi, praktikas on aga nii, et kriminaalmenetluse kestuseks on tavaliselt 2–4 kuud, olenevalt kuriteo raskusastmest ka 6 kuud või isegi aasta. Lisaks veel kohtumenetlusele kuluv aeg. Kindel on ka vanarahvast uskudes, et igal oinal on oma mihklipäev ja kord juba vargana tegutsemist alustades jõutakse oma tegudega varem või hiljem ka kohtupinki.

Saan ka seda väita, et jaoskonna kriminaalpolitsei on teinud maakonna ajalehtedes kajastatud varguste avastamisel head tööd, teine asi on, et veel menetluses olevaid kriminaalasju ei saa politsei ajakirjanduse vahendusel kommenteerida.

Asutuse juhina teeks mulle head meelt, kui kodanikud pöörduvad oma muredega, mis võivad olla seotud ametnike tegematajätmistega, otse asutuse juhi poole ja vaid äärmisel juhul, kui asjad tõesti ei liigu, pöörduksid ajakirjanduse poole. Oma Saare toimetus omakorda võiks enne kriitiliste artiklite avaldamist küsida ka teise osapoole arvamust ja seisukohta, et vältida olukorda, kus ekslikult jagatakse väärinformatsiooni ja selle kaudu levitatakse vääri arusaamu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)