Arheoloog Jüri Peets hakkab Saaremaal sepistama taevast sadanud rauda (1)

Arheoloog Jüri Peets hakkab Saaremaal sepistama taevast sadanud rauda

KAS RAUAAEG KIVIAJAS? Arheoloogiadoktor Jüri Peets (keskel) püüab koos meteoroloog Jüri Kameniku ja geoloogiamagister Liina Mäldrega Käkul selgusele jõuda, kas vanad saarlased meisterdasid kiviaja lõpus alla sadanud Kaali meteoriiditükkidest sepiseid.

Arheoloogiadoktor Jüri Peets alustas koos meteoroloog Jüri Kamenikuga ja geoloogiamagistrant Liina Mäldrega Kaarma valla Käku külas arheoloogiliste väljakaevamistega. Aastakümneid tagasi Tuiu Rauasaatme mägedes muistsete saarlaste kombel rauasulatamist katsetanud ja hiljem Käkus kaevanud teadlane tahab sel suvel Saaremaal proovida meteoriitse metalli sepistamist.

Ajakirjanik Karl Kello on kirjutanud, et Jüri Peets on rauasõnu tundev teadlane. Kello on väitnud sedagi, et vanad saarlased said meteoriitse raua sepistamisega sajandeid tagasi kenasti hakkama.

“Käkus oleme juba kolmandat aastat. Praegu kaevame keskaja kihis. Altpoolt võib välja tulla ka muinasaja leide. Oleme juba leidnud paar päris kena asja – sealhulgas ornamenditud hollandi savipiibutüki. See valmistati ilmselt XVII sajandi esimeses pooles,” rääkis Jüri Peets.

Tuiu Rauasaatme mägedes kavatseb Jüri Peets oma meeskonnaga sinna paarkümmend aastat tagasi ehitatud ahjud rekonstrueerida. Samas tahab Peets Tuiu väliääsi rekonstruktsiooni ka Käkule teha.

“Selle ääsiga tahame me proovida, kas meteoriitrauda on võimalik kokku sepistada või mitte. Eksperimenti kaasame ka soomlased ja mujalt välismaalasi. Karl Kello väitel on saarlased Kaali meteoriidi tükid kokku sepistanud. Seda on natuke raske uskuda. Tänavusuvist projekti nimetan ise “Rauaaeg kiviajas”, kuna meteoriit sadas alla kiviaja lõpus. Kas meil õnnestub meteoriitset rauda sepistada või ei, see selgub juulikuu lõpus või augusti alguses. Sisuliselt olen mõlema tulemusega rahul. Muide, meteoriidikillud, mida sepistama hakkame, on pärit Siberist Sihhote-Alinist. Meteoriitik Ülo Kestlane need sealt omal ajal tõi,” teavitas Jüri Peets.

Tuiu Rauasaatme mäed on saanud turismiobjektiks

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi hinnangul sulatasid meie kauged esiisad Tuiu metsades üle 2000 tonni rauda. “Esialgu pakkusime välja 1000 tonni, kuid hilisemad uurimistulemused ja arvutused on näidanud, et see kogus võib olla poole suurem. Saaremaa enda tarve sellest oli ilmselt kolmandik. Ülejäänud tehti rahaks. Saare maakond oli tollal Eesti üks jõukamaid maakondi. Jõukus tuli hiigeltööga. Kõige rohkem vaeva nähti puude lõhkumisega. Kirves oli peamine tööriist. Tuius oli tol ajal Saaremaa industriaalsüda. See oli lausa tööstuslik piirkond. Varem oli see rauasulatamispaik ja hiljem lubja- ning ka söepõletamise koht. Linnades ja mõisates oli sütt vaja. Mustjala kihelkonna elanikkond kasvas väga kiiresti. XIX sajandil oli see Saaremaa üks rahvarohkemaid kante,” informeeris Jüri Peets.

Käku ja Kaarma vahele annab paralleele tõmmata

Arheoloogiadoktori hinnangul moodustab Käku oma naaberküladega Saaremaa vana asustusala.

“Otseselt ma seda küll uurida pole saanud, aga kõik märgid sellele viitavad. Kaarma maalinnaga oli sellel piirkonnal ju otsene side,” arutles arheoloog.
Külavanem Vladimir Juhandi teadis oma isalt kuuldule toetudes rääkida, et omal ajal on vanad eestlased Käkus rauda sulatanud. Kiviaedadestki olevat leitud kokkusulanud rauakämpe.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 193 korda, sh täna 1)