Andres Piirsoo: saarlastele panen kaks plussi rohkem, aga küsin ka kaks korda rohkem

Andres Piirsoo: saarlastele panen kaks plussi rohkem, aga küsin ka kaks korda rohkem

 

Tartu ülikooli õppejõud ning rakuteadlane Andres Piirsoo, kes äsja oma 60. juubelisünnipäeva tähistas, teatab uhkusega, et on rahvuselt saarlane, kuigi saarlasele omast kõnekeelt mehe suust ei kuule. “Mul ei ole seda keelt õieti olnudki, teatud põhjustel harjutasin selle kohe välja,” selgitab ta ja lisab, et kui Saaremaale jõuab, hakkab aga ilmselt kohe ka saarepäraselt “laulma”.

Teadur Andres Piirsoo räägib, et huvi bioloogia vastu on tal alati olnud. Seda oli süvendanud Kuressaares elav loodusesõber ja asjaarmastajast ornitoloog Helmut Adrat, kes noortele koolipoistele lindude tundmist õpetas. Kuid 1966. aastal, pärast tollase Kingissepa 1. keskkooli lõpetamist, otsustas ta esialgu siiski teoreetilist füüsikat õppima minna.

“Kartsin, et minust saab õpetaja, kui ma bioloogiat õppima lähen,” selgitab Piirsoo. Ja räägib, et valis füüsika oma keskkooliõpetaja innustusel. “Kurgpõld oli legendaarne õpetaja, kes oli oma ala virtuoos. Samas oli tolle aja kooliprogrammi bioloogia väga “õhuke”. Oli üldbioloogia õpik, mis oli täis vasturääkivusi, geneetikat selles ei tunnistatud.”

Andres Piirsoo vanemad elasid Kuressaares. Ema oli rätsep, isa puutöömeister. Need olid ametid, mis andsid leiva lauale, ja neid peab väärikaks rakkude uurimisega tegelev teadlane tänaseni. Vanemad ei osanud või ei tahtnud poega edaspidiste õpingute osas suunata, kuid nüüd tagantjärele tundub, et küllap oleksid vanemad eelistanud tema kodusaarele jäämist. Aga elu tahtis teisiti.

Meri on võluv, aga üksluine

Tartus merd ei ole. Selle puudumine Andresele nii oluline polegi. Kui ta aga reisimas käib ja meri on läheduses, läheb ta mere äärde alati. “Meremeheks pole ma tahtnud kunagi saada,” ütleb see Saaremaal sündinud-kasvanud mees. “Meri on küll võluv, aga küllaltki üksluine, maa – see on palju huvitavam. Kuigi bioloogiliselt on meri liikide poolest oluliselt rikkam kui maa.”

Ülikoolis arstitudengeid õpetav Piirsoo leiab, et Tartu on väga hea keskkond elamiseks ja töötamiseks, kuigi ta mõlemad pojad on elukohaks valinud Tallinna. “Tartus on mugavam ja parem kui pealinnas. Siin on akadeemilisem, rahulikum,” kinnitab Piirsoo. Oma tõeliseks kodulinnaks peab ta aga ikkagi Kuressaaret, kus on ta kodumaja ja kus veedab pea kõik oma suved.

Tartu akadeemilisusega seostatakse esmajoones teadust. “Teadus on tegelikult ju loomine,” selgitab Piirsoo. “Eksperimentaalteaduse esindajana on mul teatud pessimistlik hoiak tõeliselt uue loomise võimaluse suhtes Eestis, sest finantsid on siin lihtsalt liiga väikesed. Seega, kui sul siin tekib idee, siis võid peaaegu kindel olla, et see tehakse mujal enne ära kui Eestis.” See kurvastab.

Piirsoo sõnul ei panusta ükski teine maailma riik nii palju teaduse arengusse kui USA ja nendega me võistelda ei suuda. “Nemad seal ei tea suurt midagi Euroopa teadusest, nad teevad oma asja!” ütleb Piirsoo ja selgitab, et kuigi teadus on ülemaailmne, on USA teadlased just nende mahukate finatseeringute tõttu teistest suhteliselt sõltumatud ja edukad.

Hobide poolest rikas mees

Hobidest rääkides mainib teadlane esimesena looduses käimist ja linnuvaatlusi. Saaremaal elava sõbra Hillar Lipuga on tal läbi käidud paljud Saaremaad ümbritsevad väikesaared. See huvi seostub tihedalt fotograafiaga. Nüüdseks on tal kogunenud arvestatav Eesti looduse, aga ka teiste maade pildiarhiiv.

Enamasti ongi ta pildistanud loodust, reisidel meeldib talle aga jälgida inimesi ja neid pildile saada. “Jaapan on täiesti erinev maa, sinna läheksin kohe tagasi! Väga stiilne maa,” räägib Andres Piirsoo vaimustunult. “Austraalias olen ka käinud, aga seal on keskkond juba väga Euroopa ja Ameerika mõjudega.”

Ka ehitamist peab Piirsoo oma hobiks. Tema isa ehitas maja Kuressaarde, Andres ehitas maja Tartu lähedale ja renoveeris kodumaja Kuressaares. Mehe üks poegadest ehitab praegu maja Saaremaale. “Mulle lihtsalt meeldib ehitada, see on üks väga huvitav ala,” kiidab Piirsoo.

Omal ajal asutatud firmaga seotud tegevus on samuti kujunenud teadlase hobiks. “Tahtsime rikkaks saada,” naerab ta. “Asutasime firma AS LabAs, millest omakorda arenes välja Tamme erakliinik.” Selle juhataja on Andres Piirsoo tänaseni.

Veel ühe hobina nimetab Piirsoo mesilaste pidamist. “Pole küll mett müünud, aga minu sugulased ja sõbrad on aastaid olnud meega varustatud.”

Aga oma päris tõeliseks hobiks peab Andres Piirsoo siiski teaduse tegemist. “See on ala, kus ei saa olla ilma seda tegevust armastamata,” teatab ta väga kindlalt.

Arstide õpetaja

Andres Piirsoo õpetab Tartu ülikoolis arstitudengitele rakubioloogiat. “Mõni aasta tagasi leidsin, et arstidele on vaja teadmisi rakkudest ja nii sai loodud uus õppetsükkel – meditsiiniline rakubioloogia.”

Küsimusele, kui paljusid tudengeid see aine tõepoolest huvitab ja tõsiselt köidab, vastab Piirsoo, et arstiteaduskonna tudengitel on väga suur koormus ja kõigest ju ei jõuagi huvituda.

Andres Piirsoo kunagine naaber Marju Lauristin on öelnud kuldsed sõnad: “Seeme tuleb igal juhul külvata. See, kas sellest seemnest ka midagi välja tuleb, sõltub ju seemnest endast.” Piirsoo peab Lauristini kõige selgema mõistusega naiseks Eestis. “Ta ütleb väga selgelt oma mõtted välja, iga lause taga on mõte.”

Minu küsimusele, kas teadlased saavad olla religioossed ja uskuda jumalasse, vastab Piirsoo, et tema ei ole usklik inimene. “Ma pean lugu nendest inimestest, kes usuvad, aga religioonis on minu jaoks nii palju vasturääkivusi,” põhjendab ta.

“Ma olen aeg-ajalt rääkinud kirikuõpetajatega, kuid vasturääkivused loomisaktis ja looduse arengus ei ole mind seni suutnud veenda saamaks tõsiusklikuks,” tunnistab Piirsoo. “Aga mulle meeldib jõululaupäeval kirikus käia ja hea on, kui satub veel tark kirikuõpetaja.”

Lõpetuseks kinnitab Andres Piirsoo, et saarlasi ta hoiab. “Saarelt pärit üliõpilastele panen kaks plussi rohkem, aga ka küsin neilt kaks korda rohkem,” tunnistab õppejõud Piirsoo. “Nad peavad ju teistest tublimad olema!”

 


 

Bh.D Andres Piirsoo

24. september 1948 – sündis Haeska külas Saaremaal.
1966 – lõpetas Kingissepa V. Kingissepa nimelise keskkooli.
1966 – astus Tartu ülikooli füüsika osakonda.
1966–1967 – töötas maalrina.
1967–1972 – õppis Tartu ülikoolis bioloogiat.
1969–1972 – töötas Tartu ülikoolis laborandina.
1972–1980 – töötas Tartu ülikoolis bioloogia-geograafia teaduskonnas assistendi, vanemõpetaja, dotsendina.
1980 kuni tänaseni – Tartu ülikooli arstiteaduskonnas laborijuhataja, vanemteadur, meditsiinilise rakubioloogia dotsent.
1980 – kaitses väitekirja Moskvas NSVL arengubioloogia instituudis.
Ajuti töötanud mitmel korral USA-s, Saksamaal, Rootsis, Soomes.
Üle 40 teaduspublikatsiooni autor.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 547 korda, sh täna 1)