Tänane päev möödanikus

Eeloleval nädalal möödub 175 aastat päevast, mis oli 1833. aasta 21. oktoobril, mil Rootsimaa pealinnas Stockholmis sündis Alfred Nobel (suri 1896) – keemik, insener ja ettevõtja, dünamiidi ja paljude teiste, mitmeid korda võimsamate lõhkeainete leiutaja, ent samuti rahalise fondi asutaja, millest tänase päevani makstakse maailma tuntuimat teaduspreemiat.

Kuigi Alfred Nobel sündis Rootsis, oli tema elu tihedalt seotud Venemaaga. Kui poiss oli vaid 9-aastane, sõitsid tema vanemad Peterburgi, kus Alfred käis koolis. 1850. aastal siirdus Nobel Pariisi, kus õppis keemiat. Seejärel elas ta neli aastat Ameerika Ühendriikides. 1850. aastate keskel naasis Alfred Nobel Peterburgi, elades seal 1859. aastani, mil tema isa ettevõte pankrotti läks.

Siirdunud tagasi kodumaale Rootsi, tegeles Nobel vedela nitroglütseriini valmistamisega. Nende äärmiselt ohtlike katsete käigus juhtus aga õnnetus ja tema väike vabrik plahvatas – surma said tema noorem vend Emil ja veel neli kaastöölist. Pärast õnnetust keelas Rootsi valitsus riigi territooriumil nitroglütseriini valmistamise. Alfred Nobel aga lahkus Rootsist, jätkamaks lõhkeainetega tegelemist.

1866. aastal tegi ta juhusliku avastuse, kui purunenud pudelist välja voolanud nitroglütseriin absorbeerus polsterduseks kasutatud kiiselguuris. Nobel märkas, et tekkinud segu oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündiski dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 000 tonnini 1895. aastal. Surres kuulus Nobelile kokku 355 patenti.

Tänu sellele avastusele, mis sõjaväelaste ja terroristlike rühmituste poolt rõõmuga vastu võeti, rikastus Alfred Nobel kiiresti. Aserbaidžaanis omandas ta Bakuu lähistel naftaleiukohad. Kuni elu lõpuni jäi Nobel üksikuks inimeseks – ta ei abiellunud ega omanud lapsi. Oma testamendis tegi ka korralduse asutada spetsiaalne fond, millest igal aastal makstakse välja preemia neile teadlastele või ühiskonnategelastele, kel on inimkonna ees suuri teeneid.

Esimesed Nobeli preemiad määrati 1901. aastal. Nobeli auhinna laureaadid valivad välja Rootsi kuninglik teaduste akadeemia (füüsika ja keemia alal), kuninglik meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahupreemia). Lisaks nendele auhindadele annab Rootsi riigipank 1969. aastast välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi teaduste akadeemia.

Üleeile möödus täpselt sada aastat päevast, mis oli 1908. aasta 16. oktoobril, mil sündis Enver Hoxha (suri 1985). Võin pea anda, et enamik meie lehe noortest lugejatest pole sellest mehest kunagi kuulnudki.

Tegemist oli äärmiselt küünilise ja võika ajaloolise isikuga – Albaania riigi kõrilõikajast diktaatori või teise versiooni kohaselt – kõigi albaanlaste “suure juhi ja päästjaga”. Võimul oli ta ühtekokku 45 aastat, selle aja vältel isoleeris ta riigi täielikult ning hoidis kogu rahvast viletsuses ja hirmu all.

Kolmkümmend aastat tagasi, 1978. aasta 21. oktoobril, suri ajaloo üks kavalamaid, poliitiliselt väga nutikas kommunist – Anastas Mikojan (sünd 1895). Nõukogude Liidus suutis see armeenia päritolu mees üle elada – ja sealjuures veel kõrgetel ametipostidel olla – ühtekokku viis võimukandjat: Lenini, Stalini, Malenkovi, Hruštšovi ja Brežnevi.

Ega asjata liikunud rahva seas tema kohta ütlus: “Vladimir Iljitšist Leonid Iljitšini ilma infarkti ja halvatuseta” (vene keeles kõlab see poeetilisemalt – ot Iljitša do Iljitša bez infarkta i paralitša). Kuid eks sääraseid igikestvaid tüüpe leidu igal ajalooepohhil. Ses mõttes tasuks ka tänapäeval veidi tähelepanelikumalt ringi vaadata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)