ONLINE: Küsimustele vastas Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe (22)

Oma Saare lugejate küsimustele vastas täna Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe.

Kas pojast kasvatate tuletõrjuja- päästja? Ise olete vist koduse
kasvatusega tuletõrjuja.
Pojast peaks korralik ja tubli mees kasvama. Oma elukutse peab ta ikka ise valima, nii nagu valisin ka mina. Olen ise tõesti tuletõrjuja poeg ja ameti valimisel oli mulle väga selge millega tegemist tuleb. Vend valis sama tee ja töötab praegu operatiivkorrapidajana.
Kodune kasvatus ei olnud siiski vaid tuletõrjuja kallakuga, kuidas muidu seletada, et kahest vennast on saanud põllumehed.

Sidesüsteem nagu mobiilside ikka, üle samade mastide, ainult et
omaette võrk, cbfoorumites oli sellest pikalt juttu. Töökindlus
pole tal eriolukorras kindlasti tava mobiilsidest eriti suurem, sest
tugijaam vajab ikka elektrit ja ühendust keskusega. Kui kaob elekter
või katkeb optiline kaabel, on tõenäoliselt ka selle süsteemiga
kööga või jääb lokaalsete saarekestena töösse. Pärnusse tuleb
siis tuviposti saata.
Töökindlust saaks kindlasti tõsta, kuid kõigepealt peame kõige haavatumad kohad leidma. Meie ole siiski selles võrgus kasutajad ja probleemide korral vaid edastame sellekohase teate.

Vahepeal oli teil plaan Leisi päästeteenistus kinni panna, kuidas
praeguse majandusega teil raha jätkub?
Väide pole päris täpne ja lubage esmalt täpsustada. Leisi päästekomando oli eelmise kokkuhoiutuhinaga saanud Siseministeeriumi nimekirja, kus olid kõige väiksema koormusega päästekomandod. Nende komandode sulgemise ja reorganiseerimise võimalused olid arutlusel. Arutamine ei ole sulgemine.
Tean et Leisi komando väljasõidupiirkonnas on päris palju elanike ja teiste päästekomandode Leisi jõudmisek kulub oluline aeg. Samas nimekirjas olnud komandodest kõiki ei ole kõiki enam ja osa korraldasid oma tööd ümber, moodustades abikomando.
Riikike komandode vähendamisel oli olulisteks faktoriteks; väljasõitude arv eelnevatel perioodidel, elanike arv komando väljasõidupirkonnas, teiste päästekomandode kaugus (kohalesõidu minutites)
Neid näitajaid analüüsides jäi Leisi Päästekomando alles ja loodan et jääb ka veel kauaks kestma. Majandus on tõesti langusel ja mina ei julge prognoosida kuhu veel langeda võib. Nagu kõik teised oleme ka meie äraootaval seisukohal. Suure tõenäosusega väheneb meil eelarve, aga praegu ei tähenda see komandode sulgemist.

Kas näiteks kulupõlengu puhul, mis on tekkinud konkreetse inimese
kuritahtlikust lollusest, süütajale ka mingi rahaline vastutus tekib? Kuigi otsest rahalist kahju kellelegi tekitatud ei ole, on päästemeeskonna väljasõit ja tegevus siiski kuludega seotud.
Näitena toodud kulutulekahju, nagu ka muude loodustulekahjude asjaolusid menetleb keskkonnainspektsioon.
Kui vaja võetakse süüdlane vastutusele. Päästemeeskonna väljasõit ja tegevus on kuludega seotud ja seaduslik alus on ka olemas selle  sissenõudmiseks.
Eestis on seda nõuet väga vähe rakendatud ja Saaremaal veel ei ole kohaldatud.
Tulevikus siiski on suund seda sagedamini rakendada. Riik peab maksumaksja rahaga ülal päästesüsteemi, et õnnetuse korral oleks professionaalne abi. Kes suvatseb kuritahtlikult riigi raha kulutada, see peab hiljem kulud ka korvama.

Kes teeb väljasõidu otsuse “appi kass ei tule puu otsast
alla” tüüpi hädakõne korral? Kas kõne vastuvõtnud dispetšer üksi või küsitakse ka päästjate arvamust reageerimise otstarbekuse kohta?
Hädaabikõne võetakse vastu häirekeskuses päästekorraldaja poolt. Päästekorraldaja (mitte dispetšer) annab väljasõidukorralduse lähimale päästekomandole, suurema sündmuse korral mitmele lähimale komandole, sealhulgas abikomandod ja vajadusel ka kiirabi.
Päästekorraldaja ei pea pikalt nuputama milliseid komandosid kuhugi saata, spikriks on väljasõiduplaan ja seal on kõigi külade järgi erineva raskusastmega õnnetustele vajalik ressurss märgitud.
Väljasõidukorraldus on päästemeeskonnale täitmiseks. Küsimuste, kahtluste ja probleemidega pöördub päästekorraldaja antud piirkonna operatiivkorrapdaja poole, kellega koostöös püütakse reeglivälistele probleemidele leida lahendus.

Kas Saaremaa Päästeosakond vajab veel päästjaid tööle? Või on
komandod kõik komplekteeritud?
Kohad on kõik täis. Pole ka ühtegi märki, et keegi lahkuda plaanib, samuti ei ole pensionile keegi minemas. Tunnen selle üle heameelt, kokku on kogunenud tublid mehed, nendega koos on hea tööd teha. Seda kollektiivi saan usaldada.

Kas uus sidesüsteem Pärnu häirekeskusega toimub mobiiltelefonide
vahendusel? Kas aastaid edukalt toiminud 2 meetri
raadiosidesüsteem poleks töökindlam, odavam pidada olnud?
Hiljuti läksime üle uuele operatiivsidele, tegu siiski raadiojaamadega, mille side sarnaneb telefonisidele. Töötab väga hästi ka Pärnus oleva häirekeskusega suheldes ja võimalused palju paremad võrreldes eelmisega. Eelmine raadoside,  2 meetri süsteem oli tõesti hea. Uue töökindluse osas ei oska lühikese ajaga midagi lausuda.
Endise 2 meetri süsteemi repiiterjaamad varustasime akudega, pikema elektrikatkestuse korral vahetasime tühjenenud aku välja ja töökindlus oli sellega tagatud. Uus raadiosidevõrk, kus on peale pääste ka teisi struktuure ja kõigile oma võrk oleks kulukas. Hinnavõrdlust mina ei tea. Telefonid on seni meekondadel olemas, kasutust leiab harva.

Kas Teie silmad näevad veel aega mil kohalikud päästjad saavad
“päris oma majas” olla?
Seni pole minu simanägemisel häda midagi ja kui majaehituse ajaks nõrgemaks jäävad, eks soetan prillid. Maja on võimalik ehitada siis kui riigil selleks piisavalt raha. Praegu saavad meie elamise olemise tingimused selliseks, et oleme nõus ootama riigi rahalisi võimalusi, ootame nii kaua kui vaja.

Tore, et saite uue maja, aga seal asetses enne eraettevõtja. Kas
olete siis rendipinnal ja kes selle eest maksab? Või annetas
eraettevõtja pinna või ostis selle linn?
Eraettevõttelt saime hoone mõistlik hinnaga rendile ja rendi maksame Lääne-Eesti Päästekeskuse eelarvest.

Kuidas ja kas on Saaremaa Päästeosakond valmis selleks, et maakonna
erinevates piirkondades toimub samaaegselt kaks suuremat põlengut,
ning raske liiklusavarii… Kas jätkub ressurssi? Kas sellist
olukorda on (oleks vaja) õppustel läbi mängida?
Saaremaa Päästeosakond suudab korraga ühe suurema sündmuse lahendada, heal juhul kaks, kui need on erinevates piirkondades. Väljasõiduplaanis on olemas ka hulk mandrilt tulevat ressurssi, aga seni ei ole vaja olnud. 2006 aasta suveni ei ole varem vaja olnud appi kopterit metsakustusele, siis aga oli vaja ja tuli täpselt sellise ajaga, nagu eelnevalt koostatud plaanides kirjas. Appi kutsutakse ka abikomandod ja seda jõudu kasutame sageli.
Õppusete tegemine on väga vajalik, kas on ka ülejõu käivaid õppusi vaja? Teame täpselt meie maakonnas olevat pääste ja kiirabi ressurssi, teame ka seda kuidas on võimalik ressurssi suurendada ja kui palju selleks aega kulub.

Kuidas kuivatate uues majas voolikuid,sellel majal vist torni ei ole?
Millist tulevikku näete uuele operatiivsidele Saaremaal?
Torni ei ole, pole olnud ka eelmisel rendihoonel. Eelmise majas ehitasime pika kaldlavatsi. Siin, Põhja tänaval püüame voolikud rippu saada ja nende töödega saame tegeleda järgmisel nädalal.
Uus operatiivside tundub olema väga hea. Veidi keerulisem võrreldes eelmiste võimalustega, arvan, et harjutamise asi.

Kuidas sisustate aega valveloleku ajal, kui kohustuslikud toimetused
tehtud (varustuse hooldus jne) – kas saab ka nalja?
Ega me ilma naljata ei suuda läbi saada, nali on tuletõrjujate kultuuri ja traditsioonidega ikka koos käinud. Vaba aeg on naljaks igati sobiv. Päevad on töid tegemisi piisavalt täis ja see vaba aeg on algusega 17:00, veidi rohkem on vaba aega nädalavahetusel.
 Õppused, harjutused, varustuse korrastamine, ruumide korrasolek, veidi pikem lõuna, kuna ise tuleb köögis askeldada, noorteringiga tegelemine. Praegu paneme põhilise rõhu hoone korrastamise ja päästehooneks muutmisele. Vabast ajast saab ka jõusaalis või drenazööril higi lahti. Loodetavasti mahtame edaspidi lauatennise ühte ruumi.

Kuidas edeneb abikomandode loomine ja tegutsemine?
Nagu ikka uued asjad ei sünni valudeta ja abikomando sündimise eelduseks on kohapealne soov. Meie asutuse poolne tugi on vastavalt võimalustele.
Aktiivsemates kohtades on areng kiirem ja osad vajavad rohkem abi. Praegu töötavad abikomandodena: Valjala, Mustjala, Tagavere, Tornimäe, Abruka. Värskelt on tööd alustanud Pihtla ja Karala. Muhus, Piiri abikomandos saab lepingu uuendamisega asjad korda. Seni on laitmatult tegutsenud Torgu abikomando, praegu on kaalumisel millistel alustel jätkatakse, Torku oleks veidi inimesi juurde leida, loodan et koostöös kohalikuomavalitsusega leiame parima lahenduse. Peatselt alustavad tööd Salme, Muhus Võiküla, Kaarma ja loodetavasti ka Anseküla abikomandod.
Abikomandode tegutsemist on plaanis käesoleval aastal koolitustega parandada. Hiljuti kinnitati uus õppekava ja vastavad koolitused jõuame käesoleva aastajooksul ära teha. Lisaks sellele õpekavale on tänu meie sõpradele MTÜ Raikküla VTS (Vabatahtlik Tuletõrje Selts) korraldamas saarlastel abikomandode koolitust. Samad sõbrad on meie abikomandodele nõuandepäeva läbiviinud nii Saaremaal, kui ka mandril. Eks nad aitavad ka teisi üle Lääne-Eesti.

Kas uute päästjate tööle tulekul neile mingi traditsiooniline
tseremoonia või vastuvõtukatsed ka korraldatakse (läbi huumori)?
Katsed on täiesti olemas. Esmalt tervisekontroll, siis füüsilised katsed, peale koolitust veel teadmistekontroll. Küsite kindlasti midagi muud ja esimeslt tulekahjult tuleb uus päästja leotatult tagasi. „Kastmist“ ei tehta tulekustamise ajal, töö on tehtud ja voolikute kokkukerimise eel saab ta siis täiesti märjaks. Rohkem oma töökaaslast ei kiusata.

Kui kaua te ise tegevpäästjana töötanud olete?
Riiklikus tuletõrjes ja päästes olen töötanud kokku 19 aasatat, umbes pool sellest pääsjana. Enne riiklikusse tööle tulekut olen tulekustustöid teinud vabatahtlikus tuletõrjeühingus, kesklinna pritsumajas.

Kui palju te mõttetuid sõite teete (kassid, pügikastid jne)? Ajab
vihaseks ka, kui kell kolm öösel peab kuhugi prügikasti ämbriga
loputama minema :) ?
Neid sõite ikka on, vihastamine ei vii kuhugi, pigem peame abivajajatele selgitusi jagama. Valmisolek on tagatud igal ajal ja kell kolm öösel ei ole midagi erilist. Sellel ajal on päästjatel puhkeaeg ja seekord jääb unenägu pooleli.

Saaremaa Päästeteenistus on eestis esmajuurutanud mitmeid
päästetehnikaid ja -tehnoloogiaid. Eestis võeti vist esimesena kasutusele
märg vesi. Kuidas on märja vee kasutus hetkel Eesti päästesüsteemis?
Tegelikult on läbi aegade inimesed vett märjaks teinud, tavaliselt enda teadmata. Siia üks näide kodusest nõudepesust, kes kasutab nõudepesuvahendit, see teeb ka vee märjaks. Tulekustutamisel on samuti juhuseid, kui olemasoleva vahuaine lisamisel vesi märjaks muudeti. Saaremaa pästjate eeskuju vee märgamisel on laotunud üle riigi veidi erinevalt. Sõltub päästetõid korraldavate isikute arusaamisest. Paremini on meie ideedest omaks võetud ülerõhuventilaatorite paigaldamine päästeautodele, kuigi ventilaatorite kasutamine on jällegi kuidas kusagil. Meie eeskujul on kasutusele võetud ka portatiivseid basseine ja üht teist veel.

Millele mõtleb päästja, kui ta peab lausleekidesse sööstma?
Arvan et siin peab päästjad kahte gruppi jagama. Noor, uus või pigem väheste kogemustega päästja mõtleb ka isiklikud mõtted läbi. Hiljem, aastate pärast mõeldakse antud sündmusele, oma ülesandele, oma paarimehele ja võimalikele lisaohtudele.

Kuidas on olukord vabade töökohtadega Saaremaa tuletõrjes?
Saaremaa päästeosakonnas on praegu kõik kohad täidetud. Meie asutuses on väga püsiv kaader. Ainus suurem kaadrivahetus toimus 12 tunnisele valvegraafikule üle minnes.

Kas inimesed saavad aru suitsuanduri vajalikkusest?
On märgata inimeste teadlikuse tõusu, vastuväitjaid jääb järjest vähemaks. Eelnev väide kehtib vaid suitsuanduri kohta. Vinguandurist ja  temperatuurianduri teatakse oluliselt vähem.

Palju osakonna juhil endal tuleb voolik kätte võtta ja tuld
kustutama asuda?
Järjest vähem. Eks siin on mitmeid tegureid. Töökoormus on mul kasvanud piisavalt suureks, et ei jõua teiste tõid endale rabada. Väikeste ja keskmiste sündmuste juures on piisavalt päästjaid, küll aga suurtel sündmustel ja mitme ühelajal toimuva sündmuse korral on meil töökätepuudus. Viimastel suvedel olen, nagu ka teised Saaremaa päästjad, abiks käinud mandri loodustulekahjude kustutamisel. Kuigi ega mulle seal vooliku hoidmiseks aega jäänud, huvitav on olla ka sektori- või lõigujuht, ning osaleda staabitöös.

Kuidas on teie tööd mõjutanud uue hoone ehitamise venimine?
Erinevaid lubadusi on palju, keda usute?

Vastan veidi pikemalt, tean et see kolimiste teema on huviorbiidis.
Uue maja ehtamiseks otsisime sobivaid ruume pikalt. Pakuti palju erinevaid võimalusi, milledest enamus siiski meid ei mahutanud. Oli ka selliseid pakkumisi, kuhu oleksime mahtunud, kuid ehitustööde vajadus oli liialt suur. Sõelale jäi 2 kõige sobivamat pakkumist. Lõpliku otsuse langetasime rendihinnast lähtuvalt, valisime odavama ja selleks osutus Saare Kommunaali pakkumine aadressiga Kaare 4. Ruume tuli veidike remontida ja väjaehitada hoone kütmise võimalus. Ka hoone omanik alustas remonditöödega, tema remontis katused ja aknaraamid, ning tõi sisse uue veetrassi. Meile antud lubaduste järgi olime selles majas ajutiselt ja sellest tulenevalt olime nõus tagasihoidlike tingimustega. Odava rendihinnaga lootsime säästa uue hoone ehituseks raha, kuigi täna pole seda enam kusagil näha.
Nüüdseks oleme juba Kaare tänavalt välja kolinud, elasime seal 3 kuud vähem kui 2 aastat. Uueks aadressiks on Põhja 53b, Kuressaare. Kunagises metsamajandi töökoja- ja kontorihoones oli vahepeal autoremondi ja müügiga tegelev ettevõte, kes peale enda hoone valmimist vabastas eelmised pinnad. Vabanenud olid ka teisel korrusel olevad kontoriruumid. Saimegi pakkumise ja kõrgemalt poolt loa ümber kolida. Järgnesid jällegi ehitus- ja remonditööd. Praeguseks hetkeks on veel lahtipakkimata kaste ja veidi remonitöid seisab samuti ees.
Ja nüüd otse küsimuste juurde. Operatiivtööd ei ole seganud uue hoone ehituse venimine. Kõigi tööde, õppuste, harjutuste tegemisel püüame asju korraldada nii, et oleme alati väljasõiduvalmis. Siiski oleme saanud üsna palju tööd teha erinevate majade remondiga, kolimiste ettevalmistamisega ja kolimimistega.
Millist lubadust uskuda- usume ikka seda lubadust, et ehitatakse päästeteenistuse hoone. Hetkel ei ole valmimise tähtaega teada, aga Põhja tänaval olevates ruumides võime oodata uue majandustõsuni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 101 korda, sh täna 1)