Online intervjuu Margus Lindmäega: tühisõitude peale vihastamine ei vii kuhugi

Online intervjuu Margus Lindmäega: tühisõitude peale vihastamine ei vii kuhugi

 

Eile vastas Oma Saare veebiküljel lugejate küsimustele Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe.

Kuidas ja kas on Saaremaa päästeosakond valmis selleks, kui näiteks maakonna erinevates piirkondades toimub samaaegselt kaks suuremat põlengut ning raske liiklusavarii?
Saaremaa päästeosakond suudab korraga lahendada ühe suurema sündmuse, heal juhul kaks, kui need on erinevates piirkondades. Väljasõiduplaanis on olemas ka hulk mandrilt tulevat ressurssi, aga seni ei ole seda vaja olnud.

Enne 2006. aasta suve ei olnud meil vaja olnud ka kopterit appi metsakustutusele, siis aga oli vaja ja kopter tuli täpselt sellise ajaga, nagu eelnevalt koostatud plaanides kirjas. Appi kutsutakse ka abikomandod ja seda jõudu kasutame sageli.

Teame täpselt meie maakonnas olevat pääste- ja kiirabiressurssi, teame ka seda, kuidas on võimalik ressurssi suurendada ja kui palju selleks aega kulub.

Kas Saaremaa päästeosakond vajab veel päästjaid tööle?
Kohad on kõik täis. Pole ka ühtegi märki, et keegi lahkuda plaanib, samuti ei ole keegi pensionile minemas. Tunnen selle üle heameelt, kokku on kogunenud tublid mehed, nendega koos on hea tööd teha. Seda kollektiivi saan usaldada.

Meie asutuses on väga püsiv kaader. Ainus suurem kaadrivahetus toimus 12-tunnisele valvegraafikule üle minnes.

Kuidas sisustate aega valves oleku ajal, kui kohustuslikud toimetused tehtud – kas saab ka nalja?
Ega me ilma naljata suuda läbi saada, nali on tuletõrjujate kultuuri ja traditsioonidega ikka kaasas käinud. Vaba aeg on naljaks igati sobiv. Päevad on töid-tegemisi piisavalt täis ja see vaba aeg on algusega kl 17, veidi rohkem on vaba aega nädalavahetusel.

Õppused, harjutused, varustuse korrastamine, ruumide korrasolek, veidi pikem lõuna, kuna ise tuleb köögis askeldada, noorteringiga tegelemine. Praegu paneme põhilise rõhu hoone korrastamisele ja päästehooneks muutmisele. Vabal ajal saab ka jõusaalis või drenažööril higi lahti. Loodetavasti mahutame edaspidi ühte ruumi lauatennise laua.

Kas uute päästjate tööle tulekul neile mingi traditsiooniline tseremoonia või vastuvõtukatsed ka korraldatakse (humoorikalt)?
Katsed on täiesti olemas. Esmalt tervisekontroll, siis füüsilised katsed, pärast koolitust veel teadmistekontroll. Küsite aga kindlasti midagi muud – sellele võib vastata, et esimeselt tulekahjult tuleb uus päästja leotatult tagasi. “Kastmist” ei tehta tulekustutamise ajal, kui töö on tehtud, siis voolikute kokkukerimise eel saab ta täiesti märjaks. Rohkem oma töökaaslast ei kiusata.

Kas teie silmad näevad veel aega, mil kohalikud päästjad saavad päris oma majas olla?
Seni pole minu silmanägemisel häda midagi ja kui majaehituse ajaks nõrgemaks jäävad, eks soetan prillid. Maja on võimalik ehitada siis, kui riigil on selleks piisavalt raha. Praegu saavad meie elamise-olemise tingimused selliseks, et oleme nõus ootama riigi paremaid rahalisi võimalusi, ootame nii kaua kui vaja.

Tore, et saite uue maja, aga seal asus enne eraettevõtja. Kas olete siis rendipinnal ja kes selle eest maksab?
Eraettevõttelt saime hoone mõistliku hinnaga rendile ja rendi maksame Lääne-Eesti päästekeskuse eelarvest.

Kuidas kuivatate uues majas voolikuid, sellel majal vist torni ei ole? Millist tulevikku näete uuele operatiivsidele Saaremaal?
Torni ei ole, pole olnud ka eelmisel rendihoonel. Eelmises majas ehitasime pika kaldlavatsi. Siin Põhja tänaval püüame voolikud rippu saada ja nende töödega hakkame tegelema järgmisel nädalal.
Uus operatiivside tundub olema väga hea. Veidi keerulisem, võrreldes eelmiste võimalustega, arvan, et harjutamise asi.

Kuidas edeneb abikomandode loomine ja tegutsemine?
Nagu ikka ei sünni uued asjad valudeta ja abikomando sündimise eelduseks on kohapealne soov. Meie asutuse poolne tugi on vastavalt võimalustele.

Aktiivsemates kohtades on areng kiirem, osa kohti vajab rohkem abi. Praegu töötavad abikomandod Valjalas, Mustjalas, Tagaverel, Tornimäel, Abrukal. Värskelt on tööd alustanud Pihtla ja Karala. Muhus, Piiri abikomandos saab asjad korda lepingu uuendamisega.

Seni on laitmatult tegutsenud Torgu abikomando, praegu on kaalumisel, millistel alustel jätkata. Torku oleks vaja veidi inimesi juurde leida, loodan, et koostöös kohaliku omavalitsusega leiame parima lahenduse. Peatselt alustavad tööd Salme, Muhus Võiküla, siis Kaarma ja loodetavasti ka Anseküla abikomando.

Abikomandode tegutsemist on plaanis käesoleval aastal koolitustega parandada. Hiljuti kinnitati uus õppekava ja vastavad koolitused jõuame käesoleva aasta jooksul ära teha. Lisaks sellele õppekavale on tänu meie sõpradele MTÜ Raikküla VTS (vabatahtlik tuletõrje selts) korraldamas saarlaste abikomandode koolitust.

Samad sõbrad on meie abikomandodele nõuandepäeva läbi viinud nii Saaremaal kui ka mandril. Eks nad aitavad ka teisi üle Lääne-Eesti.

Vahepeal oli teil plaan Leisi päästeteenistus kinni panna, kuidas teil praeguses majandusseisus raha jätkub?
Väide pole päris täpne ja lubage esmalt täpsustada. Leisi päästekomando oli eelmise kokkuhoiutuhinaga saanud siseministeeriumi nimekirja, kus olid kõige väiksema koormusega päästekomandod. Nende komandode sulgemise ja reorganiseerimise võimalused olid arutusel. Arutamine ei ole sulgemine.

Tean, et Leisi komando väljasõidupiirkonnas on päris palju elanikke ja teiste päästekomandode Leisi jõudmiseks kulub oluline aeg. Samas nimekirjas olnud komandodest kõiki ei ole enam ja osa korraldas oma töö ümber, moodustades abikomando.

Riiklike komandode vähendamisel olid olulisteks faktoriteks väljasõitude arv eelnevatel perioodidel, elanike arv komando väljasõidupiirkonnas, teiste päästekomandode kaugus (kohalesõidu minutites).

Neid näitajaid analüüsides jäi Leisi päästekomando alles ja loodan, et ta jääb veel kauaks kestma. Majandus on tõesti languses ja mina ei julge prognoosida, kuhu veel langeda võib. Nagu kõik teised, oleme ka meie äraootaval seisukohal. Suure tõenäosusega väheneb meil eelarve, aga praegu ei tähenda see komandode sulgemist.

Saaremaa päästeteenistus on Eestis esmajuurutanud mitmeid päästetehnikaid ja -tehnoloogiaid. Märg vesi võeti kasutusele Eestis vist esimesena. Kuidas on märja vee kasutusega hetkel Eesti päästesüsteemis?
Tegelikult on inimesed läbi aegade vett märjaks teinud, tavaliselt ise seda teadmata. Siia üks näide kodusest nõudepesust – kes kasutab nõudepesuvahendit, see teeb ka vee märjaks. Tulekustutamisel on samuti juhuseid, kui olemasolevat vahuainet lisades vesi märjaks muudetakse.

Saaremaa päästjate eeskuju vee märgamisel on laotunud üle riigi veidi erinevalt. Sõltub päästetöid korraldavate isikute arusaamisest. Paremini on meie ideedest omaks võetud ülerõhuventilaatorite paigaldamine päästeautodele, kuigi ventilaatorite kasutamine on jällegi kuidas kusagil. Meie eeskujul on kasutusele võetud ka portatiivseid basseine ja üht-teist veel.

Kas näiteks kulupõlengu puhul, mis on tekkinud konkreetse inimese kuritahtlikust lollusest, süütajal ka mingi rahaline vastutus tekib?
Näitena toodud kulutulekahju, nagu ka muude loodustulekahjude asjaolusid menetleb keskkonnainspektsioon.
Kui vaja, võetakse süüdlane vastutusele. Päästemeeskonna väljasõit ja tegevus on kuludega seotud ja on ka olemas seaduslik alus selle kulu sissenõudmiseks.

Eestis on seda nõuet väga vähe rakendatud ja Saaremaal seda veel kohaldatud ei ole.
Tulevikus on siiski kavas seda sagedamini rakendada. Riik peab maksumaksja rahaga ülal päästesüsteemi, et õnnetuse korral oleks professionaalne abi. Kes suvatseb kuritahtlikult riigi raha kulutada, see peab hiljem ka kulud korvama.

Kes teeb väljasõiduotsuse “Appi, kass ei tule puu otsast alla!” tüüpi hädakõne korral? Kas kõne vastu võtnud dispetšer üksi või küsitakse ka päästjate arvamust reageerimise otstarbekuse kohta?
Hädaabikõne võtab vastu häirekeskuses päästekorraldaja. Päästekorraldaja (mitte dispetšer) annab väljasõidukorralduse lähimale päästekomandole, suurema sündmuse korral mitmele lähimale komandole, sealhulgas abikomandodele ja vajadusel ka kiirabile.

Päästekorraldaja ei pea pikalt nuputama, milliseid komandosid kuhugi saata, spikriks on väljasõiduplaan ja seal on kõigi külade järel erineva raskusastmega õnnetustele vajalik ressurss märgitud.

Väljasõidukorraldus on päästemeeskonnale täitmiseks. Küsimuste, kahtluste ja probleemidega pöördub päästekorraldaja antud piirkonna operatiivkorrapidaja poole, kellega koostöös püütakse reeglivälistele probleemidele lahendus leida.

Kui palju te mõttetuid sõite teete? Ajab vihaseks ka, kui kell kolm öösel peab kuhugi prügikasti loputama minema?
Neid sõite ikka on, vihastamine ei vii kuhugi, pigem peame abivajajatele selgitusi jagama. Valmisolek on tagatud igal ajal ja kell kolm öösel ei ole midagi erilist. Sellel ajal on päästjatel puhkeaeg ja seekord jääb siis unenägu pooleli.

Kui kaua te ise tegevpäästjana töötanud olete?
Riiklikus tuletõrjes ja päästes olen töötanud kokku 19 aastat, umbes pool sellest päästjana. Enne riiklikule tööle tulekut olen tulekustutustöid teinud vabatahtlikus tuletõrjeühingus, kesklinna pritsumajas.

Kas pojast kasvatate tuletõrjuja-päästja? Ise olete vist koduse kasvatusega tuletõrjuja.
Pojast peaks kasvama korralik ja tubli mees. Oma elukutse peab ta ikka ise valima, nii nagu valisin ka mina. Olen ise tõesti tuletõrjuja poeg ja ametivalimisel oli mulle väga selge, millega tegemist tuleb. Vend valis sama tee ja töötab praegu operatiivkorrapidajana.

Kodune kasvatus ei olnud siiski vaid tuletõrjuja kallakuga – kuidas muidu seletada, et kahest vennast on saanud põllumehed.

Kui palju osakonna juhil endal tuleb voolik kätte võtta ja tuld kustutama asuda?
Järjest vähem. Eks siin on mitmeid tegureid. Töökoormus on mul kasvanud piisavalt suureks, et jõuda veel teiste töid endale rabada. Väikeste ja keskmiste sündmuste juures on piisavalt päästjaid, küll aga on suurtel sündmustel ja mitme ühel ajal toimuva sündmuse korral meil töökätest puudus.

Viimastel suvedel olen, nagu ka teised Saaremaa päästjad abiks käinud mandril loodustulekahjude kustutamisel. Kuigi ega mulle seal vooliku hoidmiseks aega jäänud, huvitav on olla ka sektori- või lõigujuht ning osaleda staabitöös.

Millele mõtleb päästja, kui peab lausleekidesse sööstma?
Arvan, et siin peab päästjad kahte gruppi jagama. Noor, uus või pigem väheste kogemustega päästja mõtleb ka isiklikud mõtted läbi. Hiljem, aastate pärast mõeldakse antud sündmusele, oma ülesandele, oma paarimehele ja võimalikele lisaohtudele.

Kas inimesed saavad aru suitsuanduri vajalikkusest?
On märgata inimeste teadlikkuse tõusu, vastuväitjaid jääb järjest vähemaks. Eelnev väide kehtib vaid suitsuanduri kohta. Vinguandurist ja temperatuuriandurist teatakse oluliselt vähem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 140 korda, sh täna 1)