Aste tööstusasulast võib saada miljööväärtuslik ala (1)

Keskkonnaekspert Andres Tõnisson soovitab Kaarma vallal kaaluda Aste tööstusasula lisamist miljööväärtuslike alade nimekirja, et sealsed elanikud saaksid riigilt toetust korterelamute remondiks.

Värskelt valminud Kaarma ÜP keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes leiab aruande koostaja Andres Tõnisson, et Aste alevik kui ilmekas tööstusasula on Kaarma valla seisukohalt võib-olla suurem haruldus kui mujal Saaremaal leiduvad arhailised sumbkülad.

Tõnisson soovitab vallal koostada Aste aleviku kohta miljööväärtuse täpsustamise teemaplaneering, et Aste kortermajade elanikele avaneksid KredEx’ist hoonete renoveerimiseks soodsamad laenusaamise võimalused.

“Sellest ettepanekust tuleks mingi ratsionaalne kasu renoveerimistoetuste näol, muidu on miljööväärtuslikud alad rohkem sellised paberi peal asjad,” ütles Andres Tõnisson Oma Saarele.

Tõnissoni sõnul on kõigile selge, et keegi Aste alevikku lammutama ei hakka ja inimesed jäävad sinna elama kümnetaks aastateks. Mistõttu oleks võimalikku riiklikku toetust kõige efektiivsem kasutada miljööväärtuslike piirkondade puhul just kortermajadele.

“See oleks riigile kasulikum rahapaigutus, kui keegi saaks riigi abiga mingit nurgatagust üksikut vana talumaja restaureerida,” tõdes ta. Üle 500 elanikuga alevikus on 16 korterelamut ja 16 individuaalelamut.

Seni on nõukogude aja arhitektuuripärandi kaitsmist käsitlenud ka Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, mis annab Orissaare aleviku keskusele miljööväärtusliku ala staatuse ning näeb ette säilitada alevikus Nõukogude Liidu aegsed esinduslikud ehitised.

Saia küla karjamaale tekkinud Aste aleviku arengulugu sai alguse 1939. aastal, kui Nõukogude Liit hakkas Eestisse rajama sõjaväebaase. Sõjaväelased lahkusid Astest 1961. aasta kevadel ning sõjaväelaste korteritesse kolisid tsiviilisikud, kes töötasid Kaarma Dolomiidis, kohalikus ettevõttes Juveel ning ühismajandites.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 176 korda, sh täna 1)