ONLINE:Küsimustele vastas abilinnapea Argo Kirss (TÄIENDATUD) (48)

Oma Saare lugejate küsimustele vastas abilinnapea Argo Kirss.

Kuidas hindate KPK teema ümber toimuvat (allkirjade kogumine, vilistlaste algatus)?
Allkirjade kogumine ja vilistlaste algatus, korraldada kogunemine, on täiesti normaalsed nähtused meie vabas ühiskonnas.

Kas Teie arvates on üldse eetiline, et Kuressaare põhikooli sulgemise otsuse teeb volikogu, mida juhatab sellest otsusest rahalise poole pealt väga huvitatud kooli (KG) direktor – eriti kui otsuse projekti kannab linnavalitsuse poolt ette tema endine alluv, KG endine (ja kehva valimisedu korral äkki ka tulevane?) õpetaja, st Teie? Raha jagamise otsuste juures on linnavalitsuses nagunii tähtis osa KG direktori abikaasal…
Ei ole siin minu meelest eetilist probleemi. Aga kui Te juba nii küsite, siis miks jätate Te küsimusest välja paljud teised Volikogu liikmed, kes ka väga tihedalt on selle teemaga seotud? Kas selline pooltõega pildi maalimine pole ka mitte pisut ebaeetiline?

Kas teil on kapis mingit luukere, mille pärast kardate, et kui välja tuleb, siis on jama majas?
Oi, mul on neid kapis lausa neli. Müdistavad seal vahetpidamata ja ainult kolmapäeviti, kui nad tavaliselt malet mängivad, on pisut vaiksem.

Väga suur osa rahvast arvab, et põhikool peaks jätkama. Kas linnavalitsus üldse kunagi arvestab rahva arvamust?
Nii uskumatu kui see Teile ka ei tundu, tean mina väga suurt hulka inimesi, kes arvavad, et just linnavalitsuse poolt ette valmistatud eelnõus kirjeldatud tee on õige.

Miks te Hr. Kirss pidevalt valetate? Kas teil sellepärast vahel häbi ka on?
Palun ärge mind laimake.

Kuressaare linnal puudub kehtiv hariduse arengukava. Miks ei ole sellega õigeaegselt tegeletud?
Teie informatsioon on ekslik. Linnal on kehtiv arengukava olemas ja selles arengukavas on täiesti korralikult esindatud ka hariduse osa: http://www.kuressaare.ee/uus/public ARENGUKAVA_2005-2013_terviktekst28.08.2008.pdf
Kui Te peate aga silmas seda, et linnal puudub eraldiseisev valdkondlik hariduse arengukava, siis vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ei ole sellised asjad nõutavad. Küll on aga omavalitsustele kohustuslik kõiki valdkondi hõlmava arengukava olemasolu. Isiklikult pean valdkondlike arengukavade koostamist üleliigseks. Kõik vajaliku saab kirja panna ühte linna arengukavasse.

Mis on teie arvates Kuressaare kultuurivaldkonna kitsaskohad?
Kuressaare kultuurivaldkonnas ei saaks praegu ühegi kandi pealt öelda, et oleks otseselt „kitsas“. Hooned on päris uued, personal olemas, ise ilu tegijad ka toimetavad, ettevõtmisi toimub päris palju. Suviti läheb asi päris rikkalikuks ja kõrgetasemeliseks. Jah, loomulikult oleks asju ju veel rohkem, kui raha oleks rohkem.

Haridusminister olla rääkinud, et keskharidusega noori pole nii palju vaja, vaid eriharidusega. Võibolla peaks selles valguses hoopis põhikooli rahule jätma ja sulgema ühe gümnaasiumi ning selle arvelt kõik ülejäänud lapsed ametikooli saatma pärast põhikooli. Muidu meil on palju keskharidusega noori, kes tööd ei tee ja raiskavad niisama oma raha. Mida abilinnapea sellest arvab?
Need Teie poolt pakutud konkreetsed „vangerdused“ on pisut suurevõitu ja minu meelest küsitava väärtusega. Mis puudutab aga keskhariduse mahu vähendamist ja selle võrra ametihariduse suurendamist, siis oleksin mina siin üsna ettevaatlik. Maailm muutub järjest keerulisemaks ja ametid, millega sellises maailmas hakkama saadakse, nõuavad üha enam rohkemat haridust.

Teie ju võite mitte pooldada koolide lahutamist, aga kui ikkagi selline otsus haridusministeeriumis vastu võetakse. Mis siis saab?
Teie küsimusele ei saa vastata enne, kui täpsustate, milline otsus siis ikka täpselt Teie andmetel ministeeriumis vastu võetakse.

Kunstikool on avalikult teatanud, et nemad ei soovi kolida põhikooli ruumidesse. Kas kasutatakse siis sundtoomist sinna?
Ma usun, et saame need asjad nii läbi räägitud, et sundtoomist ei toimu.

Kuidas suhtute isiklikult asjaollu, et linna asju otsustavad perekondlikult volikogu esimees ja linna pearaamatupidaja. Muude tegelaste võimalused midagi rahade osas kaasa rääkida on olematud. Kas see pole teema uurimisorganeile või “Pealtnägija” saatele?
Mina ei ole küll tähele pannud, et linnavalitsuse ja –volikogu liikmed ei oleks linna rahade osas kaasa rääkida saanud. „Pealtnägija“ on aga küll tore mõte selles küsimuses. Võtke asi kätte ja tehke ära.

Kui aga siiski peaks Volikogu vastavalt eelnõule otsustama, siis ei näe ma praegu küll ühtegi takistust, mis segaks Põhikooli hoones toimiva huvikeskuse tekkimist. Teie puhul võivad ootamatud takistused ilmuda üleöö ja siis võib põhikoolis olla mis iganes. Kuidas te
ikkagi seletate oma selliseid lubaduste murdmisi ja sõnapidamatust?
Vaadake karmile elutõele näkku – meie kõigi puhul võivad ootamatud takistused ilmuda üleöö…
Kogu see Põhikooliga seotud temaatika, kaasaarvatud esimese klassi avamisega seonduv, on aga kohe kindlasti nii suur asi, mis ei sõltu ainult ühe abilinnapea ütlemistest. See, et ma Põhikooli õpetajatega 19. jaanuaril kohtudes kooli esimese klassi avamisest rääkisin, oli tingitud sellest, et paralleelselt koolivõrgu aruteludega valmistasime me linnavalitsuses ette esimeste klasside vastuvõtu korraldamist. Ja tol hetkel oligi seis klasside jaotuses selline, nagu koolis jutuks oli. See, et koolivõrgu arengud viimastel koosolekutel veebruaris nii selged piirid võtsid ja sellest tulenevalt tuli muuta esimeste klasside jaotuse seisukohta, oli koolis toimunud koosolekul ette teadmata.

Ja rahva arvamus loeb kindlasti. Esiteks meie linna volikogu, kes linna jaoks kõige kaalukamaid otsuseid, sealhulgas ka kõne all oleva otsuse, langetab, on valitud linnarahva poolt. Ja teiseks, kogu selle protsessi käigus on kogu aeg oldud avatud ettepanekutele ja sellest
on ka täiesti avalikult teada antud. Miks te ajate demagoogiat? Olge ükskord ometi aus.
Kui Te teaksite, mis asjad on demagoogia ja (Eestis kehtiv) esindusdemokraatia, siis Te sellist küsimust kindlasti ei esitaks.

“Ooperipäevade kaubamärk on šeifis luku taga ja sinna ta jääbki. Kuressaare Ooperipäevade korraldaja linnale võlgu ei ole, mistõttu pankrotihaldur ei ole teema.” – See on nüüd küll midagi uut! Argo, kas maksid ise need võlad ära või?
Uut ei ole siin midagi. Kaubamärk oli linna kasuks panditud ja linn omandas kaubamärgi võla katteks.

“Kui õpetaja tahab oma tööd teha, siis kindlasti ei lahku ta koolist täna seetõttu, et võib-olla jääb ta kahe aasta pärast tööst ilma” – miks võib-olla? See on ju nii. Kui õpetajal
avaneb võimalus saada sobiv töö, siis mille nimel ta ootab töötuks jäämist? Samuti ei saa võrrelda tekkivat olukorda tavaolukorraga, mil ” alati on olnud õpetajate liikumist”
Reeglina õpetajad arvestavad oma õpilastega, neil on vastutustunne selle ees, kuidas laps lõpetab klassi jne. Samuti leiab otsides töötavasse kooli uue õpetaja. Milline uus õpetaja tuleb tööle hääbuvasse kooli keset õppeaastat? Miks õpetaja peaks kaduva kooli nimel loobuma võimalusest oma eluga edasi minna? Kahjuks ei loe ma sellest vastusest välja kindlust, et minu lapsele kooli pidaja ( s.o. Kuressaare linn ) tagab selle, et kõik tunnid tõesti antud saaksid, vihjab vaid sellele, et õpetajad nii ei tee ja seda on ikka juhtunud. Ja lõpuks ARVAB, et ikka leitakse keegi.
Vastan siis veelkord: tundide andja leitakse kahe liidetava kooli koostöös.

Õudus on see kui sellistest asjadest paanikat tehakse. On ju mitu kooli,
vali millist soovid.
Tänan toetuse eest!

Miks tahetakse Kuressaare Põhikool KG-ga liita enne Haridusministeeriumis põhikoolide gümnaasiumidest lahutamise otsuse vastuvõtmist. Mõne aasta pärast tuleks siis ju taas koole lahutama hakata. Miks ei kajasta Õilme Salumäe 17.02.2009.a. oma artiklis “Põhikooli liitmise KGga otsustab volikogu” sellest sõnagi. Tema artiklist ei selgu kuigipalju, tundub et tõsistesse aruteludesse ei ole laskutud. Erinevaid võimaluse Kuressaare koolielu korraldamiseks on ju piisavalt palju. Miks ei taheta neid probleeme arutada laiapinnalisemalt.
Erinevalt Teie väitest on arutelud erinevate Kuressaare koolielu ümberkorraldamiste võimaluste ümber olnud väga tõsised. Kui see nii poleks olnud, ei oleks nendes aruteludes osalejad kindlasti olnud valmis välja ütlema neid seisukohti mida tänaseks on välja öeldud. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõu on täna Riigikogus arutlusel. Millal ja mis kujul ta sealt väljub ei tea keegi.
Mõned aastad tagasi oli meil siin Kuressaares täpselt samasugune situatsioon ja retoorika, nagu Te oma küsimuses kasutate. Teema oli aga alkoholimüügi piirangud. Ka siis oli Riigikogus menetlemisel alkoholiseadus ja Linnavolikogus kohalik piirangute määrus. Linnavolikogu oli siis kindel ja tegi oma otsused ära. Riigi tasandil soikus aga asi pikaks ajaks.

Mis on teie konkreetne panus Kuressaare kultuurivaldkonna arendamisel, mis tehtud kultuuriala abilinnapea ametis oldud aja jooksul. Mis on olnud need teie ideed ja algatused, mis on täna Kuressaare kultuurimaastikul märgilise tähendusega?
Linna ülesanne kultuurivaldkonnas on sellise keskkonna loomine, mis annaks head võimalused kunstiinimestele ja ka produtsentidele kultuurisündmuste ja -arengute teostamiseks. Keskkonna all pean silmas nii tehnilisi ja ruumilisi võimalusi, rahalist toetust aga ka toetavat ja soosivat suhtumist. Seda kõiki oleme väljavõideldud võimaluste piires päevast päeva ja kuust kuusse pakkunud. Ning selle toel on tekkinud ja püsinud just selline kultuurielu nagu meil on. Kindlasti ei ole minu ambitsioon abilinnapeana jätta endast kultuurimaastikule maha märke. Küll aga olen õnnelik selle üle kui neid märke tekib ja nad kasvavad. Linna kultuurivaldkonna eelarve ei ole kunagi nii rammus olnud kui ta oli seda näiteks eelmisel aasal. Kuigi jah, tunnistan, et tänases majandussituatsioonis oli see viimane lause vast üleliigne…

Mis oli teie eelmine töökoht? Kellena töötasite?
Enne praegust ametikohta töötasin 5 aastat sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana. Veel enne seda töötasin Kuressaare Gümnaasiumis. Olin õppealajuhataja ja õpetasin ka lastele keemiat. Enne õppealajuhatajaks saamist olin täis koormusega keemia õpetaja. Koolis töötasin 7 aastat.

Mis ala ekspert olete? Mis haridus teil on?
Hariduselt olen keemik, lõpetasin Tartu Ülikooli 1992. aastal. Peale seda õppisin aasta filosoofiateaduskonnas kus sain ka keemia-matemaatika õpetaja kutsetunnistuse. Lisaks olen õppinud Tallinna Ülikoolis magistrantuuris riigiteadusi. Kahjuks jäi stuudiumi lõpus lõputöö tegemata. Mis puudutab aga eksperdiks olemist, siis eks sellised asjad tulevad paljuski ikka kogemustega.

Kuidas hindate Kuressaare kultuurielu ja kultuuriürituste taset. Millist üritust soovitaksite oma külalistele?
Kuressaare kultuurielu on minu hinnangul väga paljupakkuv ja heatasemeline. Ja seda veel enam siis, kui anname endale aru, et meil on ju tegelikule väga väike linn. Paljudel juhtudel kõrvutatakse Kuressaaret Eesti linnadega, mis on meist mitu korda suuremad ja kus on seetõttu tunduvalt rohkem võimalusi. Oma külalistele julgen soovitada kõiki meie suveüritusi aga ka meie oma teatri külastamist.

Kui otsustatakse liita Põhikool KG-ga, kas omavalitsus on valmis tagama üleminekuperioodil Põhikooli lastele hariduskvaliteedi säilimise? Loogiline on, et õpetaja ei jää ootama töötuks jäämist ( missioonitundest ), vaid haarab uue töö saamise võimalusest kinni kohe, kui see avaneb. Nii võib tekkida olukord, et selles vahemikus võib ka keset õppeaastat olla täitmata mõne aine õpetaja koht. Kas on olemas alternatiiv, et ükski tund ei jääks andmata ja laste teadmised ei kannata?
Õpetajate kaader on koolides liikunud kogu aeg. Ja kogu aeg on koolid tegelenud ka sellega, et tunnid antud saaks. Kaks ja pool aastat on koolide liitumiseni aega. See ei ole sugugi lühike aeg. Kui õpetaja tahab oma tööd teha, siis kindlasti ei lahku ta koolist täna seetõttu, et võib-olla jääb ta kahe aasta pärast tööst ilma. Kui see peaks aga juhtuma, siis leitakse tundide andja kahe liidetava kooli koostöös.

Miks te kinnitasite vahetult enne sulgemise plaani avalikustamist, et põhikoolis siiski avatakse sügisel esimene klass.
Olen rääkinud Põhikoolis esimese klassi avamisest seni, kuni on olnud seisukoht, et nii ka läheb. Olukorras kus linnavalitsusele sai selgeks, et Kuressaare haridusvõrgu muudatused peaks minema just nii, et alates 2011/2012 õppeaastast enam Põhikoolis üldhariduse õppetööd ei toimu, ei ole esimese klassi avamine selles koolis enam mõistlik. Ja nii see ka vastavasse Volikogu eelnõusse sisse kirjutati.

Kuidas tundub – kas 5. lasteaia remont saab toimuma 2009/2010 või lükkub kaugemasse tulevikku?
Tundub, et saab toimuma 2009/2010.

Miks ei suudeta kõiki Kuressaare linna lasteaedu korda teha? Minge vaadake 5. lasteaeda näiteks. Ütleks, et see maja ja hoov on peldik. Millal tehakse see lastead korda?
Karmid sõnad. Soovitan Teil minna ja vabandada 5. lasteaia töötajate ees, kes hoolimata sellest, et hoone vajab remonti, on suutnud laste kasvukeskkonna hoida rõõmsana. 5. lasteaia hoov on linnas üks kaunimaid ja saanud ka 2005. aastal linna heakorra preemia. Mis aga kõikide lasteaedade remonti puudutab, siis teeb linn seda niipalju kui rahakott lubab.

Kas teie arvates on õige, et linn on golfiväljaku osanik?
Ilma linna algatuseta ei oleks golfiväljakut Kuressaarde tekkinud. Selles plaanis oli õige, et linn golfiettevõtte asutas. Kaugemas tulevikus peaks aga golfifirma osalusest kindlasti loobuma, sest iga golfiaktsia on ju seotud mänguõigusega. Hoida linna käes sadade aktsiate jagu mänguõigusi ei ole hea ei golfifirmale mis vajab mängijaid ega ka linnale mis vajab raha mitmete valdkondade investeeringute tarvis. Samas ei tohiks linn oma aktsiaid müüa alla sellise hinna, mis kokkuvõtteks tagaks linna seniste golfiga seotud otseste rahaliste kulutuste tagasisaamise.

Ei ole vaja Põhikoolist huvikeskust teha. Miks üldse selline valik? Miks rahva arvamus ei loe?
Selline valik on pika ja põhjaliku kaalumise tulemus, mis tagab tulevastel aastatel Kuressaare koolide ja koolihoonete kõige mõistlikuma, parema ja otstarbekama kasutuse. Ja rahva arvamus loeb kindlasti. Esiteks meie linna volikogu, kes linna jaoks kõige kaalukamaid otsuseid, sealhulgas ka kõne all oleva otsuse, langetab, on valitud linnarahva poolt. Ja teiseks, kogu selle protsessi käigus on kogu aeg oldud avatud ettepanekutele ja sellest on ka täiesti avalikult teada antud.

Kas võite kindlalt väita, et paari aasta pärast on Põhikooli hoones hästitoimiv Kuressaare huvikeskus ja mitte miski muu asutus?
Enne kui Linnavolikogu on oma otsuse langetanud ei saa kindlalt midagi väita. Kui aga siiski peaks Volikogu vastavalt eelnõule otsustama, siis ei näe ma praegu küll ühtegi takistust, mis segaks Põhikooli hoones toimiva huvikeskuse tekkimist.

Mida teha järjest kasvava töötute armeega?
Töökohti tuleks luua. Seda on siin arvutiekraani taga küll kena öelda aga raske teostada. Ja mis siin salata, ega avalik sektor, mis toimib maksumaksja raha eest nende töökohtade juurdetegemisega seda olukorda kuidagi leevendakski.
Kohalikus võtmes näeme linnavalitsuses ühe omapoolse päästerõngana eurotoetuste muretsemist, mis aitaks kuigivõrd edendada vähemalt ehituse tööhõivet. Loodetavasti vähemalt kaks ehitust eeloleval suvel lahti lähevad.

Kas Kuressaare linnavalitsust ootab ees koondamine ja kui ootab, keda siis koondatakse?
Kui küsija peab silmas linna rahalist seisu, siis tänane linna rahaline olukord on tõesti selline, mis nõuab negatiivse lisaeelarve koostamist. Praeguse seisuga ei ole konkreetsetest koondamistest veel juttu olnud.

Kas teie teada on keegi Kuressaare koolidirektoritest vabamüürlane või seotud säärase liikumisega?
Tean, et päris mitu koolidirektorit on seotud Lions klubiga nagu ma isegi ja vist on ka Rotary Klubis mõni.

Kui elaksite Tallinnas, siis mida teeksite teie esimeste sammudena, et asuda Kuressaarde elama, kui ettevõtja/töötaja?
Eks kõigepealt tuleb endale selgeks mõelda, mida elult tahta, sest elu suures linnas on võrreldes eluga väikelinnas ikka omajagu erinev. Aga kui tahtmine on selge, siis kõik saab alguse ikka sobivast töökohast.

Kas ettevõtluse edendamiseks on olemas/loomisel ettevõtlusinkubaator?
Kuressaares ettevõtlusinkubaatorit praegu olemas ei ole. Sellest on aga juttu olnud TTÜ Kuressaare Kolledži juurde kavandatava kompetentsikeskuse aruteludes.

Kas Kuressaare linn on huvitatud, et peale haridusteed naaseksid noored (mitte ainult noored) oma kodulinna elama? Mida Kuressaare linn on ette võtnud ning võtab ette tulevikus, et naasmist toetada (ettevõtluses, eluaseme soetamisel, lasteaias lapsele koha saamisel, …)?
Ilmselgelt on linn huvitatud, et siin elaks haritud noori. Linnavalitsuse ja –volikogu ülesanne ongi kujundada ja hoida meie linna selline kohana kus oleks hea elada. See töö hõlmab tegelikult kõiki valdkondi alates lasteaiakohtadest kuni prügi sorteerimise võimalusteni välja. Linnas ei ole küll otsest rahalist ega ainelist toetust (elamispind) naasmiseks, kuid näiteks lasteaiakohtade osas oleme erinevalt paljudest suurtest ja võimsatest Eesti linnadest juba aastaid olukorras kus sisuliselt järjekorda ei ole.

Mis on teie tööülesanded linnavalitsuses?
Vastuseks väljavõte minu ametijuhendist:
III TEENISTUSKOHUSTUSED
3.1. Juhib linna hariduse-, kultuuri-, spordi-, noorsootöö- ja turismialast tegevust;
3.2. kavandab ja korraldab osakonna tööd hariduse, kultuuri, noorsootöö, spordi ja turismi alal ja juhib selle valdkonna investeeringute arengukava väljatöötamist;
3.2. suunab ja kontrollib osakonna haldusalas olevate asutuste tööd;
3.3. tagab oma teenistusvaldkonda puudutavate korralduste ja küsimuste ettevalmistamist linnavalitsuse istungiteks.

Kui palju teeb linn selleks, et Saaremaa jalgpalli esindusklubil FC Kuressaare mängudel hakkaks rohkem rahvast käima?
Linn toetab päris suurte rahadega linna spordiklubisid, sh. ka FC Kuressaaret. Toetusraha eesmärk on laste- ja noortespordi soodustamine ja seeläbi ka spordi kui sellise propageerimine. Kindlasti aitab noorte jalgpallihuviliste kasvatamine kaasa ka FC Kuressaare fännklubi kasvule.

Mis oleks linna panus Kuressaare linnastaadioni uuendamisse ja kas kunstmuru staadionile tulevad kunagi ka normaalsed tribüünid?
Kuressaare linn valmistab praegu ette rahataotlust KOIT kavasse linnastaadioni, õigemini maakonna esindusstaadioni, rekonstrueerimise rahastamiseks. Linn on valmis katma vastava omafinantseerimise osa, mida on 8 miljonit krooni.

Kas kandideerite ka järgmistel valimistel linnapeaks?
Sellest on veel vara rääkida.

Miks tehti Kuressaare Põhikooli esimesest klassist ilmajätmise otsus üleöö ja kiirustades? Oli ju kuni 11.veebruarini teada, et esimene klass tuleb Miks aetakse asju salaja?
Sellist otsust ei tehtud kindlasti kiirustades, üleöö ja salaja. Esimese klassi mitteavamise otsus on otseselt seotud otsusega õppeaastast 2011/2012 Põhikool sulgeda. Sellise otsuseni jõudmiseks kulus aga pea aasta, mille jooksul prognoositi ja analüüsiti õpilaste hulka tulevateks aastateks, vaadati üle linna koolide ruumiressurss. Analüüside tulemustest lähtuvatest arengutest Kuressaare koolivõrgus kirjutasin artikli, mis ilmus kohalikus ajalehes juunis 2008.
Vastavalt sellele töötati välja võimalikud arenguvariandid, mida vaagiti korduvalt haridusekspertidega. Samuti kohtuti Kuressaare Põhikooli personali ja hoolekogu esimehega.

Kas on hoolega uuritud koolistressi tekkimise põhjuseid? On ju teada, et väiksemates koolides on hoopis tervem õhkkond ja üksteisemõistmine.
Väike kool iseenesest ei taga kindlasti tervet õhkkonda ja teineteisemõistmist. Selle taga on ikka konkreetsed inimesed.

Kas on eetiline kui Kuressaare haridusküsimustega (rahalised eraldised hariduses) tegelevad väga lähedastes perekondlikes suhetes olevad inimesed?
Kuressaare linnas kuuluvad kõik koolid linnale (või riigile) ja haridusküsimustega tegelejate perekondlikes või naaberlikes või klubilistes suhetes mina eetilist probleemi küll ei näe.

Milline on suhtumine haridusministri seisukohta, et tulevikus võiksid olla põhikoolid ja gümnaasiumid eraldatud? Kuressaare põhikool oleks ju ideaalne koht nii hoone kui ka asukoha poolest põhikoolina tegutsemiseks.
Põhikoolide ja gümnaasiumite eraldamist ma ei poolda. Ja seda eelkõige seetõttu, et Eestimaal puuduvad selliseks reformiks sobiv hoonete baas. Hakata aga ehitama selleks ekstra uusi koole samal ajal olemasolevaid lammutades või lihtsalt tühjaks jättes oleks raiskamine.
Kuressaares näiteks oleks n.n. puhta gümnaasiumi jaoks vaja hoonet 15-18 klassikomplektile. Koolihooned suudavad aga vastu võtta vastavalt Põhikool 15, Vanalinna kool 20, SÜG 30 ja KG 40 klassikomplekti.
Vanalinna kooli hoone nagu esmapilgul sobiks, aga paraku on selle kooli klassiruumid sobivad vaid põhikooliastme väiksemate klasside jaoks. Mis puudutab aga Põhikooli, siis hoone asukoht on tõesti hea ja seda nii üldhariduskooli kui ka huvikooli jaoks.

Miks ei võiks õppetöö ja huviringid toimuda ühes ja samas majas? Koolitöö toimuks hommikupoolikul ja huviringid õhtupoole. Kellaajalise kattuvuse ja teatud kindlaid ruume vajavate huviringide jaoks leiaks ju omaette ruumid.
Täpselt nii nagu Te kirjeldate väga paljud huviringid üldhariduskoolide juures töötavadki. Huvikoolide puhul on aga mitmetel juhtudel tegu selliste ringidega, millede ruumides päevasel ajal n.n. tavalisi tunde anda ei saa. Omaette teema on avatud keskus – pidada seda ruumis, kus päeval toimusid tunnid, on mõeldamatu.

Kas huviringid tegutsevad kooliruumides kogu päeva, või ainult õhtusel ajal, peale koolitundide lõppemist? Loogiliselt võttes ei saakski ju huviringid õppetööga samal ajal toimuda.
Huviringid tegutsevad ikka pärastlõunasel ajal, peale koolitundide lõppemist. Avatud keskused on aga lisaks tööpäevade õhtustele aegadele töös ka laupäeva päeval. Koolivaheaegadel on avatud keskused lahti ka päevastel aegadel.

Millised huviringid tuleksid suletava Kuressaare põhikooli ruumidesse?
Praeguste kavade kohaselt tuleks Põhikooli ruumidesse Kunstikool ja Huvikool. Huvikool peab lisaks ringidele ka kahte avatud noortekeskust. Põhikooli hoones saaks koha nii ringid kui avatud keskused.

Mis kavatseb linn peale hakata pankrotistunud Kuressaare Ooperipäevade logoga, mis maksis mitusada kilo? Kas pankrotihaldur on ka Kuressaare võlad välja ajanud, st kas Kuressaare on võlad tagasi saanud?
Ooperipäevade kaubamärk on šeifis luku taga ja sinna ta jääbki. Kuressaare Ooperipäevade korraldaja linnale võlgu ei ole, mistõttu pankrotihaldur ei ole teema.

Mida arvate sellisest ettepanekust: nii SÜG-ilt kui Kuressaare gümnaasiumilt võtta ära algklassid ja luua üks Kuressaare algkool kas ainult põhikooli hoones või kui vaja, kas Vanalinna kooli hoones. Minu arvates tagaks see kooliteed alles alustavatele lastele palju turvalisema keskkonna ning paremad arenemistingimused kui seda suudavad pakkuda mammutkoolid, kus individuaalset tähelepanu igale lapsele üpriski napib.
Üldjoontes on tegu jumeka mõttega kui emotsionaalne retoorika küsimuse lõpust välja jätta. Ja eks me ole ka neid variante pisut vaaginud. Kui pidada algkooli all silmas esimest kolme klassi, siis Kuressaares sobiks selliseks kooliks hoone mahutavuse poolest enam vähem Vanalinna kool. Põhikooli hoone on selleks liiga väike. See võiks olla üks järgmine Kuressaare haridusvaldkonna arutlusteema.

Kas linna koolivõrgu koomaletõmbamise arutelude juures pole kordagi tehtud ettepanekut sulgeda hoopis Vanalinna kool, mille hoone on ju palju vanem ja ebamugavam põhikooli omaga võrreldes? Huvikeskuse võib ju sama hästi ka sinna paigutada.
Vanalinna kool on kahe paralleeliga põhikool (18 klassikomplekti), Kuressaare Põhikoolist saaks tema mittesulgemise korral mõne aasta pärast n.n. ühe paralleeliga põhikool (9 klassikomplekti).
Laste arvu vähenemine Kuressaares üldhariduskoolides on lähiaastatel 9-10 klassikomplekti. Nagu arvudest näha, ei mahuks Vanalinna kooli klassid kuidagi vabanevatele pindadele teistes koolides.

Kes olid need haridusspetsialistid, kes pakkusid välja Kuressaare põhikooli sulgemise otsuse? Kas nende hulgas oli ka linna koolide töötajaid ja kui oli, siis kas ka vähemalt keegi Kuressaare põhikoolist?
Meie poolt kokku kutsutud töögrupis olid Kuressaare üldhariduskoolide juhid Toomas Takkis, Viljar Aro, Sulev Soodla, Jaan Lember ja Ly Kallas, lisaks Saare Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters, Kuressaare Ametikooli direktor Neeme Rand, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži direktor endine Kuressaare abilinnapea Anne Keerberg, Kuressaare Noorte Huvikeskuse direktor Aare Martinson, Kuressaare Kunstikooli direktor Boris Šestakov. Volikogu poolt osalesid töögrupi töös hariduskomisjoni esimees Piret Pihel, sotsiaalkomisjoni esimees ja 7. lasteaia juhataja Helle Karu, revisjonikomisjoni esimees Lea Kuldsepp ning hariduskomisjoni liige Anton Teras, linnavalitsusest osalesid aruteludel linnapea Urve Tiidus, abilinnapea Argo Kirss, haridusnõunik Õilme Salumäe ning noorsootöö spetsialist Lindia Lallo.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)