Argo Kirss: valimistel linnapeaks kandideerimisest on vara rääkida

Argo Kirss: valimistel linnapeaks kandideerimisest on vara rääkida

 

Oma Saare lugejate küsimustele vastas neljapäeval Kuressaare haridus- ja kultuuriala abilinnapea Argo Kirss.

Mis on teie konkreetne panus Kuressaare kultuurivaldkonna arendamisel, mis tehtud abilinnapea ametis oldud aja jooksul? Mis on olnud need teie ideed ja algatused, mis on täna Kuressaare kultuurimaastikul märgilise tähendusega?
Linnavalitsuse ülesanne kultuurivaldkonnas on sellise keskkonna loomine, mis annaks head võimalused kunstiinimestele ja ka produtsentidele kultuurisündmuste ja -arengute teostamiseks. Keskkonna all pean silmas nii tehnilisi ja ruumilisi võimalusi, rahalist toetust kui ka toetavat ja soosivat suhtumist.

Seda kõike oleme väljavõideldud võimaluste piires päevast päeva ja kuust kuusse pakkunud. Ning selle toel on tekkinud ja püsinud just selline kultuurielu, nagu meil on. Kindlasti ei ole minu ambitsioon abilinnapeana jätta endast kultuurimaastikule maha märke.

Küll aga olen õnnelik selle üle, kui neid märke tekib ja nad kasvavad. Linna kultuurivaldkonna eelarve ei ole kunagi nii rammus olnud, kui ta oli seda näiteks eelmisel aastal. Kuigi jah, tunnistan, et tänases majandussituatsioonis oli see viimane lause vahest üleliigne…

Kuidas hindate Kuressaare kultuurielu ja kultuuriürituste taset? Millist üritust soovitaksite oma külalistele?
Kuressaare kultuurielu on minu hinnangul väga paljupakkuv ja heatasemeline. Ja seda veel enam siis, kui anname endale aru, et meil on ju tegelikult väga väike linn.

Paljudel juhtudel kõrvutatakse Kuressaaret teiste Eesti linnadega, mis on meist mitu korda suuremad ja kus on seetõttu tunduvalt rohkem võimalusi. Oma külalistele julgen soovitada kõiki meie suveüritusi, aga ka meie oma teatri külastamist.

Kas Kuressaare linn on huvitatud, et pärast hariduse omandamist naaseksid noored (ja mitte ainult) oma kodulinna elama? Mida Kuressaare linn on ette võtnud ning võtab ette tulevikus, et noorte naasmist toetada?
Ilmselgelt on linn huvitatud, et siin elaks haritud noori. Linnavalitsuse ja -volikogu ülesanne ongi kujundada ja hoida meie linna sellise kohana, kus oleks hea elada. See töö hõlmab tegelikult kõiki valdkondi alates lasteaiakohtadest kuni prügi sorteerimise võimalusteni välja.

Linnas ei ole küll otsest rahalist ega ainelist toetust (elamispind) naasmiseks, kuid näiteks lasteaiakohtade osas oleme erinevalt paljudest suurtest ja võimsatest Eesti linnadest juba aastaid olukorras, kus järjekorda sisuliselt ei ole.

Kuidas tundub, kas 5. lasteaia remont toimub 2009/2010 või lükkub kaugemasse tulevikku?
Tundub, et toimub aastatel 2009/2010.

Milline on teie suhtumine haridusministri seisukohta, et tulevikus võiksid põhikoolid ja gümnaasiumid olla eraldatud? Kuressaare põhikool oleks ju ideaalne koht nii hoone kui ka asukoha poolest põhikoolina tegutsemiseks.
Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamist ma ei poolda. Ja seda eelkõige seetõttu, et Eestis puudub selliseks reformiks sobiv hoonete baas. Hakata aga ekstra ehitama selleks uusi koole, olemasolevaid samal ajal lammutades või lihtsalt tühjaks jättes, oleks raiskamine.

Kuressaares näiteks oleks nn puhta gümnaasiumi jaoks vaja hoonet 15–18 klassikomplektile. Koolihooned suudavad aga vastu võtta: põhikool 15, vanalinna kool 20, Saaremaa ühisgümnaasium 30 ja Kuressaare gümnaasium 40 klassikomplekti.

Vanalinna kooli hoone nagu esmapilgul sobiks, aga paraku on selle kooli klassiruumid sobivad vaid põhikooliastme väiksemate klasside jaoks. Mis puutub aga põhikooli, siis hoone asukoht on tõesti hea ja seda nii üldhariduskooli kui ka huvikooli jaoks.

Kui otsustatakse Kuressaare põhikool KG-ga liita, kas omavalitsus on valmis tagama üleminekuperioodil põhikooli lastele hariduskvaliteedi säilimise? Loogiline on, et õpetaja ei jää missioonitundest ootama töötuks jäämist, vaid haarab uue töö saamise võimalusest kinni kohe, kui see avaneb.
Õpetajate kaader on koolides liikunud kogu aeg. Ja kogu aeg on koolid tegelenud ka sellega, et tunnid antud saaksid. Koolide liitumiseni on aega kaks ja pool aastat. See ei ole sugugi lühike aeg. Kui õpetaja tahab oma tööd teha, siis kindlasti ei lahku ta koolist täna seetõttu, et võib-olla jääb kahe aasta pärast tööst ilma. Kui see peaks aga juhtuma, siis leitakse tundide andja kahe liidetava kooli koostöös.

Miks te kinnitasite vahetult enne sulgemise plaani avalikustamist, et põhikoolis siiski avatakse sügisel esimene klass?
Olen rääkinud põhikoolis esimese klassi avamisest seni, kuni on olnud seisukoht, et nii ka läheb. Olukorras, kus linnavalitsusele sai selgeks, et Kuressaare haridusvõrgu muudatused peaksid minema just nii, et alates 2011/2012 õppeaastast põhikoolis enam üldhariduse õppetööd ei toimu, ei ole esimese klassi avamine selles koolis enam mõistlik. Ja nii see ka vastavasse volikogu eelnõusse sisse kirjutati.

Kas võite kindlalt väita, et paari aasta pärast on põhikooli hoones hästitoimiv Kuressaare huvikeskus ja mitte miski muu asutus?
Enne kui linnavolikogu on oma otsuse langetanud, ei saa kindlalt väita midagi. Kui aga volikogu siiski peaks vastavalt eelnõule otsustama, siis ei näe ma praegu küll ühtegi takistust, mis segaks põhikooli hoones toimiva huvikeskuse tekkimist.

Millised huviringid tuleksid suletava Kuressaare põhikooli ruumidesse?
Praeguste kavade kohaselt tuleksid põhikooli ruumidesse kunstikool ja huvikool. Huvikool peab lisaks ringidele ka kahte avatud noortekeskust. Põhikooli hoones saaksid koha nii ringid kui ka avatud keskused.

Kas huviringid tegutsevad kooliruumides kogu päeva või ainult õhtusel ajal, pärast koolitundide lõppemist? Loogiliselt võttes ei saakski ju huviringid õppetööga samal ajal toimuda.
Huviringid tegutsevad ikka pärastlõunasel ajal, pärast koolitundide lõppemist. Avatud keskused töötavad aga lisaks tööpäevade õhtustele aegadele ka laupäeva päeval. Koolivaheaegadel on avatud keskused lahti ka päevastel aegadel.

Miks ei võiks õppetöö ja huviringid toimuda ühes ja samas majas? Koolitöö toimuks hommikupoolikul ja huviringid õhtupoole. Kellaajalise kattuvuse ja teatud kindlaid ruume vajavate huviringide jaoks leiaks ju omaette ruumid.
Väga paljud huviringid üldhariduskoolide juures nii töötavadki. Huvikoolide puhul on aga mitmel juhul tegu selliste ringidega, mille ruumides päevasel ajal nn tavalisi tunde anda ei saa. Omaette teema on avatud keskus – pidada seda ruumis, kus päeval toimuvad tunnid, on mõeldamatu.

Kas linna koolivõrgu koomaletõmbamise arutelude juures pole kordagi tehtud ettepanekut sulgeda hoopis vanalinna kool, mille hoone on ju palju vanem ja ebamugavam põhikooli omaga võrreldes? Huvikeskuse võib ju sama hästi ka sinna paigutada.
Vanalinna kool on kahe paralleeliga põhikool (18 klassikomplekti), Kuressaare põhikoolist saaks selle mittesulgemise korral mõne aasta pärast nn ühe paralleeliga põhikool (9 klassikomplekti).

Laste arvu vähenemine Kuressaare üldhariduskoolides on lähiaastatel 9–10 klassikomplekti. Nagu arvudest näha, ei mahuks vanalinna kooli klassid kuidagi vabanevatele pindadele teistes koolides.

Miks tahetakse Kuressaare põhikool KG-ga liita enne haridusministeeriumis põhikoolide gümnaasiumidest lahutamise otsuse vastuvõtmist?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu on praegu riigikogus arutlusel. Millal ja mis kujul see sealt väljub, ei tea keegi.
Mõned aastad tagasi oli meil siin Kuressaares täpselt samasugune situatsioon ja retoorika, nagu te oma küsimuses kasutate.

Teema oli aga alkoholimüügi piirangud. Ka siis oli riigikogus menetlemisel alkoholiseadus ja linnavolikogus kohalik piirangute määrus. Linnavolikogu oli siis kindel ja tegi oma otsused ära. Riigi tasandil soikus asi aga pikaks ajaks.

Kas teie teada on keegi Kuressaare koolidirektoritest vabamüürlane või seotud säärase liikumisega?
Tean, et päris mitu koolidirektorit on seotud Lions klubiga nagu ma isegi ja vist on ka Rotary klubis mõni.

Kui palju teeb linn selleks, et Saaremaa jalgpalli esindusklubi FC Kuressaare mängudel hakkaks rohkem rahvast käima?
Linn toetab spordiklubisid, sh ka FC Kuressaaret, päris suurte rahadega. Toetusraha eesmärk on laste- ja noorte-spordi soodustamine ja seeläbi ka spordi kui sellise propageerimine. Kindlasti aitab noorte jalgpallihuviliste kasvatamine kaasa ka FC Kuressaare fännklubi kasvule.

Mis oleks linna panus Kuressaare linnastaadioni uuendamisse ja kas kunstmurustaadionile tulevad kunagi ka normaalsed tribüünid?
Kuressaare linnavalitsus valmistab praegu ette rahataotlust KOIT kavale linnastaadioni, õigemini maakonna esindusstaadioni rekonstrueerimise rahastamiseks. Linn on valmis katma vastava omafinantseerimise osa, mida on 8 miljonit krooni.

Kas on eetiline, kui Kuressaare haridusküsimustega (rahalised eraldised haridusele) tegelevad väga lähedastes perekondlikes suhetes olevad inimesed?
Kuressaare linnas kuuluvad kõik koolid linnale (või riigile) ja haridusküsimustega tegelejate perekondlikes või naaberlikes või klubilistes suhetes mina eetilist probleemi küll ei näe.

Kas kandideerite ka järgmistel valimistel linnapeaks?
Sellest on veel vara rääkida.

Mida kavatseb linn peale hakata pankrotistunud Kuressaare Ooperipäevade logoga, mis maksis mitusada tuhat krooni? Kas pankrotihaldur on ka Kuressaare võlad välja ajanud, st kas Kuressaare on võlasummad tagasi saanud?
Ooperipäevade kaubamärk on seifis luku taga ja sinna ta jääbki. Kuressaare ooperipäevade korraldaja linnale võlgu ei ole, mistõttu pankrotihaldur ei ole teema.

Mis oli teie eelmine töökoht? Kellena töötasite?
Enne praegust ametikohta töötasin 5 aastat sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana. Veel enne seda töötasin Kuressaare gümnaasiumis. Olin õppealajuhataja ja õpetasin lastele ka keemiat. Enne õppealajuhatajaks saamist olin täiskoormusega keemiaõpetaja. Koolis töötasin 7 aastat.

Mis ala ekspert olete? Mis haridus teil on?
Hariduselt olen keemik, lõpetasin Tartu ülikooli 1992. aastal. Pärast seda õppisin aasta filosoofiateaduskonnas, kus sain ka keemia-matemaatikaõpetaja kutsetunnistuse. Lisaks olen õppinud Tallinna ülikooli magistrantuuris riigiteadusi. Kahjuks jäi stuudiumi lõpus lõputöö tegemata. Mis puudutab aga eksperdiks olemist, siis eks sellised asjad tulevad paljuski ikka kogemustega.

Kas teie arvates on õige, et linn on golfiväljaku osanik?
Ilma linna algatuseta ei oleks golfiväljakut Kuressaarde tekkinud. Selles plaanis oli õige, et linn golfiettevõtte asutas. Kaugemas tulevikus peaks aga golfifirma osalusest kindlasti loobuma, sest iga golfiaktsia on ju seotud mänguõigusega. Hoida linna käes sadade aktsiate jagu mänguõigusi ei ole hea ei golfifirmale, mis vajab mängijaid, ega ka linnale, mis vajab raha mitmete valdkondade investeeringute tarvis. Samas ei tohiks linn oma aktsiaid müüa alla sellise hinna, mis kokkuvõtteks tagaks linna seniste golfiga seotud otseste rahaliste kulutuste tagasisaamise.

Mida teha järjest kasvava töötute armeega?
Töökohti tuleb luua. Seda on siin arvutiekraani taga küll kena öelda, aga raske teostada. Ja mis siin salata, ega avalik sektor, mis toimib maksumaksja raha eest nende töökohtade juurdetegemisega seda olukorda kuidagi leevendakski.

Kohalikus võtmes näeme linnavalitsuses ühe omapoolse päästerõngana eurotoetuste muretsemist, mis aitaks kuigivõrd edendada vähemalt ehituse tööhõivet. Loodetavasti läheb eeloleval suvel lahti vähemalt kaks ehitust.

Kas Kuressaare linnavalitsust ootab ees koondamine ja kui ootab, keda siis koondatakse?
Kui küsija peab silmas linna rahalist seisu, siis linna praegune rahaline olukord on selline, mis nõuab negatiivse lisaeelarve koostamist. Konkreetsetest koondamistest ei ole aga veel juttu olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)