90 aastat Saaremaa ülestõusust Muhumaal

90 aastat Saaremaa ülestõusust Muhumaal

HÄVITATUD TEOS: Veel lähiminevikus seisis Kuressaare kesklinnas mälestusmärk Saaremaa vastuhakust osavõtnuile. Rahva seas “Upa meesteks” kutsutud monumendi autor oli Endel Taniloo, arhitekt Ülo Sirp. Tegu oli esimese figuraalse, kubismi mõjutustega dolomiitmonumendiga eesti kunstis.
Monument püstitati praeguse Ferrumi kaubamaja asukohale 1963, teisaldati 1990. aasta 11. septembril, mil Eesti taasiseseisvus ning viha endise korra vastu veel värske ja väga suur oli. Praegu on teos täielikult hävinenud. Selle jäänused asuvad Kaarma dolomiiditehase territooriumil. Selle foto on teinud Tõnu Grepp 1960. aastate keskel.

Tänases lehes jätkub lugu, milles kirjeldatakse üheksakümmend aastat tagasi Muhus ja Saaremaal toimunud sündmusi. Läbi aegade ja erinevate valitsuste ajal on Saaremaa ülestõusuks, vastuhakuks, mässuks ja isegi Upa sõjaks kutsutud sündmus (otsustav lahing vastuhaku mahasurumiseks toimus 1919. aasta 21. veebruaril Kuressaare lähistel asuva Upa küla juures) põhjustanud rohkesti vaidlusi ja tekitanud isegi müüte.
Loo esimene osa ilmus 21. veebruari Oma Saares ja selles kirjeldati vastuhaku algust. Täna on vaatluse all selle mahasurumine.

Karistussalk jõudis Muhusse

250-meheline karistussalk Jaan Klaari (pildil) juhtimisel jõudis Muhusse Raugi küla alla randa 18. veebruaril 1919. Nende pihta avatud ka püssituli, kuigi osavõtjate Tupenurme Saare Mihkli ja Madise jutu järgi oli neile kahe peale antud üks püss mõne padruniga. Kui karistussalk kohale jõudnud, jooksnud nemad üle Muhu soo kodu poole. Et kiiremini koju jõuda, viskasid nad soo peal kasuka, vati (kampsuni) ja jalanõud maha.

Jüri Jaan, Pärdi Madis, Tõnu Ivan ja Vanaga Mihkel samast külast hakanud Hellamaa vallamaja juurest läbi soo koju tulema. Leitalliku Riidu ja Rennikse Madis tulnud neile vastu ja käskinud minna randa kaitsma, kuigi neil sõjariista polnud. Ütlesid, et kui mees langeb, saavad püssi, aga millega neid mehi langetada, selle jätsid ütlemata.

Allikaniidi Ivani sõjareis lõppenud ühes Lõetsa peres teki all. Näinud teine nii närb välja, et karistussalklased jätsid ta kui haige sinnapaika. Rõuendi Ivan läinud aga poisikeselikust uudishimust vaatama, mis toimub, ja saanud koledasti peksa.

Arvasid, et võitlesid mõisnike poegadega

Klaarile andsid Raugi küla elanikud teada, et nende vastas olnud 40-meheline salk, kes teadis, et suurelt maalt tulevad mõisnike pojad. Klaari mehed võtsid kohe kolm püssimeest kinni, kellest üks maha lasti.

Mihail Õue salga, mis pidi rannakaitset organiseerima, oli Ivan Vokk saatnud Saaremaale ülestõusnutele appi. Hellamaal võeti vangi veel 8 meest. Klaar saatis 20 meest Kuivastu poole ja ise läks Liiva poole. Hellamaalt edasi olla karistussalklasi lastud iga puu ja kivi tagant ning Liival ründas umbes 20-meheline salk. Kaks mässulist sai surma ja 8 langes vangi. Kuivastus langes kolm mässulist.

Välikohtu tegevus

Kell 13 alustas Viirakülas, kapten Klaari kodukülas, tegevust sõjaväljakohus. Välikohus lõpetas 20. veebruaril kell 14, olles ühe mehe surma mõistnud ja viis lasti põgenemise käigus maha Orissaare lähedal. Muhus võeti kinni ka Nõukogude ajal märtriks kuulutatud Marie Ellam, kes hiljem Pöidel maha lasti.

18-aastase Aleksander Tihu Kantsi külast, kes kodust Liivale puuri tooma läks, piinasid karistussalklased surnuks. Kantsi külast tapeti veel Timofei Siim, põhjuseks see, et tal püksipõlved märjad olid.
Vassili Kaod Suuremõisast süüdistati tulistamises ja ta oli nende viie mehe hulgas, kes Saaremaal väidetaval põgenemiskatsel maha lasti. Tema ema Maria Kao kaebas, et arreteerijad olid ka 8 naela leiba kaasa viinud.

Eestvedajad pääsesid julmast kättemaksust

Kõik surnukehad olid moonutatud ja tääkidega läbi torgatud. Kokku hukati Muhu-Hellamaa valla mehi 15, kaks määrati sunnitööle, kaks vangi ja üheksa sai ihunuhtlust. Karistusest pääses 50 meest, nende seas kõige suuremad eestvedajad Mihail Õue, Mihail Öövel ja Timofei Räimauk, kes varjasid end Muhus kuni 1920. aasta suveni. Siis õnnestus neil Kihnu põgeneda ja sealt edasi Venemaale.

Venemaal sõdisid Muhu mehed Budjonnõi ratsakorpuses Venemaa Kodusõjas lõunarindel. Pärast II maailmasõda pääses Õue tagasi kodumaile ja oli 1950. aastatel Valjala kolhoosi esimees.

Ka Andrei Räim, kes lipnik Jefimovi maha lasi, pääses karistuseta, varjates ennast kuni 1920. aastani Muhus. Hiljem sõitis ta mitmel kaubalaeval. Andrei Räim oli kunagise Kingissepa rajooni parteijuhi ja Muhu valla taastaja Jüri Räime isa. Muhu-Suure valla mehi hukati 9, kolm mõisteti vangi, 6 sai ihunuhtlust ja 12 pääses karistuseta. Klaari eestkoste tõttu pääses nii mõnigi kergema karistusega.

20. veebruaril vallutasid valitsuse väed Ida-Saaremaa suurima asula Orissaare. Kapten Klaar jättis leitnant Rosalki Muhu eest vastutama ja läks ise samuti Saaremaale. Muhus kogunesid 18–45-aastased mehed (algul kuulusid mobilisatsiooni alla ainult 1890.–1897. aastal sündinud mehed) Muhu-Suure ja Hellamaa vallamajja, kust nad edasi mandrile saadeti.

Muhulased Vabadussõjas

Muhulased võitlesid Vabadussõja mitmetel rinnetel. Üheksat muhulast autasustati Vabadusristiga. Muhulastest Vabadusristi kavalerid on Kuperjanovi partisanipataljoni kompaniiülem kapten Vassili Kask Oina Jürilt, kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 vanemallohvitser Mihail Kõrtsmik, laiarööpmelise soomusrongi nr 3 nooremallohvitser Mihail Pere Võlla Tänavsuult, Kuperjanovi pataljoni rühmaülem kapral Andrei Väärtnõu Soonda Suure-Tähvenalt, kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 võitleja Mihkel Muul (Juhan Smuuli vend) Koguva Toomalt, dessantpataljoni võitleja Mihail Raudjas Võiküla Pärdi-Matsilt ning Mihail Kärme meredessantpataljonist.

Tuntumad muhulastest Vabadusristi kavalerid on muidugi kolonel Peeter Kann ja kapten Jaan Klaar. Viimane on koguni kolme Vabadusristi kavaler. Vabadussõjas oli ta suurtükilaeva Lembitu komandör, kus teenis 1921. aastani.

Jaan Klaar arreteeriti Balti Punalaevastiku poolt 15.06.1940, s.o kaks päeva enne, kui Nõukogude väed Eestisse marssisid, ja hukkus GULAG-is 1943. aastal.

Eda Maripuu
Muhu muuseum

muuseum@muhumuuseum.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 364 korda, sh täna 1)