ONLINE INTERVJUU: Küsimustele vastas abilinnapea Kalle Koov (TÄIENDATUD) (56)

Möödunud 4 tunni jooksul vastas Oma Saare lugejate küsimustele Kuressaare abilinnapea Kalle Koov.

Kui nädal tagasi linna- alluvatega kohtudes Te NUKRAL NÄOKESEL seletasite SOLIDAARSUSEST, siis nüüd on ikka linnavalitsuse AMETNIKE PALGAKÄRBE VAID 15% teiste lollikeste 18-ga võrreldes. Asi pole ju 3-s %-s, vaid taas võrdsete ja võrdsemate suhtes.
Palun vaadake juba varasemalt vastatut. Nukraks aga teeb asjaolu, et sellist ettepanekut teha tuleb ning nukraks teeb asjaolu, et selle vajadust ei mõisteta.

Missugused on hetkel Kuressaare linna välissidemed teiste linnadega? Kui on olemas erinevaid partnerleppeid, siis mis praktilist kasu on linn nendest sidemetest saanud? (uued projektid, rajatised, üritused või midagi hoopis teistsugust-uut..)
Sellele sisukale küsimusele on parim vastaja linna välissuhete nõunik pr. Ingrid Tilts, kellele küsimuse heameelega edastan ja läbi ajalehe saate Teie ja laiem avalikkus ka vastuse.

Palun öelge, miks peaks noor Saaremaa juurtega mees, värskelt ülikooli
lõpetanud, eelistama enesearenguks rohkem Kuressaaret kui näiteks Tartut, Pärnut, Tallinnat? Tähendab, millega meelitaksite Teie noori ja hakkamist täis saarlasi tagasi oma kodukohta?
Mina meelitaksin missioonitunde ja saarlasliku solidaarsusega! Mõistan, et
üha rohkem materialiseerunud ühiskonnas on see pigem loosung. Samas, terved väärtushinnangud, soov ja võimalus eneseteostuseks piiratumas, kuid samas kogu maailmale avatud piirkonnas, võiksid olla need motivaatorid, millega tulla tagsi ja siinset elu edasi viia. Saaremaa ja ka Kuressaare vajavad hädasti noori tegusaid inimest. Ja arenguruumi siin neile on!

Usun, et jalgrattaga liiklemisel on Kuressaare linnas palju suurem
potentsiaal kui seda praegu kasutatakse. Mida teeksite Teie, et muuta
jalgrattaga liikumine Kuressaare inimestele igapäevaseks
elustiiliks?
Rajaksin eelkõige kvaliteetsed kergliiklusteed, et inimene ei
peaks autode vahel jalgrattaga seiklema.

Miks jalgrattatee loode tammikusse ei ole sama kvaliteetne kui teised?
Usun, et ehituskonstruktiivselt on ta sama kvaliteetne nagu iga teine
jalgratatee Kuressaares, vahe on vaid katendis. Nimetatud lõigul on
kergliiklustee katendiks sõelmed, see tekitab võib-olla ebakvaliteetse mulje ja on ehk teatud määral halvema kasutuskvaliteediga.

Linna arengukavas on strateegilise suunana sees piirkonna eripära arvestava majanduse arendamine. Mis on Teie arvates Saaremaa kui piirkonna eripära? Ja kuidas sellesuunalise majanduse arendamine seni edenenud on?
Tahes tahtmata on Kuressaare merelinn ja Saaremaa mereline maa, oma iidsete meresõidutraditsioonide ning kalapüügikorraldusega. Kuressaare on oma merelist potensiaali hästi ära kasutanud, linnal on Kuressaare Sadama näol olemas igati kaasaegne sadamarajatis, millise rajamisega loodi eeldused kogu sadamapiirkonna arendamiseks.

Arengukava kohta ka teine küsimus: linna visioonis aastaks 2020 on esimene väärtus “jõukus”. Kas jõukus on teie arvates lõplik väärtus iseeneses või pigem vahend, mille abil teiste ja tähtsamate väärtusteni jõuda? (Küsin selle pärast, et visioonis kui ihaldatud tulevikupildis peaks olema sees lõplikud väärtused; vahenditest nende saavutamiseks peaks olema juttu teistes arengukava osades).
Jõukus on olulisemalt laiem määratlus, seega konkreetsel juhul on
ta pigem vahend, mille abil teiste ja tähtsamate väärtusteni jõuda.

Kas Kuressaare linn on nõus loovutama tasuta Kuressaare soojuse koos
trassidega erainvestorile, kes tuleb ja rajab kaasaegse kombijaama, mis
kütusena kasutaks hakkepuitu, turvast, pilliroogu ja jäätmeid, ühesõnaga
kõike, mis põleb.
Otseselt sellist ettepanekut linnale tehtud ei ole. Erinevaid  koostöövariante kombijaama rajamise osas on küll arutatud.

Millal on plaanis rajada Tallinna tänavaga külgnevale alale jalgrattateed ja
kas siis tõngutakse see ala jälle segamini nagu nüüd aastast aastasse on
“juhtunud”?
Tallinna tänava kergliikluste projekt Slupi nurgast ringteeni on valmis.
Projekt ootab esitamist ja sellele järgnevat rahastamisotsust, misjärel saab asuda ka jalgratta- ja kõnniteed rajama. Ja siis „tõngutakse“ kergliiklustee aluse trassi osa jälle üles. Nii kurb, kui see ei ole.

Miks vaatamata peale korduvaid ettepanekuid ei ole Põik tänavat ja Pika
tänava pargi poolset otsa muudetud ühesuunalise liiklusega tänavaks ning parkimise lubamist ainult ühel tänavapoolel. Jääksid ära probleemid läbipääsuga, eriti talvisel lumerohkel ajal ja veidi laiemate gabariitidega autodel.
Sellele küsimusele oskab sisulisemalt vastata linna liikluskomisjon või linnainsener. Edastan Teie küsimuse nendele.

Sama probleem ikka nende linnatänavatega. Kas poleks mõistlikum olnud
trassid rajada kõnniteede alla. Teades meie ehituskvaliteeti, on aasta-paari pärast jälle vaja midagi parandada või muuta ning kui ime korral on selleks ajaks tänav uue asfaltkatte saanud, siis tõmmatakse see jälle laiali. Kõnniteede all oleks majanduslikult palju odavam ja paranduse korral vaid kivid ära võtta ning hiljem tagasi panna.
Kas linn teeb peale torustike jaoks tänavate lõhkumist korda ka need
tänavaosad, mille eelnevalt on elanikud omast rahast lasknud asfalteerida?
Olen nõus, et arenenud riikides nii tehakse ja kui olete tähele pannud, siis
viimastel aastatel on ka Kuressaares võetud kõnniteede ja platside katmiseks kasutusele tänavakivi. Konkreetne näide linnavalitsuse ja kultuurikeskuse vahelisest alast, kus praegu toimuvad ka kaevetööd, tänavakivi on kaeve ajaks eemaldatud ja paigaldatakse tagasi peale tööde lõppu. Vastuseks Teie teisele küsimusele – torustiketööde käigus kahjustatud teed-täbnavad, haljastused, jne. taastab kaevaja või kaevetöö tellija.

Kust saaks lihtne linnakodanik lihtsa ja selge ülevaate omavalitsuse
rahastamise põhimõtetest ja -allikatest?
Rahandusministeeriumi kodulehelt – http://www.fin.ee/?id=12555
ja muidugi sellekohase päringu sisestamisel läbi interneti otsingumootorite. Nii alustasin mina sellesse ametisse tulles.

Miks teetööde käigus ei tagata jalakäijatele turvalist liiklemist- eile
möödudes Tallinna tänava kaevetööde piirkonnast, pidin kopast sentimeetri kauguselt mööduma, et mitte kallakust alla
veereda. Kuidas lapsevankritega vanemad seal liiklema peavad? Kui toimuvad tööd kõnniteedel, siis tuleb lihtsalt sõiduteele minna, kus ei ole mingeid piirdeid, et jalakäijatel turvalisem oleks!
Kas see on siis normaalne tsiviliseeritud käitumine jalakäijate suhtes? Kas enne tööde algust ei tuleks need asjad paika panna?
Aitähh!
Tõepoolest tuleks! On kahetsusväärne, et ei kaevetööde korraldaja,
järelvalve teostaja ega tellija arvesta tööde tegemisel vajalike
ohutusnõuetega. Sellekohane nõue saab nendele ka edastatud.

Vastavalt majandustegevuse registrile olete OÜ Saaremaa Lubjatööstuse
kaevandamise vastutav töötaja. Kuidas Te küll jõuate? Kes teeb, see jõuab!
Ja kui ametinimetusega ei käi kaasas kohustus tööd teha, siis seda enam
jõuab!!

Mida tähendab mõiste “majandushuvi”? Kas see on igasugune tegevus, mis on seotud rahalise tulu saamisega?
Isiklikult arvan, et majandushuvi ei ole pelgalt rahaline huvi.

Eesti on seni olnud üliliberaalse majanduspoliitikaga. Kas arvate, et Eestis
hakkab riik rohkem majandusellu sekkuma?
Kuivõrd majandusellu, küll aga tekib riigil vajadus riigi tulupoole, s.t. maksude muutmiseks.

Kuidas kommenteerite majandusinimesena Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy väidet, et liberaalne majandusteooria, mille järgi riik ei tohiks majandusellu sekkuda ja mis usub turu iseregulatsiooni võimesse, on surnud.
Pooldan isereguleeruvat ja liberaalset majandust piirini, millisega ei
kaasne monopoolsus, anarhia ja piiramatu kasuiha. Suletud või piiritletud
majandusruumis (Saaremaa, Kuressaare) pean õigeks riigi või kohaliku
omavalitsuse sekkumist olukorras, kus kvaliteetset teenust mõistliku hinnaga enam ei saa või tekib vajadus turu kaitseks.
Tänases majanduses on lausliberaalsus end ammendanud ning hetkel
revideeritakse maailmatasemel pea kõiki majandusmudeleid- ja teooriaid.

Miks on linnal vaja linnaarsti ? Meil on ju terve haigla ! Kuuldavasti pole
linnaarstil eriti midagi teha.
Ei oska kommenteerida linnaarsti töid-tegemisi.

Kus on Elliku ja Rätsepa jalgrattad?
Linnavalitsuse maja fuajees. On nähtavad ka majja sisenemata!

Paljukiidetud palgateema – kui räägitakse, et allasutustes vähendatakse
palku alla 10%, siis on see ju sulaselge valetamine. See protsent öeldi
välja palgafondi kohta, kus enamus on miinimumpalgalised ja kelle töötasu kallale ei mindud. Samas miks linnavalitsus ISE ei näita elavat eeskuju kokkuhoiust – oma palkadest saagisite maha AINULT 15% . Võiks ju 18. Samuti ei ole siin linnas otstarbekad autokompensatsioonid ja muu selline. Linnaisadelegi kõlbab töölesõiduks linnaliinibuss. Pole ju häbiasi.
Liinibussiga sõit ei ole tõepoolest häbiasi! Ja nagu juba vastasin, käin ise
pigem jala.
M
inule läbi linnavalitsuses töötatud aastate isikliku auto tööülesanneteks
kasutamise eest kompensatsiooni makstud ei ole.
Mis aga puudutab palka, siis siinkohal veelkordselt selgitan – lisaeelarve
eelnõu kohaselt tehakse töötajale ettepanek 18% palgamäära vähendamiseks.
Tõepoolest on palju küsimusi tekitanud teave erinevast palgafondi
vähenemisest allasutuste kaupa (1,9-18%), see viimane tähendab allasutuse palgafondi vähenemise määra võrreldes kinnitatud eelarvega aasta baasil, millises selgelt ilmneb allasutuste erinevus ja tuleneb see igas allasutuses töötavate miinimumpalgaliste ja miinimumpalga lähedal olevate tarifikatsioonidega töökohtade arvust ning töötasu väljamaksmise perioodist.
Võrreldes teistega on paremas seisus lasteaiapedagoogid, kelle palgamäär
väheneb tõnu aasta alguse tõusule ja segadusele teistest ametikohtadest
vähem.
Minu palk väheneb kas 17,5% või 25%. Sellekohane määruse eelnõu on
volikogule esitatud ja lisan siia juurde väljavõtte määruse seletuskirjast,
et Te mõistaksite, kuidas abilinnapeale palka makstakse ja mille eest …. „
2008 kehtis abilinnapeadele palgagrupp 6 palgaste 27 kuu ametipalgamäär 24 070 krooni, millele lisandus 25 % lisatasu. 2008 arvestuslik
brutosissetulek oli 361 050 + puhkusetoetus 24 050. Kokku 2008
brutosissetulek 385 100 krooni, seega ühe kuus arvestuslik palk 32 092
krooni. Esitatava eelnõu kohaselt saab olema abilinnapeade:
I variant – ühe kuu brutosissetulek 26 480 krooni, vähenemine 5 612 krooni
kuus ehk 17,5 %;
II varaiant – ühe kuu brutosissetulek 24 070 krooni, vähenemine 8 022 krooni
kuus ehk 25 %.“

Küsimus Kuressaare Linnamajanduse autopargist – uhke Nissan Pathfinder maastur Tehnika tänava ja linnavalitsuse vahel kihutamiseks. Tööotstarve on ilmselt linnakaodaniku jaoks ümmargune null. Linnamajanduse juhataja võiks siin linnas sõita mõne pisikese ökoautoga, et ta näeks ise reaalset olukorda teedehoolduses – maasturi roolis ei saa aru tuhkagi. Lisaks sellele on nüüd soetatud mingi Iveco uhke prügiveok. Kas poleks teatud hetkel mõistlik sellist teenust sisse osta?
Väike prügiveok soetati linna puhke-ja pargiala ning kalmistut silmas
pidades, kus liikumisteed kitsad nind suure autoga ligi ei pääse. Lisaks
tasus Linnamajandus kuus 30-40 tuhat krooni teenuse sisseostmiselt Auto liisingumakse selle kõrval on suurusjärgus 11 000 krooni.
Olenevalt töö iseloomust oskab linnamajanduse juhataja sõita ja teinekord
sõidabki pisema autoga. :)

Härra Koov, kas keegi linnavalitsusest on ka arvutanud- arutanud, millist
kasu siis toob 500 linna palgal oleva inimese palgakärbe? Olen rohkeid
“vahust” artikleid lugenud ja tundub, et keegi ei tea ja ei tahagi teada,
sest eks pärast näis. Siin sobib vist tsiteerida linnavalitsuse usinat juristi pr.Valget: “Pealiskaudsel vaatlemisel selgub,et…” Kes palus pealiskaudsust ja kelle huvides see alatine pealiskaudsus on?
Linna palgal olevate töötajate palgakärbe kellelegi kasu ei too!
Vähenevad linnaeelarvelised palgakulud ja seda volikogule esitatud
lisaeelarve eelnõu kohaselt kokku 7 993 300 krooni, millest palgafondi
vähenemine on – 5 946 900 krooni ja maksukulud 1 986 400 krooni. Olen
Teiega päri, et ametnikena peame olema täpsed ja korrektsed. Kinnitan Teile,et ma(e) pole pealiskaudsed!

Olete öelnud järgmist: kavandatavate kärbetega on eelarves null krooni
majanduse valdkonnas kruusakatete pindamisele, Aia tänava läbimurdele, uute  kõnniteede rajamisele, remondi, korrastamise ja lammutamise töödele,  sademevee torustike väljaehitamisele, avalike rajatiste renoveerimisele, projektide kaasfinantseerimisele ja maa omandamisele.
Sellega peaks linnavalitsuse töömaht oluliselt vähenema, sest pole töid,
mida juhtida. Lastaiaõpetajatele on öeldud, et palga vähenedes töö maht ja
kvaliteet ei tohi langeda. Eeldan, et sama nõue kehtib ka linnavalitsuse
töötajatele. Mida hakkab linnavalitsus tegema kärbetest tingitud vabal
tööajal, et töö maht ja kvaliteet ei langeks? Kuidas garanteerite, et
linnaametnik ei sisusta vaba aega hoopis sellega, et vahivad pastakat imedes aknast välja? Lasteaiaõpetajad ju seda endale lubada ei saa.
Olge mureta. Enamus minu alluvaid ei vahi aknast välja ega ime pastakat.

Kuna linn on öelnud, et golfist tulu ei loodeta, siis millal lõpetatakse
linna maksumaksja raha pealemaksmine ja golf maha müüakse ?
Loodan, eut üsna pea.

Mis ajaks plaanib linn golfikeskuse osaluse maha müüa? Milliseid samme
selleks praegu astutakse? Ja kui suurt tulu võib linn sellest saada?
Kas te ise golfi mängite või plaanite mängima hakata?
Arvestades võimalikku ostuhuvi ei saa välistada, et linn loobub oma
osalusest Saaremaa Golfis lähiajal. Aga see oleneb ikka sellest, kas keegi
ka reaalselt linna osaluset huvitatud on. Linna omanduses olevate(tänase seisuga) aktsiate arv on 636, milliste nimiväärtuste summa on 15 900 000 krooni ja võimalikusk bilansiliseks väärtuseks ca 29 miljonit krooni. Iseenesest on linna golfi panustanud projekti koostamisel 5,5 MEEK ja golfiala tänavate infrastruktuuri ca 16,2 MEEK. Seega kokku ca 21,7 MEEK. Tulu või kasumit? Tulu, kui maine, on mõõdetamatu. Kasum oleneb müügiolukorrast.
Ise golfi ei mängi. Olen AS saaremaa Golf aktsionär juba 2004.aastast, märkides aktsia esimese avaliku emissiooni käigus. Seega omades seeläbi mänguõigust, ei saa välistada, et hakkan kunagi ka golfi mängima!

Kui palju te ise linnas jala liigute? Kas olete mõelnud, et käiksite tööl jalgsi või jalgrattaga?
Viimasel ajal käingi jala tööl. Ja mõni õhtu nädalas (näiteks eile) lihtsalt jalutamas. Jalgrattaga eelistan sõita sobival aastaajal ja lihtsalt linna nautida.

Miks Kuressaare Linnamajanduse dziibile veel tera ja liivapuisturit ostetud ei ole? Mujal maailmas lükkavad lund analoogsed masinad ja saavad sellega hästi hakkama. Kui aga see auto lihtsalt peab olema asjaajamiseks, siis arvestades teisi selle firma miniatuurseid mudeleid oleks piisanud väiksest Fiatist.
Ma ei välista, et neid lisaseadmeid juba ostetud ei ole! Nendest on juttu olnud ning see veelgi laiendab selle auto kasutusvõimalusi.

“Linnavalitsuse seisukoht oli, et teeksime volikogule ettepaneku müüa hoone otsustamiskorras MTÜ-le Saaremaa Kunstistuudio hinnaga 3,2 miljonit krooni ja kohustusega jätkata selles hoones kümne aasta jooksul vähemalt tänases ulatuses kunstikooli- ja kunstigalerii-alast tegevust,” vahendas abilinnapea kohalikus lehes toona.
Kunsti ja kooli peaks seega jaguma aastani 2016. Praegu on kunstistuudio aknal silt, et anda rendile 67 rm äripinda koos vaateaknaga. Aga kuidas jääb siis linna nõude täitmisega? Või oli 2006. aastal kunstistuudio pind ilma alumise korruseta?
Minule teadaolevalt oli ühe ruumi, milles täna asuub(või on asunud) kaubanduspind, osas kohtuvaidlus naaberkinnistu omanikuga. Nõue kooli pidada ja avalikku teenust osutada laienes minu teadmist mõõda vaid täna selelks otstarbeks kasutatavale suurele ruumile. Aga kui Te soovite selle osas täpsustusi, siis vaadakem koos sõlmitud leping ja tänane ruumikasutus üle. Siinkohal ma ei oskaks detaile rohkem välja tuua.

Kas Teil abilinnapeana on ka mingeid tegelikke TÄISVOLITUSI linna asjade otsustamiseks, kui linna juhivad pearaamatupidaja ja volikogu esimees perekondlikult? Kuidas on võimalik,et linna pearaamatupidaja, kes sisuliselt teeb soodsaid otsuseid vaid oma abikaasa koolile (KG piirkonda leitakse isegi kõnniteede ehituseks raha!) , on linna palgal ja kogu linna rahaasjade eest vastutav. Kas see, et golfiväljakute jaoks (pearaamatupidaja M.Takkis!) ostis linn 20 miljoni eest alles nüüd masinaid, pole nagu ÕIGE PISUT ÜLEPINGUTAMINE hetkeolukorras, kus haritlastest õpetajad suvaliste kitsendustega nõustuma peavad. Või sunnime terve linnakodanikkonna golfiväljadele, nagu KG õpilased sunnitakse?
Need küsimused olete nüüd küll suunanud valele isikule!?
Abilinnapeal on tõepoolest vaid nii palju volitusi, kui seda annab selleks linna põhimäärus ja minu ametijuhend. Linna nimel saab täisvolitusest siiski rääkida vaid kahe ametikoha, see on volikogu esimees ja linnapea, puhul.

Aastal 2006. müüs linn soodsas asukohas Lossi 5 hoone kunstistuudiole odava hinna eest. Samas jättis linn oma kunstikooli remontimata, sel pole isegi oma veebilehte (linn polevat eraldanud serveriruumi). Tundub, et linn on omaniku erakondliku kuuluvuse alusel eelistanud üht ettevõtmist, ning jätnud hooletusse iseenda asutuse. Miks nii?
Ükski esitatud väidetest ei pea paika. Lossi 5 müüdi omal ajal hinnaga, millise linnavalitsusele andis ette kinnisvaraekspert. Müüs lisatingimustega, milliseid ostja tänaseni täidab (kohustus veel 7 aastat). Kunstikooli hoone on saanud hädapärase remondi (vähemalt katuse). Ei eita, et ka kunstikooli hoone vajab täielikku renoveerimist ja ei välista võimalust, et täiendavate projektirahade avanemisel seda ka tehakse. No veebilehe puudus ühes väitega, et linna serveril pole ruumi – seda peaks lahendama allasutuse juht ja kui toime ei tule, siis vastava valdkonna abilinnapea. Arengu-majandusosakond ja mina suhtume kõigisse linna allasutustesse ja nende ettevõtmistesse ühteviisi –mõistvalt.

Kuidas suhtute oma alluva M.Takkise töötamist samaaegselt AS Saaremaa Golfi raamatupidajana, lektorina.
Olen sellest teadlik. AS Saaremaa Golf raamatupidajana töötab pr. Mai Takkis juba aastast 2004 ja arvan, et tolleaegse linnavalitsuse palvel, sest äriühing on konsolideeritud linna raamatupidamissüsteemi ning vajab korrektset arvepidamist. Ja mis puudutab tema tööd lektorina, siis on tore,kui inimene soovib ja oskab anda omi teadmisi teistele edasi. Kui seda tööd ei tehta linnavalitsuse tööajast (ja sellekohast informatsiooni minul pole), siis minul vastuväited pole.

Kui suured on praegud linna jooksvad kohustused-kulud seoses golfikeskusega? (Igakuised laenu tagasimaksed pangale jms).
Kuressaare linnal jooksvaid kohustusi AS saaremaa Golf ees ei ole. Laenu
teenindab aktsiaselts. Minul ei ole andmeid laenumaksete suuruse kohta.

Kui vaadata Eestit sellest seisukohast, et eri maakonnad konkureerivad
inimeste pärast (kes kuhu elama tuleb, kus on huvitav kultuurielu jne), siis
mis on Teie arvates Saaremaa konkreetsed eelised teiste maakondade ees? (Ma ei mõtle siin loodusväärtusi, vaid inimeste loodud väärtusi).
Meil on oma kogukonna tunne – see suur sõna mis meid ühendab – SAARLANE. See on kodukoha ja juurte tunne! Miks muidu me maailmast siia saarele tagasi tuleme. Saaremaa eeliseks on töökas ja tore rahvas, väljakujunenud traditsioonid, hea kultuurikeskkond.

Aastal 2006. annetasite Reformierakonnale 50 000 krooni. Miks? (Meediast rohkem andmeid leida pole. Tundub, et see on ainus ja üks annetus). Miks inimesed teevad annetusi?
Sisemiste veendumuste kohaselt. Viimase annetuse tegin ehk  nädalapäevad tagasi ja seda perele, kes oli tuleõnnetuses oma kodu kaotanud. Ei pea isegi heaks tooniks seda affiseerida.

Teil on suur kogemus suurte ettevõtete juhtimisel. Millises mõttes sarnaneb linna juhtimine ettevõtte juhtimisele ja millises mitte?
Minu isikliku veendumuse kohaselt tulebki linna juhtida kui ettevõtet. Visiooni ja missioonitundega, effektiivselt ja kollektiivselt (nii palju, kui seda hea juhtimispraktika nõuab), mõistlikult ja mis linna puhul oluline, võimalusel sellesse kõike huvigruppe kaasates ja neid ära kuulates. Kuid samas sihikindlalt ja nõudlikult meie kõigi (linnakodanike) huve arvestades, vajadusel ka raskeid otsuseid tehes ja vastutust kandes.

Kui palju tuleb teil alla neelata poliitilisi otsuseid mis tuleb
linnavalitsuses teha. Teie kui mittepoliitikust abilinnapea saate asja võtta
ka kaine mõistusega mitte näiteks populismi või propaganda huve teenides?
Ei saa salata, et mõnikord tuleb ja peabki tegema kompromisse.
Isegi siis, kui need tulevad sisemist tasakaalu arvelt või lähevad risti
vastu isiklikele veendumustele. Tunnen rahulolu tulemuseni viidud otsusest!
Ja iseenese tarbeks ma populistlikke otsuseid küll ei vaja.

Milline on teie maailmavaade (kui lähtuda näiteks neist, mille alusel Lääne demokraatiates on parteid tekkinud)? Miks te ise mõne partei liige pole?
Vastaksin sellele, et keegi pole päris tõsiselt ka kutsunud.
Isiklike veendumuste ja kogemuste kohaselt ongi ehk parem, kui parteipoliitika päris töötegemist ei pärsi.

Kas peate tõesti ka isiklikult palkade kärpimist ainuvõimalikuks vahendiks majanduslangusest üle saamiseks? Teistest riikidest on millegipärast kuulda hoopis teistsugustest meetmetes – püütakse töökohti juurde luua, omavalitsused organiseerivad nn hädaabitöid jne.
Olen Teiega päri. Kulude kokkuhoid on neist vaid esmane ja kiireim meede „ellu jääda“. See ei välista kõige järgneva korraldamist – oleme arutanud , kas ja kuidas oleks linnavalitsusel võimalik täiendavaid töökoht linnas luua, mida annab ühekordne hädaabitöö, jne.
Kindlasti on vaja vaadata üle meie struktuurid ja toimimine. Eelkõige aga toetada ettevõtlust ja ettevõtjaid, sest läbi nende poolt loodavate töökohtade luuakse suuresti ka linnasüsteemi toimimisele alus. Neile tingimused luues (koostöös riigiga) loome eeldused majanduse kiiremaks ümberkorraldumiseks.

Miks ei remondita Kuressaares tänavaid peaaegu kunagi täies ulatuses – enam-vähem korda tehakse küll sõidutee, aga kõnniteed jäetakse välja ehitamata või remontimata. Kiiremas korras oleks vaja korralikku kõnniteed Tallinna tänava äärde kesklinnast kuni ringteeni välja, samuti Pihtla teele Tallinna tänavast ringteeni, Kaevu tänava kõnnitee vajab korralikku remonti, samuti kesklinnast mööda Torni ja Vallimaa tänavat Smuulini. Need oleksid kõige hädavajalikumad, mitte ammendav loetelu. Mida sellest on plaanis teha lähema paari aasta jooksul? Majanduslangusele pole siinjuures paslik viidata, sest kui selle töö tegemiseks palgatakse oma linnas tegutsev ettevõte, tuleb suur osa neile makstud rahast maksudena tagasi.
Pikk ja põhjalik küsimus. Vastaksin siinkohal vaid olulisema ning pikema vastuse edastaksin ajalehele hiljem … Aastatel 2002-2003 toimunud vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituse käigus, millised samuti rajati välisrahastuse toel, olid kõik kaasnevad ja Teie poolt loetletud tööd, kuni kaasnevate tänavakommunikatsioonide uuendamisega abikõlbulikud, ehk rahastatavad. Aastatel 2007-2013 Ühtekuuluvusfondist rahastatavate tööde puhul on abikõlbulik vaid konkreetne vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus või renoveerimine ning mõningas määras sademetevee kanalisatsiooni rajamine. Kõik muud kulud tuleks tellijal või linnal kinni maksta. Nõustun Teiega, et linnas tuleks (ja kunagi kindlasti ka korraldatakse) kõik infrastruktuursed tööd terviklahendustena

Miks linnavalitsus tahab töötajaid madalamale palgale ühepoolselt viia määramata ajaks? Nii praeguse kui ka uue, 1. juulist jõustuva töölepingu seaduse järgi ei tohi töötaja palka ühepoolselt vähendada. Palga vähendamine peab olema põhjendatud tööandja raske majandusliku olukorraga. Samas saab sellist palga vähendamist kehtestada ainult kolmeks kuuks 12 kuu jooksul.
Päris nii see ei ole. Nimelt saab kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ettevõtte töömahu ajutise vähenemise korral kooskõlastatult Tööinspektsiooniga saata inimesed osatasustavale puhkusele kuni kolmeks kuuks. Linn ei plaani keda kedagi töömahu vähenemise tõttu osatasustavale puhkusele saata või osalisele tööajale viia, ega ka ühepoolselt palka vähendada.
Kinnitan, et palga vähendamine saab toimuda vaid ranges vastavuse töölepingu ja palgaseadusega ning saab olla vaid kahepoolne kokkulepe. Linn vastutustundliku tööandjana kinnitab, et majandusolude paranemisel tõstetakse koheselt ja eelkõige inimeste palku. Tänane palgavähendamise ettepanek on ajaline just nii palju, et piirneb 2009. eelarveaastaga.

Küsiks mis pagana sosssepad neid kaevetöid teevad,pole ju normaalne kui samas kohas aetakse auk kinni ja paari päeva pärast lüüakse uuesti kopp maasse?
Kuna ei ole projektijuht ega linna kaevetööde komisjoni liige, siis ei oska
kommenteerida, miks ühte või teist lõiku mitu korda kaevatakse. Ka tööde
teostajad on erinevad. Palun selles küsimuses lehe veergudel vastata AS
Kuressaare Veevärk juhatuse liikmetel.

Konkreetne küsimus: kas linnal on ka see raha et taastada üleskaevatud
tänavad ja millal nad siledaks saavad,kuupäevaliselt paluks?
Üleskaevatud tänavad tuleb taastada kaevetööde teostajail. Minule teadaolevalt on juba lõpetatud kaevete osas lubatud seda teha hiljemalt 15.maiks käesoleval aastal! Linn oma raha trassitööde järgsesse tänavate korrastusse nüüd küll ei pane. See on ikkagi töö tellija kohus kõik nõuetekohaselt taastada.

Kes vastutab 2-3 aastase viivituse eest linnastaadioni  rekonstrueerimisel?
Mida siin vastutada on! Kas ja milline suurüritus on seetõttu korraldamata jäänud?

Kultuuriministeerium on toetanud staadioni rekonstrueerimist ca 3milj EEK (andmed kultmini kodulehelt),mis selle raha eest on tehtud?
Kultuuriministeerium eraldas küll linnale 2008.a. 3 MEEK, kuid
riigi negatiivse eelarvega võttis sellest 2 950 000 tagasi. Seega saime 50
tuhat krooni ja selle eest osteti staadionile jalgpalluritele vajalikud
varjualused.

Kelle huvides oli 2 aastane “tants Linnastaadioni ümber”?
Arvan, et meie kõigi huvides. Õeldakse, et aeg annab arutust, ja täpselt nii
on see ka staadioni kohavaliku puhul olnud. Teinuks me kaks aastat tagasi
otsuse – ükskõik kumma asukoha kasuks, oleksime tänases
majandussitautsioonis rajamas pea 50 MEEK maksmaminevat staadioni ainult linnaeelarvest. Täna oleme olukorras, kus vaidlused vaieldud, mõtted ja nägemused selgemad ning mina ei lükkaks kõrvale meie ühist mõtet – rajada maakonnastaadion meie ühisel jõul ja KOIT kava ehk Kohalike avalike teenuste arendamise kava rahaliste vahendite toel.

Kui kaua veel kestab Tuule tänavale paigaldatud “robustus” teetõkiste näol? Välisturiste ja mandri-inimesi liigub seal pea sama palju (eriti suvel, kus pea iga päev vuravad tänavalt läbi ka suured ekskursioonibussid). Täiesti piisaks madalamast radade eraldajast. Kas mäng ikka väärib küünlaid, kui iga natukese aja tagant keegi autol pöhja alt ära sõidab või kui keegi ratturitest seal suurema õnnetuse osaliseks saab (loodetavasti seda ei juhtu…). Hoopis mõnusam oleks ju jälgida kaunist kadakast karjamaad ning mitte pidevalt mõelda sellele, et väike eksimus ning lendadki rattalt kukkudes kas vastu betoonposti vöi killustukuga kaetud tänavat.
Nõustun Teiega, et nimetatud teetakistused nõuavad liiklemisel tähelepanu
nii autojuhi kui jalgratturi poolt. Seni on asjatundjad nende eemaldamise ja
termoplastikust „kõrgendatud“ joonmärgistusega asendamise vastu vaielnud põhjendusega, et see loob jalgratturile- ja jalakäijale suurema ohu. Eeldan siiski ühel tänaval liiklejatelt mõlemapoolset tähelepanu ning pooldan nende tõkendite eemaldamist Tuule tänavalt.

Miks lubatakse Kuressaare linna kommunaaltöödega tegelevatel firmadel
kasutada teeaukude ja suuremate pindade täitmiseks telliseid ja muid kive, mis on mõeldud pigem kõnniteede sillutamiseks. See on täielik haltuura ja sellest tööst POLE KASU, sest kivid jäävad logisema, tee muutub ebaühtlaseks, väljaulatuvad servad ja lahti pörutatud kivid on ohtlikud ratturitele ning ka autodele. Jääb selline tunne nagu poleks killustikku või normaalet pinnase-täidet olemas. Eesti kirjandusklassikast tuleb meelde ütlus, et KUI tervet ei saa (ei jõua, ei suuda) teha, SIIS tee pool, aga hästi.
Nõue täita tänavate ristkaeved on kaevajatele esitatud just selleks, et
tagada tänavate parem sõidetavus sellises olukorras, kus koheselt ei saa
tagasitäidet ja katendit taastada nõutud tasemel ehk kaevele eelnenud
olukarra taastamisena. Tänavakiviga peaks katma, ja mitte ainult talvisel ajal, kõik tänavates tehtud kaeved kuni asfalteerimiseni. Killustik sõidetakse kahjuks koheselt kaevest välja, kaeve on liiklusvahendile veelgi ohtlikum ning lahtist killustikku on kogu tänav ja ümbruskond täis. Ehk Teie sõnadega … kui tervelt kohe ei saa kuidagi katendit asfaltbetooniga katta, siis kata see tänavakiviga, aga tee seda hästi!

Suur osa Kuressaare tänavatest on muutunud tõelisteks mülgasteks, s.h ka mitmed suhteliselt hiljuti remonditud. Kas trassitööde osas toimub ka
planeerimist, talviseid kaevetöid on senini peetud pehmelt öeldes
ebatavaliseks – kas on tegu sooviga euroraha kiiresti maha kaevata mõtlemata kevadisele jääsulamisele ja tänavate läbimatuks muutumisele või mingi parema plaaniga?
Kogu Saaremaad hõlmav veemajanduprojekt planeeriti juba 2004.aastal.
Projekti tellijaks ja vedajaks on AS Kuressaare Veevärk. Nende poolt on ka planeerimine. Kuressaare linn on vaid kooskõlastanud tööde ajakava ja
väljastab vahetult kaevetööde teostajatele kaeveload.
Eeldan, et sellise projekti läbiviimisel on asjaosalised arvestanud kõigi asjaoludega, mitte ainult „raha maha matmisega“ ning on võimelised projekti nõuetkohaselt ja tähtaegselt ka läbi viima. Ja muidugi vastutama kogu sellise projektiga kaasnevate ebameeldivuste eest linnakodanikele ning järelmõjude eest linna teedele-tänavatele ja linnaruumile laiemalt.

See, et linn võttis kätte ja lõi allasutuse linna majandamiseks, oli üsna
väärt tegu, aga kuulda on kahjuks, et sinna on soetatud hirmkalli hinnaga
suhteliselt abitut tehnikat. Kas seltskonnas pole tehnilise taibuga meest, kes asja tunneks või pole piisavat järelvalvet või…? Parem, kui lükkate väite ümber!
Lükkan ümber väite, et Kuressaare Linnamajanduse juhataja ning tehniline personal ei ole pädev käitlema ja kasutama nende valduses olevat tehnikat. Kindlasti on seda võimalik veelgi effektiivsemalt teha. Ja seda mõistavad nad minu poolt näppu viibutamatagi!

Kas palgarahad, mis õpetajatelt (vastuvaidlemist võimaldamata, kas nõustud või lahkud!) ära lõigatakse, pistetakse sellesse rahasüsti, mis linn Teie poolt juhitavasse prügifirmasse investeerib?
Linn investeerib omaosalusena OÜ Saaremaa Prügila käesoleval aastal vaid 750 000 krooni osakapitali sissemakseks. OÜ Saaremaa Prügila poolt korraldatava Kudjape jäätmejaama projektikogaseks ehitusmaksumuseks on ca 46 miljonit krooni, millisest omanike ehk Kuressaare linna, Kaarma ja Pihtkla valdade omafinantseeringu vajadus ca 10 MEEK. Omafinantseering kaetakse KIK-ilt (Keskkonnainvesteeringute Keskus SA) laenu võtmisega summas 9 MEEK. Seega linnaeelarvelist raha ei suunata vastutustundetult prügimajandusse ja mina mingit prügifirmat ei juhi, vaid täidan Linnavalitsuse poolt minule pandud töökohustust projekt ellu viia ja selleks täita OÜ Saaremaa Prügila nõukogu esimehe töökohuseid.

Kas ikka peab uuele palgaleppele allkirja andma enne, kui volikogu pole
otsust vastu võtnud?
Ei pea, ei enne ega pärast volikogus otsustatut! Palgakokkuleppele võiks ja
tuleks alla kirjutada sisemise veendumuse korral, vabal tahtel ja mõistliku
aja jooksul. Kui seda ei soovita teha enne volikogu toimumist, siis on see
igati mõistetav.

Miks ei vähendata lasteaiakasvataja/õpetaja töökoormust, kui töötasu 18
protsenti langeb?

Töökoormuse vähendamine võib kõne alla tulla koos struktuursete
muudatustega, kui avaliku teenuse osutamine tänases mahus on võimatu.
Linnavalitsus soovib jätkata ka pingestunud majandustingimustes kvaliteetse ja kõikehõlmava avaliku teenuse osutamist.

Kas Te, härra Koov, ise ka usute oma juttu?

Vastan oma teadmiste ja veendumuste kohaselt. Kui Teie seda ei usu, siis on see Teie isiklik probleem.

Aitäh kõigile küsijatele!

Edu ja kordaminekuid, Teile.

Lisatud ka spetsialistide vastused mõningatele küsimustele:

Miks ei remondita Kuressaares tänavaid peaaegu kunagi täies ulatuses – enam-vähem korda tehakse küll sõidutee, aga kõnniteed jäetakse välja ehitamata või remontimata.
Täies ulatuses on renoveeritud näiteks Kohtu tn, Kauba tn, Uus-Roomassaare tn, Allee tn, Uus tn, Kitsas tn, Töö tn ja renoveeritakse ka edaspidi, oodatavalt Tallinna tänav.
Sõidutee katendi kulumiskiirus on kordi suurem kui kõnnitee kulumiskiirus. Kui Lossi tänava sõidutee katendi remondiperiood on näiteks 5 aastat, siis kõnnitee remondiperiood on 25 aastat. Sõiduteel varitsevad väga suured riskid, selle remont peab olema tehtud igal juhul, ka siis, kui kõnnitee remondiks hetkel raha ei ole.
1m² kõnnitee taastamine maksab vähemalt 1200.- krooni, 1km pikkuse kõnniteelõigu taastamine 1,9 miljonit krooni. Kõnniteede kogupikkus linnas on ca 60km, nende taastamismaksumus 115 000 000 krooni, 1 aasta remondiraha on 1 miljon krooni (0,9%). Eeldusel, et mõlemal pool tänavat peaks asuma kõnnitee, on puudu veel ca 60km kõnniteid.

Kiiremas korras oleks vaja korralikku kõnniteed: Tallinna tänava äärde kesklinnast kuni ringteeni välja, samuti Pihtla teele Tallinna tänavast ringteeni Kaevu tänava kõnnitee vajab korralikku remonti, samuti kesklinnast mööda Torni ja Vallimaa tänavat Smuulini. Need oleksid kõige hädavajalikumad, mitte ammendav loetelu.
Mida sellest on plaanis teha lähema paari aasta jooksul:
Tallinna tänav kesklinnast kuni ringteeni. Ehitusprojekt uuele kergliiklusteele on koostatud, rahastamise taotlus on esitatud, töö on plaanis 2010-2013, kõik järgnev sõltub rahastajate otsusest
Pihtla teele Tallinna tänavast ringteeni. Ehitusprojekt ja töö on plaanis.
Kaevu tänava kõnnitee. Ehitusprojekt uuele kergliiklusteele on koostatud, rahastamise taotlus on esitatud, töö on plaanis 2010-2013, kõik järgnev sõltub rahastajate otsusest
Kesklinnast mööda Torni ja Vallimaa tänavat Smuulini. See ei vaja korralikku remonti, on üks paremaid marsruute linnas, remonti vajab vaid viimane 180m lõik enne J. Smuuli tänavat, töö on plaanis lähema paari aasta jooksul, kõik sõltub rahast.

Kas linnal on ka see raha et taastada üleskaevatud tänavad ja millal nad siledaks saavad, kuupäevaliselt paluks?
Kui jutt on nendest tänavatest, kus töid tehakse AS Kuressaare Veevärgi tellimusel Ühtekuuluvusfondi projekti raames, siis nende tööde riigihangete ning lepingute tingimuste kohaselt on kaevetööde käigus üleskaevatud ala täielik taastamine töövõtja kohustus ning selle maksumus on lepingu hinna sees. Kellelgi teisel tänavate taastamiseks juurde maksta ei tule.
Lepingute kohaselt tuleb ehitajatel kõik tööd , kaasa arvatud taastamistööd, lõpetada käesoleva aasta septembris. Ehitajad on oma graafikutes ette näinud tööde lõpetamised mais ja juunis. Asfalteerimistöödega alustatakse kohe, kui ilmastikutingimused on selleks vastavad ning asfalditehas Saaremaal tööle hakkab. Niikaua tuleb arvestada ajutiste lahendustega.

Küsiks mis pagana sosssepad neid kaevetöid teevad, pole ju normaalne kui samas kohas aetakse auk kinni ja paari päeva pärast lüüakse uuesti kopp maasse?
Kuressaare Veevärgi töötajad võivad tõdeda, et nende partneriteks on oma ala asjatundjad ning heade kogemustega spetsialistid, kes midagi ülearust ei tee. Pigem on pakutud mitmelgi korral häid lahendusi tööde otstarbekamaks teostamiseks. Mitmel tänavalõigul tuleb korraga paigaldada mitut erinevat toru ja erinevaid sõlmi, mis peavad haakuma teiste süsteemi osadega. Teinekord ongi otstarbekam mõneks ajaks auk täita ning see siis vajadusel uuesti lahti võtta.
Kaldun arvama, et siinkohal võib küsimus olla Tallinna tn lõigus, kus hiljuti rekonstrueeriti soojustorustikku, nüüd aga rekonstrueeritakse kanalisatsiooni toru. Nende tegevuste ühitamine aga kahjuks ei olnud võimalik. Küll tehakse aga kõigi kommunikatsiooni valdajatega koostööd, et tulevikus rekonstrueeritavatel tänavatel tehtaks kõik tööd komplektselt.

Miks teetööde käigus ei tagata jalakäijatele turvalist liiklemist- eile möödudes Tallinna tänava kaevetööde piirkonnast, pidin kopast sentimeetri kauguselt mööduma, et mitte kallakust alla veereda. Kuidas lapsevankritega vanemad seal liiklema peavad? Kui toimuvad tööd kõnniteedel, siis tuleb lihtsalt sõiduteele minna, kus ei ole mingeid piirdeid, et jalakäijatel turvalisem oleks! Kas see on siis normaalne tsiviliseeritud käitumine jalakäijate suhtes? Kas enne tööde algust ei tuleks need asjad paika panna?
Turvalisuse tagamine on tööde teostaja kohustus ja järelevalve on seda pidevalt kontrollinud Olukord, kus jalakäia satub töötsooni lahtise kaevise ja töötavate mehhanismide lähedale on lubamatu. Edaspidi nõuame töövõtjatelt hoolikamat suhtumist töötsooni piiramisel ja jalakäijate liikumise ümbersuunamisel ohutumatele tänavatele. Samas loodame kõigilt liiklejatelt, nii jalakäijatelt kui sõidukijuhtidelt mõistvat suhtumist ja ajutiste piirangute järgimist.

Kas linn teeb peale torustike jaoks tänavate lõhkumist korda ka need tänavaosad, mille eelnevalt on elanikud omast rahast lasknud asfalteerida.
Enne kaevetööde algust fikseerisid ehitaja ja järelevalve teostajad tööde eelse olukorra. Pärast tööde lõppu kontrollitakse, kas tööde teostaja on taastanud selle olukorra – seda nii sõiduteede, kõnniteede kui haljastuse osas. Siin ei oma tähtsust, kes selle tänavaosa eelnevalt asfalteeris või kelle kulul.

Kes kaevetööd tellib, kes korraldab järelvalvet, kes on projektijuhiks, kuidas ja miks just nii on tööd korraldatud, millal ja kuidas toimub tööde lõpetamine ja taastamine?
Vastavalt ehitusseadusele peab iga ehitusobjekti juures olema teabetahvel, kus on ära toodud, mis objektiga on tegu, kes on tellija, töö teostaja ja järelevalve teostaja ning nende kontaktandmed. Tööde teostamise kohta erinevatel tänavatel on andmed linna veebilehel ja neid pidevalt täpsustatakse. Kõik tööd on kavandatud lõpetada mais ja juunis, kui Kuressaares algab puhkuste ja turismi tipphooaeg.

Suur osa Kuressaare tänavatest on muutunud tõelisteks mülgasteks, s.h ka mitmed suhteliselt hiljuti remonditud. Kas trassitööde osas toimub ka planeerimist, talviseid kaevetöid on senini peetud pehmelt öeldes ebatavaliseks – kas on tegu sooviga euroraha kiiresti maha kaevata mõtlemata kevadisele jääsulamisele ja tänavate läbimatuks muutumisele või mingi parema plaaniga?
Käimasolevad vee-, kanalisatsiooni- ja väiksemas mahus ka sadeveetorustike paigaldamisega seotud kaevetööd Kuressaare linnas täidavad ainult ühte eesmärki – teha vastav teenus kättesaadavaks linnakodanikele ja tagada selle parem kvaliteet tulevikus. Sõlmitud lepingute kohaselt peavad tööd olema lõpetatud hiljemalt käesoleva aasta septembris, kaasa arvatud kõik ehitusega seotud taastamistööd. Ehitajad on andnud lubaduse töödega varem valmis saada – juuli kuuks.
Mis puutub talvist ehitamist, siis on see meie oludes tavapärane. Piirangud seab vaid liiga madal temperatuur, mille korral ei ole lubatud torude paigaldamine. Ka kõik kolm eelmist torustike projekti Kuressaare linnas viidi läbi sügistalvise perioodil. Kuid sõltumata aastaajast peab ehitaja igal juhul tagama normaalse sõidetavuse ka kuni asfalteerimistööde teostamiseni.
Torustiketööde teostamine linnatänavatel seab nii ehitaja kui järelevalve teostaja ette keerukad ülesanded, sest arvestada tuleb mitmete täiendavate asjaoludega – tööde operatiivsem teostamine, ohutus liiklejatele jm.
Käesolevaks ajaks on Kuressaare linnas projektis ette nähtud torustike tööde mahust täidetud kolmveerand. Seega pole ehitajatel enam palju jäänud teha ning loodame, et ka kõik taastamistööd jõutakse kavakohaselt enne turismihooaja algust teostada. Sellises mahus torustike töid ei ole nüüd pikkadeks aastateks linnas ette näha ja see kõik on saanud võimalikuks tänu Euroopa abiraha kasutamisele.

Missugused on hetkel Kuressaare linna välissidemed teiste linnadega? Kui onolemas erinevaid partnerleppeid, siis mis praktilist kasu on linn nendestsidemetest saanud? (uued projektid, rajatised, üritused või midagi hoopis teistsugust-uut..)
Vastab Kuressaare Linnavalitsuse välissuhete nõunik Ingrid Tilts: Elame ajastul, kus üksi oma mätta otsas iseenese tarkusest toimetamine ei ole kõige mõistlikum tegutsemisviis. Oluline on kuuluda võrgustikesse, mis annavad võimaluse õppida teiste õnnestumistest ning ka ebaõnnestumistest. Kuressaare on juba aastaid kuulunud Euroopa Tervislike Linnade Võrgustikku, mis on loonud koostöövõimalusi erinevates valdkondades Euroopa Liidu
kaasfinantseeringu toel. Siinkohal võib nimetada Euroopa erinevatest regioonidest hulka linnu hõlmanud projekti, mis oli seotud laste, naiste ja eakate vastu suunatud vägivalla probleemidega; Soome ja Eesti linnu kaasanud projekti, mille käigus koostati terviseliikumise strateegiad, viidi läbi  tervisespordiüritusi, aga ka linnaelanike küsitlus rahulolust eluga oma linnas, oma tervisega ning sellest, kas ja kuidas hea tervise püsimisele kaasa aidatakse. Viimati mainitud projekt oli omalaadne ka selle poolest, et läbi rahvusvahelise koostöö tegid teadaolevalt esmakordselt seitse Eesti
linna koos pingutusi kokaliku elukeskkonna arendamisel. Tervislike Linnade Võrgustiku kaudu leidsime kontakti Sandnesi kommuuniga Norras, kus meie esindajad käisid tutvumas ruumilise planeerimise ja üldplaneeringu koostamise protsessiga, mis on kohe algamas ka Kuressaares. Naabritega lähemal ja kaugemalt on viimastel aastatel tehtud koostööd nii keskkonnahoiu, turismi, kultuuri kui noorsootöö valdkondades. Vähem kui kuu aega tagasi kiideti heaks ühisprojekt koostööpartneritega Lätist ning see projekt aitab meil arendada supelranna infrastruktuuri, tegeleda
keskkonnaalase teavitustööga ning turismiturundusega. Oluline on info- ja kogemuste vahetamine Läänemere Linnade Liidu tegevuses osalemisest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 158 korda, sh täna 1)