Saksa teadur tuleb päästma Ruhnu kivikiriku torni (2)

Saksa teadur tuleb päästma Ruhnu kivikiriku torni

RUHNU VANA JA UUS KIRIK: Ruhnu kivikirik pühitseti 20. juulil 1912. Vaid torn ehitati sarnaselt projektile puidust.
Internet

Eesti maaülikool otsib koostöös tunnustatud saksa spetsialistiga võimalusi, et peatada puidumardikate hävitustöö Ruhnu kivikiriku tornis ja teisest väikesaare hoonetes.

Maaülikooli maaehituse osakonna puitkonstruktsioonide lektor Kalle Pilt ütles Oma Saarele, et Hamburgis tegutsev puidu biokahjustuste spetsialist dr Uwe Noldt (pildil) tuleb Ruhnu kirikute ja teiste puidumardikatest kahjustatud ehitistega tutvuma 10. aprillil.

Eelkõige on maaülikooli kutsel Eestisse saabuva Euroopa Liidu oma ala juhtivspetsialisti huviorbiidis Ruhnu kivikiriku torni ohtlik olukord.

Vana probleem

“Kui seal tornis olla, siis ta õõtsub, aga see ei ole veel midagi katastroofilist,” kirjeldas Pilt kirikutorni seisukorda.

“Minu magistrant teeb praegu arvutusi, et kui kõva peaks tuul olema, et see kirikutorn ümber kukuks, aga need arvutused ei ole veel valmis,” lisas Pilt, kelle sõnul on kahjustatud ka kõrvalasuva Ruhnu puukiriku laudise alune kandekonstruktsioon.

Ehkki probleem on juba aastakümneid vana ja erinevatel aegadel saarel käinud muinsuskaitsespetsialistid on kõik kahjustuse ulatuslikkust kinnitanud, pole ühelegi eksperthinnangule järgnenud mingisugust tegu.
“Käisin eelmisel aastal Ruhnul ja siis otsustasin, et nüüd on vaja midagi ette võtta,” lausus Pilt.

Uwe Noldtiga kohtus Kalle Pilt ühel konverentsil Portugalis, kus Pilt esines ettekandega, mainides muuhulgas ära ka Ruhnu kivikiriku praegust seisu ja illustreerides seda pildimaterjaliga.

Aitaks toetuse hankimisel

Seejärel tuli Uwe Noldt Eesti kolleegi juurde ise abi pakkuma. Uwe Noldt on analoogiliste probleemidega tegelenud ka Lätis ning mitmed Läti kirikud on just tema kaasabil ja eurotoetusega korda tehtud, rääkis Kalle Pilt, kelle sõnul on Euroopa tunnustatud spetsialisti kaasamine oluline ka eurotoetuse hankimiseks.

Lisaks kirikutele on väga tugevad puidumardika kahjustused kogu Ruhnu saare ehitistel, isegi uued äsjaehitatud hooned on seal juba mardikast kahjustatud.

Kahjustuste põhjuseks on Kalle Pildi sõnul Ruhnus väga elujõuline puidumardikate populatsioon, mis on võrreldes Mandri-Eestiga palju suurem.

Akadeemik Erast Parmasto andmetel on mardikate laialdase leviku põhjuseks 1960-ndate lõpus toimunud suur torm. Tormi põhjustatud tuulemurd jäi pikaks ajaks metsa ja muutus toidulauaks ühe kiiremini paljunevatele mardikatele, kellele on meeltmööda ka Ruhnu kliima.
Hiljem kui puit metsast välja viidi ja osaliselt ka hoonete juures kasutamist leidis, sattusid puidumardikad juba inimasustusse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 110 korda, sh täna 1)