Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed

Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed

LAGUNEB: 17. sajandist pärit rannaait on alati olnud seotud kaubandusega. Täna kasutatakse lagunevat hoonet mõnikord teatrisaalina.

Jätkame ajaloouurija KALLE KESKÜLA koostatud nimekirja avaldamist Kuressaare linna ja selle lähima ümbruskonna toponüümidest. Nimekirja esimesed osad ilmusid 6. detsembri, 3. jaanuari ja 7. veebruari Oma Saares.
Kuna autori sõnul pole antud nimistu kaugeltki täiuslik, on tal palve – kui keegi oskab nimekirja täiendada, on kõik ettepanekud ja soovitused teretulnud. Need võib läkitada Oma Saare toimetusse aadressil 93819 Kuressaare, Tallinna tn 9 või e-postil omasaar@omasaar.ee ; märksõna “Kuressaare toponüümid”.

Ranna tänav (Strand Gasse) – tänav, mis viis Sõrve turult kalaranda, nüüd Suur-Sadama tänava osa.
Rannaait – ehitati 1663. a sadamakaile viljalaoks; 1870. aastatel tegi kaupmees Schmidt selle auruveskiks, Eesti ajal kuulus hoone ETK-le; Nõukogude ajal asus seal ETKVL-i ladu; 2007. a teatrisaal.
Rannahoone (vana) – ehitati 1926. a Raiekivi säärele supelvõõraste tarbeks. 

Rannahoone (uus) – ehitati 1936. a Weise heinamaale.
Rannavärav (Strand Pforte) – asus praeguse Suur-Sadama tänava keskel, Töö tänava joonel.
Raskejõustikumaja – seati sisse nõukogude ajal pärast Pikk tänav 4 maja restaureerimist; nüüd ilusalong.
Raudtee – ehitati 1918. a Saksa okupatsiooni ajal linna ja Roomassaare sadama vahele, toimis aastani 1948.

Raudteedepoo – ehitati Pihtla tee äärde, hiljem asus hoones autobaas.
Ressoursse – aadliklubi, ostis 1912. a rüütelkonna hoone.
Riia värav (Rigische Thor) – ajalooline Kuressaare kirdepoolne linnavärav Orissaare maantee alguses, rahvasuus Ruubi ragatk.
Riste nina (Ristinina, Ristina) – maanina Abruka kirderannal, ajalooline meres uppunute matmis- ja mälestuspaik.

Ristilaid – ajaloolised meres uppunute matmis- ja mälestuspaigad Loode rannal, Kurgu maakitsusel ja Ristilaidu Silma kaldal.
Roolaid (Suur Roolaid) – väikesaar Sepamaa lahes.
Roomassaare Mudasu-pelusasutus (Badeanstalt Romasar) – ehitati 1876. a Peterburi arsti dr. med. Wladislav Laurentius v. Szeliga-Mierzeyewski (1841–1918) poolt Allee tänava lõppu, omal ajal oli Baltikumi moodsaim, hävis aastal 1941.

Roomassaare (Suur-Roomassaare) poolsaar – Sepamaa ja Kuressaare lahe vahel, endine Roomaa saar.
Roomassaare sadam – ehitati 1890. aastatel Roomassaare poolsaare lõunatippu.

Rüütelkonna hoone – endine Dellingshausenite koda, ehitati 18. saj, müüdi 19. saj algul Saaremaa rüütelkonnale. 1912. aastast aadliklubi Ressource’i, 1920. aastast Saare maavalitsuse omand. 1922. a tehti juurdeehitus (apteek); 1976. a restaureeriti rajooni täitevkomitee jaoks; nüüd asub hoones taas Saare maavalitsus.

Saaremaa Merispordi Selts – asutati 1926. a vastukaaluks Kuressaare (Saksa) jahtklubile; seltsihoone ehitati 1930. a Raiekivi säärele; Nõukogude ajal asus seal Kalevi jahtklubi; hoone lammutati 1994. a.
Sadama tänav (Haafen Gasse) – viis Sõrve turult sadamasse, nüüd kannab nimetust Väike-Sadama.

Sadama värav (Haafen Pforte) – koht, mis 18. sajandil tähistas sadama valduste algust, asus praegusest John Bulli pubist veidi lõunas.
Salme jõgi – kinnikasvav väin Saaremaa ja Sõrve vahel, endine nimetus Salm.
Salongklubi (Salon-Lokal) – 1811. a asutati Kuressaares kaupmeeste selts, seltsimaja ehitati hilisema elektrijaama kohale Bürgermusse vastu Tolli tänav 27.

Salongi koppel – kaupmeeste seltsile (Salongklubile) kuulunud heinamaad Tolli ja Veski tänava vahel, Põduste jõe vasakkaldal jm.
Salubritas – endine puhvet pargis tenniseväljaku kõrval, nõukogude ajal asus hoones Valli õllesaal; nüüd Aivar Pohlaku eravaldus.
Sandla koda – asus Tolli tänav 3, 1886. a müüdi Salongklubile. Hoone on hävinud.

Saunikute põiktänav (Bads-tüber Gässchen) – nüüd Veski tänava, Väike-Sadama ja Suur-Sadama tänavate vaheline osa.
Saveljevi kõrts – asus Venekülas, asutus suleti 1900. a.
Savivõtukoht (Lehm Pfitze) – hilisem Heinaturg, praegu tuntakse Koerapargi nime all.

Savi tänav (Lehm Gasse) – kunagise savivõtukoha kõrval Pika ja Turu tänava vahel.
Schmidti ait – Christoph Friedrich Schmidti (1759 Pärnu – 1831 Kuressaare) kaubaait Pika tänava alguses, hilisem suveteater.
Sepamaa laht – Muratsi ja Roomassaare poolsaare vahele jääv laht.
Sikassaare laht – kinnikasvanud rannajärv Kuressaarest põhjas, Põduste jõe laiend.

Silm (Ristilaidu silm) – endine jõgi Suurlahe ja Suure Katla vahel, rahvasuus ka Laidu kaevand.
Silma värav – endine kalarand Väikse Parila lõunatipus, pärast Campenhauseni reforme tähistas linnale kuuluva maa läänepiiri.
Slupi nurk – nimetuse sai šveitsi päritolu juustumeistri Albert Schlupi (1851–1929) järgi, kes 1890. a rajas Pika tänava lõppu endisesse Pihtla kotta (praegu Pikk tänav 60) juustuvabriku.

Spaa Georg Ots – ehitati 2004. a.
Spaa Grand Rose – ehitati 2006. a, kunagi asus hoones Kuivastu koda, Tallinna tänav 15.
Spaa Meri – ehitati 2000. a.
Spaa Rüütli – ehitati 2002. a.
Suur Katel (Gross Kessel) – ringleva veega laht Abruka ja Saaremaa vahel.
Suur Sild (Lange Brücke) – kulgeb üle Põduste jõe, ajalooline Kihelkonna ja Sõrve maan-tee algus.

Suur Laht (Gross Wiek) – rannajärv Kuressaarest läänes, ravimuda tekkekoht, endine laht Suures Katlas.
Suurtükitorn – ehitati linnusemüüri põhjanurka (esimene suurtükk aastal 1470); Taani ajal (1559–1645) asus selle koha peal garnisoni kirik; restaureeriti 1972. a.

Sõrve – poolsaar, endine Sõrvemaa saar (Sworbe) Saaremaa edelarannal.
Sõrve turg – ajaloos esimene linnaväljak praeguse Tolli tänava keskosas.
Sõrve värav (Sworfsche Thor) – asus Suuresillast veidi linna pool.
Tagumine tänav (Hinter Gasse) – oli saunikute elupaik, praegu kannab nimetust Suur-Põllu.

Tannenvilla – asus Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal, praegu on seal parkla.
Tapamaja (Kuressaare Lihatööstuse Nuumabaas) – rajati endise Kellamäe mõisa hobusetalli.

Telefonijaam – seati sisse 1907. a vaekoja teisel korrusel.
Telegraafijaam – seati sisse 1875. a Rosenfeldti majas Tolli ja Suur-Sadama tänava nurgal.
Telliskivi laid – asus abaja idakaldal, nüüd Rüütli spaa esine plats.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 281 korda, sh täna 1)