ONLINE INTERVJUU: küsimustele vastas Jaanus Tamkivi (54)

Oma Saare lugejatele vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Minister tänab kõiki küsijaid.

Härra minister.
Kui kaugele on jõudnud rootslased Muhu Hellamaa dolokivikaevanduse asjade ajamisel. Kui suur rahasumma laekuks praegu kehtivate seaduste kohaselt Eesti riigile ~viie miljoni kantmeetrise augu eest Muhumaal.

Sellist kaevandamisloa taotlust ei ole keegi veel esitanud, järelikult on varavõitu rääkida ka summadest, mida vald võib saada dolokivi kaevandamisest. Üldreegel on selline, et üleriigilise tähtsusega maardlas kaevandamisõiguse tasust 50% läheb kohalikule omavalitsusele ja 50% riigile. Praegu, s.o 2009. a on tehnoloogilise dolokivi ühe m3 kaevandamiseõiguse tasu 39 krooni. Aga see suureneb jätkuvalt.

Olete öelnud, et hoolite väga merest, merekultuurist, püüate ise kala jne. Viimasel ajal on palju uudiseid, et räim on toksiine täis. Kui Läänemeri on nii saastatud, ei saa/pole mõtet ju mingit rannakultuuri ja kalandust taaselustada. Kuidas Läänemere puhtaks saaks, kas see on meie riigi prioriteet ja milliseid samme selleks astutakse? Kas ise räime sööte?
Räim on tõepoolest see kalaliik, mis on traditsiooniliselt andnud rannakalurile põhilise osa tema sissetulekust ja usun, et räimepüük Eesti randades jätkub. Kuna kõik Läänemere äärsed riigid teevad jõupingutusi, et reostamist vähendada, siis on viimasel aastakümnel vähenenud ka dioksiinisisaldus kalades.
Dioksiinid ladestuvad aastatega kalade rasvkoes. Uuringud näitavad, et normidest kõrgem dioksiinisisaldus on meil üle 5 aasta vanustes ja üle 17 cm pikkustes räimedes. Kuid üle 90% Eestis püütavast räimest on alla 5-aastased kalad, mistõttu see probleem meil õnneks väga tõsine ei tohiks olla.
Toitumisspetsialistide sõnul on kala söömine tervisele pigem siiski kasulik ja seetõttu mina isiklikult kala söömisel end dioksiininormidest häirida ei lase.:) Ka räime söön hea meelega – värsket räime võiks rohkem saada olla.
Läänemere merekeskkonna seisundi oluliseks parendamiseks on aga Läänemere äärsed riigid heaks kiitnud Läänemere tegevuskava aastani 2021. Selle alusel on Eesti välja töötanud Läänemere tegevuskava rakendusplaani aastateks 2008-2011 ja see näeb ette, et vähendame mere eutrofeerumise vältimiseks toitainete sattumist Läänemerre. Ka piirame ohtlike ja kahjulike ainete merekeskkonda sattumist, astume samme laevaliikluse paremaks korraldamiseks, suurendame reostustõrje võimekust jne. Kõike seda teeb Keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumitega.

Esmaspäeval, kuuendal aprillil 2009.a. avaldas ka Delfi artikli selle kohta, et kogu 2008.a. prügikoristamise rahvalik kampaania keerati käkiks sellega, et prügi jäi vedelema üle Eesti hunnikutesse.
Usutavasti olete selle Delfi artikli kommenteerijate arvamusi lugenud – kuidas suhtute laialdaste rahvamasside sõnavõtusse Delfis selle 2008.a. prügikogumise äpardumisse. Mida arvate vajalikuks teha, et asja veel kuidagi prandada?
Keskkonnaministeerium Teeme Ära kampaaniat ei algatanud, küll aga said korraldajad kampaania toetuseks umbes 7 miljonit krooni keskkonnaraha. Teeme Ära oli väga oluline eeskätt selle poolest, et teavitas inimesi jäätmeküsimustest, nende lahendamise vajalikkusest ja kaasas suure rahvahulga kogu Eesti prügist puhastamisse. See, et kampaaniast jäi järele selline inetu “saba” koristamata prügi näol, on väga kahetsusväärne, see heidab halba varju kogu taolisele suurele rahvaüritusele. Olen sellele juhtinud ka kampaania vedajate – Eestimaa Looduse Fondi ja ka isiklikult Rainer Nõlvaku tähelepanu. Loodan väga, et hiljemalt Teeme Ära prügikampaania 1. aastapäevaks on need äpardused likvideeritud.

Keskkonnanõuded väikesadamatel on võrdsustatud suurte kommertssadamatega, mis suretab väikesadamad ja nende taastamise eos. Kas see on teie arust mõistlik?
Igasugune sadam peab vastama teatud nõudmistele, sest on ju sadam loodud täitma mingit ülesannet ja tema tegevus peab olema reeglitega korrastatud. Näiteks võivad seal tekkida jäätmed, mis tähendab, et jäätmete kogumine peab olema sadamas korraldatud. Ühesõnaga – kui tegu on sadamaga, siis ei saa keskkonnanõudmistes järeleandmisi teha, sest näiteks reostuse puhul pole oluline, kas see pärineb suurest või väikesest sadamast, seda lihtsalt ei tohi olla. Sõltub ju ka sadama tegevusest nii kogu keskkonna kui ka sadamat kasutavate inimeste heaolu. Aga kõik ei peagi ju sadamaks pürgima, mõned võivad lautrikohtadeks jäädagi.

Kas teie kui keskkonnaministri jaoks on murettekitav see, et riigikogulaste autode kütusearved on hiigelsuured? Kas riigikogulased ei peaks teie meelest sõitma tagasihoidlike säästlike autodega, või veel enam – tulema tööle ühistranspordiga, mitmekesi ühes autos koos jne.
Kõik kokkuhoiuvõimalused väärivad kaalumist.

Oleme osalenud mitu korda riigihankel “Heitvee seire maakondades” ja oleme alati kaotanud Eesti Keskonnauuringute Keskusele. Nüüd oleme sellest loobunud, sest kui me osaleme, siis EKUK pakub alati Saaremaa ja Hiiumaa osas iseenda hinnakirjast madalamat hinda, aga teistele maakondadele mitte kuna seal konkurente ei ole. Meie seda teha ei saa, sest Saaremaa Vet- ja Toidulabor on riigi asutus PM haldusalas. Teatavasti EKUK on OÜ, mille ainuomanik on riik. Kuidas EKUK võib hinnakirjast madalamat pakkumist teha? Tõenäoliselt võib.
Aga jah – üks riigiasutus võtab teiselt riigiasutuselt vägisi tööd ära. Ja üldse – proove tullakse võtma Pärnust ja analüüs tehakse Pärnu filiaali laboris ning ma ei usu, et proovivõtmise päeval nagu mõnede näitajate osas metoodika seda ette näeb (on võimalik küll kui teha ületunnitööd).
Konkreetse hankega ei ole ma kursis, kuid selge on see, et ka riigisüsteemis on eesmärgiks optimaalsemad lahendused.

Kuidas suhtute lubadeta mererandade ümberkujundajatesse (Undrest, Sagur, Rüütel…), kuidas lubade väljastajatesse (Kallas, Kullapere)?
Suhtuda saab üheselt: kõik, mis mererannas toimub, peab vastama seadustele.

Naine on sul alati taustal kaugel ja poolik?
Ju see siis ongi minu parem pool, mis alati välja paistab.

Kas on tõsi, et Vilsandile on ehitatud Tallinna Sadama juhtide suvilad?
Kas peate õigeks, et Kullaperede klann arendab Vilsandil ereettevõtluse korras turismi? Kas Te ei näe siin huvide konflikti?
Kas Kullaperede ühe niisuguse kohtuasja lõpetamist “avaliku huvi puudumise tõttu” peate põhjendatuks, sest avalik huvi on tegelikult väga suur?
Sadamajuhtide suvituskohti ma ei tea, aga küllap neid on Saaremaalgi.Huvide konflikti ei tohi endale lubada ükski ametnik, ka keskkonnaametnik mitte. Minu teada tegelevad turismindusega Kullapere kaks poega peredega.

Teame, kuidas riik ja keskkonnaamet suhtuvad kinnisvaraarendusse looduskaitsealas. Juba seadustega on piirangud. Kui aga looduskaitsealasse ehitab riik, siis kes kaitseb looduskaitseala riigi kinnisvaraarenduse eest, kui KOV seda ei tee?
http://merikyla.blogspot.com/
Kui küsimus puudutab Murastesse kavandatavat arendust, siis Keskkonnaministeerium ei ole seda algusest peale toetanud. Riik on üks tervik, kus ühtesid ei eelistata teistele.

Kas keskkonda tuleb säästa selle piirini, kuni see osutub kahjulikuks ärile?
Keskkonnakaitse loogikast tulenevalt ei saa majandushuvid olla keskkonnahuvidest kõrgemal – pigem ikka vastupidi.

Kas Saaremaa vajab mandriga ühendamiseks just nimelt silda või on küsimuse põhimõte pigem selles, kuidas võimalikult ökonoomselt liikuda (siia alla kuuluks ka teisi variante peale silla)?
Saaremaa vajab üle väina sujuvalt korraldatud liiklust. Kiiresti tahaks kohale jõuda – ja see ei pea tõesti tingimata üle silla käima.

Kas keskkonnaministri ametis olev inimene peaks olema oma ilmavaatelt rohelist mõtteviisi ehk keskkonnasäästlikkust pooldav?
Ja jätk eelmisele: kas te peate end rohelise mõtteviisiga inimeseks ning kui jah, siis kuidas seda mõtteviisi oma igapäevaelus (isiklikus argielus) rakendate? Kui palju te päevas jala käite? Millal viimati bussi/trolli/trammiga liikusite? Kas jalgrattaga sõidate?

Olen keskkonnasäästliku mõtteviisiga. Käin kalal, sõidan rattaga ja Tartu maratoni olen viis korda läbi sõitnud. Keskkonnaministrina pean korraga juhtima nii keskkonnakaitset kui ka keskkonnas leiduvate varade kasutamist.

Kuidas üldse saab üldse Ornitoloohiaühingust loodusvaenuliku tegevuse pärast välja visatud tegelane (Arvo Kullapere -toim) töötada looduskaitsjana?
Arvo Kullaperel on ligi 40 aastane linnuvaatleja/eksperdi kogemus ja minu teada peatas ta Kihelkonna vallavolikogu esimehena ise ja vabatahtlikult oma kuuluvuse Eesti ornitoloogiaühingus.

28.03.2009.a. ilmus “Oma Saares” arvamus, et 2008.a. rahvusliku ühistegevuse käigus kokkukogutud Eesti prügi on korrektselt ladustamata. 04.aprillil 2009.a. ilmus samateemaline lugu Postimehes teiselt autorilt. Küsimus – kas mõlemates artiklites käsitletud teema: prügi, mis 2008.a. ühisettevõtmise korras kokku koguti, ei ole tõepoolest Eestis veel korralikult ladustatud.
Täpsemalt öeldes: kui suur protsent (või tonnides) kokkukogutust on tänaseks päevaks korrektselt prügimägedesse ladustatud?
Mitmed saarlased arvavad, et 100% toona kogutud prügist on siiski täiesti korralikult tassitud reeglipärastele prügimägedele. Nii et: kas on kõik korras või ei ole?

Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on seni Teeme Ära aktsiooni raames kogutud prügi kahes kohas – Raplamaal Kuusikul ja Harjumaal Harkus – seni nn lipujaamadest ära vedamata. Päris täpseid koguseid on keeruline hinnata, tegemist võib siiski olla mõnesaja tonniga. Lepingute järgi pidid seda tööd tegema OÜ-d Utileek ja Utileek Lõuna. Töö tellijaks neis kohtades oli Teeme Ära rahaliste-lepinguliste suhete korraldaja Eestimaa Looduse Fond.
Kahjuks ei ole need ettevõtted siiani oma kohustusi täitnud ja nüüdseks tuleb seda käsitelda juba kui jäätmeseaduse rikkumist, sest sellised jäätmevaheladustuskohad vajavad jäätmeluba. (Lühiajalisele vaheladustamisele polnud sellist luba vaja.) Anname need juhtumid nüüd Keskkonnainspektsiooni uurida.
Ka ametlikult jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohas Tartus Raadi lennuväljal on veel ligi 2500 tonni Teeme Ära raames kogutud segajäätmeid, mida OÜ Utileek Lõuna lubas sortida eelmise aasta septembriks, kuid pole siiani teinud. See on väga kahetsusväärne.

Härra Tamkivi: Kas me ei peaks Kuivastu sadamas taastama PIIRIVALVE VÕI POLITSEI KONTROLLI, kuna Saaremaal on tohutult varastama hakatud. Ja ma ei usu, et varastatud esemed Saaremaal maha müüakse. Need rändavad ikka Saaremaalt välja. Samal ajal kui autojuht piletit ostab või siis järjekorras seisab, kontrolliks vastava volitusega ametnik väina ületaja pagasniku või kongi. Samuti saaks Saaremaale tulevate inimeste alko-taset kontrollida. Eriti õhtuste reiside ajal olen tähele pannud, kus söögi kõrvale võetakse õlu-või siis 100g.Siin on minupoolne ettepanek kuidas, Saaremaal kuritegevust vähendada ja ma usun,et see töötab.
Et võiksime õelda nii:
TURVALINE PAIK KA ÖÖSEL ON ÖSEL!!!!!!!
Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidus ja kõik saavad riikide vahel vabalt liigelda, ei kujuta hästi ette, et ühe riigi piires liiklemiseks kehtestatakse passikontroll. Kuritegevuse vähendamiseks on ikka teised abinõud, mida näiteks politseinikud minust paremini teavad.

Mida arvate Torgu nn ranna betoneerimise juhtumist?
Ma ei pea heaks tooniks, kui selliseid asju tehakse ilma kooskõlastusteta.

Mis ametikoht on Arvo Kullaperel ja lühidalt mis on tema tööülesanneteks. Sama küsin Tõnu Talvi kohta. Kumb neist on kõrgemal ametikohal ja milline on (kui on) nende vahel allumisvahekord. Kumba neist meestest peate rohkem loodusemeheks?
Nii Kullapere kui ka Talvi on pikaajalise töökogemusega Tartu Ülikooli lõpetanud bioloogid ehk kõvad loodusemehed mõlemad. Nad töötavad Keskkonnaametis, otsealluvussuhteid neil ei ole, mõlemad alluvad Keskkonnaameti juhtkonnale.

Ajalehes Postimees on Teie töö kohta keskkonnaministrina kohta öeldud, et paraku olete jätkanud varasemate ministrite tava ning edutanud mittepoliitilistele ametikohtadele oma partei mehi ja naisi. Kuidas seda seletate? Kas Arvo Kullapere töölevõtmisel on sama erakondlik põhjus pluss see, et ta on koduvalla mees?
Arvo Kullapere on staazikamaid looduskaitsetöötajaid ja olnud selles ametis juba enne Reformierakonna loomist. Ta on töötanud praktiliselt kogu elu Lääne-Eesti saarestikus, on hetkel sihtasutuse Biosfääri Programm nõukogu liige ja alates 1989. aastast seotud biosfäärikaitseala tegevustega.

Ega Tamkivi olegi küsimusi eriti väärt, kuna on samasugune siga nagu kõik poliitikud, kuid sooviksin ikkagi teada, kui saaksite olla üks Eesti poliitikutest, siis kes oleksite ja miks ning kes te olla ei sooviks ja miks?
Sooviksin jätkata ikka Jaanus Tamkivina.

Mida arvate meräärsetel Narura aladel ehituskeeluvööndi vähendamise soovidest? Kas maaomanike sellekohased ootused on õigustatud?
Otsustamisel tuleb vaadata, mis väärtuste kaitseks on Natutra ala loodud. Ehk teisisõnu – iga juhtum vajab eraldi kaalumist.

Mis Loona Mõisast saab. Hotelli ja restorani haldaja konkurss pidi ju juba aasta alguses toimuma. Siiani on vaikus. Maja seisab tühjana juba pea pool aastat.
Praegu valmistab Keskkonnaamet ette Loona mõisa rendile andmist, nii et peagi kuulutame välja konkursi Loona mõisakompleksi operaatori leidmiseks.

Teie min. autopark on suur ja keskkonda saastav. millal pannakse nendele autodele GPS seadmed, et jälgida ametiautode kasutust, säästa loodust ja maksumaksja raha?
Meie ministeeriumi autopargis on praegu viis ametiautot. Ka valitsemisalas on autodega kõvasti koomale tõmmatud, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus müüs 200 ametiautot. 1. aprillist, kui keskkonnateenistused ühinesid Keskkonnaametisse, tagastasime liisingufirmale ca 80 autot.

Millal saavutatakse laevaliin (autoga) vähemalt aprill-oktoober Saaremaalt Gotlandile ja vastupidi?
See on nüüd küll küsimus Tallinna Sadamale, kes on Saaremaa süvasadama omanik.

Eelmiste valimiste aegu rääkisite silla ehitusest suure suuga. 2015 pidi valmis saama. Kas olete meelt muutnud?
Ei ole meelt muutnud, küll aga on keskkonnaaspekt muutunud olulisemaks kui see varem oli. Püsiühenduse keskkonnamõju hindamise läbiviimist pikendati, praegu tööd toimuvad ja tänavu oktoobris peab hinnang keskkonnamõjudele olemas olema.

Teenisite 2008 aastal 1500 krooni vähem, kui miljon krooni. Mis te selle rahaga tegite? (160 000 kopikatega olid esinduskulud, 85 kilo puhkust ja 750 000 palk) 83 000 krooni kuus…päris hea:)
Sedasama küsib minult ka mu abikaasa.

Miks Teie ametiauto riigihanke tingimustele vastas ainult Volvo? Milleks selline komöödia?
See pakkumine sobis ikka teistele ka, aga riigihankel osales ainult üks pakkuja. Nii jäigi jätkuma juba varasemate ministrite poolt alguse saanud traditsioon, et keskkonnaministri ametiauto on Volvo.

Kui Teile pakutaks uuesti Kuressaare linnapea kohta, kas võtaksite vastu?
See oleks suur au ja mõtleksin tõsiselt, kui selline pakkumine tehakse. Eelmine kord olin sellele ametipostil üheksa aastat.

Mida arvate Panga panga saagast, kus ühele ehitamist lubatakse, teisele (rootslane) mitte ja kas selle valguses Teie meelest meil Eestis võrdse kohtlemise printsiip tegelikkuses ka toimib?
Hoiuala valitseja ehk Keskkonnaameti seisukoht on see, et ehitusalade määramine nendel maaüksustel ja piirkonnas, kus ehitada soovib mitu maaomanikku, tuleb lahendada valla üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Praegu on menetluses Mustjala valla külade üldplaneering, mis hõlmab ka Panga küla ja Panga pangapealset metsa (Küdema lahe hoiuala). Koostamisel on ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Koostamisel on ka Panga panga maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Kõik need dokumendid näitavad, kas ja kes võib sinna ehitada.

Tere! Keda kutsute külla – Kleopatra, Periklese, Karl XII, Peeter I, A. Schliemanni, A. Nobel, J. Aldrige, F. Nansen, M. Hodorkovski, Condoleeza Rice, Tiina Mõis, Leelo Tungal? Tänan.
Toredad inimesed kõik, aga saarlasena alustaksin polaarekspeditsioonidega kuulsust ja tuntust kogunud Nansenist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)