Saaremaal kasvab mitu Eesti rekordpuud (6)

Saaremaal kasvab mitu Eesti rekordpuud

TÕLLUSTE TAMM: Suure Tõllu kodukandis Tõlluste mõisa pargis kasvava 20 meetri kõrguse tamme ümbermõõt on 4,84 meetrit.

Juba aastatuhandeid on Eestimaa loodust ilmestavad võimsad rändrahnud ja põlispuud sisendanud inimestesse pisut müstilist aukartust ja lugupidamist. Põlvest põlve on edasi antud nendega seotud pärimusi ja legende ning paljud neist on juba rohkem kui seitse aastakümmet tagasi võetud riikliku kaitse alla.

Kaitstavaid looduse üksikobjekte on Saare maakonnas 82. Neli Saaremaal kasvavat kaitsealust puud on püstitanud koguni Eesti rekordi.

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Eestis on kaitse all kokku 1197 looduse üksikobjekti: 724 puud, 360 kivi ja 113 muud objekti.

Saare maakond on 57 puu või puudegrupi, 22 kivi, ühe allika, ühe astangu ja ühe raunaga kaitstavate loodusobjektide arvult Harju-, Rapla-, Tartu- ja Viljandimaa järel viiendal kohal. Samas kasvab Saaremaal koguni neli Eesti rekordpuud.

Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaarel Sepise oja juures kasvab Eesti jämedaim ja kõrgeim jugapuu. Selle ümbermõõt on 1,04 ja kõrgus 12 meetrit. 2001. aasta tormis murdunud umbes 160-aastane 3,53-meetrise ümbermõõduga Karujärve pooppuu Kärla vallas oli Eesti jämedaim ja vanim poopuu. Mustjala vallas Liikülas kasvav umbes 400-aastane ja 6,66-meetrise ümbermõõduga Täri pärn on Eesti vanim ja jämedaim harilik pärn ning Pöide vallas Metsara külas kasvav 7,1-meetrise ümbermõõduga Põlde pappel on Eesti jämedaim pappel.

Puudest on maakonnas kõige rohkem kaitse all tammesid, jämedaim neist on 6,85-meetrise ümbermõõduga Kägi-Jaani tamm Orissaare vallas Kavandi külas. Saaremaa kõrgeimad puud aga on Laugu jalakas Leisi ja Tuiu haab Kärla vallas, mis mõlemad küünivad 30 meetrini.
Paraku on 57 kaitsealusest puust keskkonnaregistri andmetel praeguseks hävinud 10 ja halvas seisus 8.

Saare maakonna suured rändrahnud ei anna küll Eesti rekordi mõõtu välja, kuid mõned neist, mille ümbermõõt ületab 25 meetrit, kuuluvad siiski hiidrahnude hulka. Sellised on kaks rändrahnu Vahase saare idarannikul ümbermõõduga 30,3 ja 29 meetrit ning 26,5-meetrise ümbermõõduga Aavakivi Pöide vallas Kõrkvere külas. Mitmed suured kivid Saaremaal on seotud Suure Tõllu legendidega, sest kes teine kui Suur Tõll või tema kaasa Piret nendega toimetada suutiski. Vaid Tõllu põline vaenlane Vanapagan vahel üritas…


Kaitstavad looduse üksikobjektid Saare maakonnas

Kuressaare linn
Harilik robiinia Õuemaja kohviku ees Raekoja 1 hoovis. Ümbermõõt (ü) 116 cm, kõrgus (k) 13 m.
Harilik robiinia Pärna 14 aias. Ü 91 cm, k 11 m.
Harilik robiinia (3 puud) Kuressaare ametikooli kõrval Kohtu 18 aias. Suurima ü 179 cm,
k 12 m. Teistel vastavalt 129 cm ja 11 m ning 124 cm ja 11 m.
Kreeka pähklipuu vana murdunud puu juurevõsust kasvanud kaks võrset Kõver 2A aias. Ü 30 cm, k 7 m.
Must mänd Johani hotelli kõrval Kauba t. Ü 178 cm, k 13 m.

Kaarma vald
Abruka metsavahi rändrahn Abruka saarel, metsavahi maja lähedal. Mõõdud 2,05 x 2,7 m, k 3,39 m, ü 9,43 m.
Abruka saare I suurkivi saare läänerannikul mere ja maa piiril. Rabakivi mõõtudega 8,0 x 5,4 m, k 4,4 ja ü 22,4 m.
Abruka saare II suurkivi saare lääneranniku lähedal meres. Graniitkivi 7,0 x 4,4 m, k 3,0 ja ü 17,8 m.
Vahase saare I hiidrahn Vahase saare idarannikul. Rabakivi 12,0 x 9,0 m, k 5,1 ja ü 30,3 m, maapealne maht 242 m3.
Vahase saare II hiidrahn Vahase saare idarannikul. Rabakivi 10,8 x 6,2 m, k 4,0 ja ü 29,0 m.
Ookivi Parila külas, Kihelkonna maantee ääres 4 km Kuressaarest. Graniitkivi mõõtudega 6,6 x 1,7 x 1,4 m, ü 13,8 m.
Kiratsi rändrahn e Kiratsi ristikivi Kiratsi küla lõunaserval Kuressaare–Leisi maantee ääres. Rabakivi mõõtudega 4,6 x 3,7 m, k 2,3 ja ü 12,2 m.
Alliku tammed 2 puud Viira küla Alliku talu õues. Suurema puu ü 324 cm ja k 16 m, teise ü 308 cm ja k 15 m.
Asuküla tamm Nõmme külas koolimaja juures puisniidul. Ü 457 cm, k 22 m.
Õunapuu tamm Põllukülas põllu serval. Ü 435 cm, k 15 m.
Pühatu allikas Pähkla külast 1 km idas.

Kihelkonna vald
Kaarekivi Varkja külas Pidula–Üru tee ääres. Mõõdud 6,5 x 3,4 m, k 4,1 ja ü 17,2 m.
Rändrahn “Päästekivi” Varkja külas. Ü 11,4 m.
Suure Tõllu kerisekivi e Raka kivi Kõõru külast lõuna pool Raka metsas. Mõõdud 6,4 x 3,3 m, k 4,5 ja ü 19,0 m.
Kuralase tamm Metsakülas Kuralase talu maal. Ü 325 cm, k 13 m.
Sepise jugapuu Sepise külas, Veere sadamast lõuna pool Sepise oja juures. Ü 104 cm, k 12 m. Hendrik Relve andmetel Eesti jämedaim ja ka kõrgeim jugapuu.
Nonni mänd Pidula külas maantee ääres. Ü 282 cm, k 10 m.
Pidula tamm Kõõru külas Taavi tee ääres. Ü 447 cm, k 19 m.

Kärla vald
Karujärve pooppuu Paikülas Kura talus, Kärla–Karujärve tee ääres. Ü 353 cm, k 13 m. Eesti jämedaim ja vanim (umbes 160 a) pooppuu.
Sassi tamm Paikülas Kandle tee ääres Sassi talu põllul. Ü 615 cm, k 16 m.
Nõmpa pappel Nõmpa külas Mõisamaa pere lähedal. Ü 474 cm, k 24 m.
Tuiu haab Kandla külas endise mõisa viinaköögi juures. Ü 530 cm, k 30 m.

Laimjala vald
Pireti kivi e Silla suurkivi Kõiguste külas Kuivastu maantee ääres. Rabakivi 6,1 x 5,8 m, k 3,8 ja ü 17,9 m.
Koogila kivi Viltina külas, Ruhve sadama juures meres 30 m rannast. Pegmatiit mõõtudega 7,0 x 4,0 m, k 4,0 ja ü 21 m.
Põndi kask Asva külas Kahtla laiul. Ü 238 cm, k 21 m.
Kõiguste pärn Kõiguste külas. Ü 368 cm, k 20 m.

Leisi vald
Võlupe rändrahn e Artur Luha rahn Mujaste külas Ranna maantee ääres. Rabakivi 6,8 x 5,5 m, k 3,4 ja ü 20 m.
Veske pärn Veske külas Mäepere lähedal. Ü 530 cm, k 24 m.
Metsküla tamm (kaheharuline) Metskülas Jaani talu maal tee ääres. Harude ü 383 ja 259 cm, puu ü 640 cm ja k 22 m.
Laugu jalakas Laugu külas endise koolimaja juures. Ü 540 cm, k 30 m.
Laugu astang Laugu endise koolimaja lähedal. Astangul kasvavad vahtrad, jalakad, saared, pärnad, lepad ja kased.

Lümanda vald
Tõllukivi Kulli külas Suurekannul. Rabakivi mõõtudega 6,5 x 4,2 m, k 3,5 ja ü 20 m.
Sepa suurkivi, Riksu rahn e Laste liukivi Sepa talu juures Riksu külas. Mõõdud 4,5 x 2,5 m, k 4 ja ü 14 m.
Pilguse metsõunapuu Jõgela külas Pilguse mõisakompleksi aia ääres. Ü 176 cm, k 9 m.
Rauna viirpuud (2 puud) Viidu külas Viidu–Liiva tee ääres. Esimese ü 85 cm ja k 9 m, teise ü 69 cm ja k 13,5 m.
Söoja mänd Koimla küla taga metsas. 170 aastat vana, ü 322 cm, k 23 m.

Muhu vald
Võlla rändrahn Võlla külas Kuivastu maantee ääres. Graniitkivi 7,5 x 4,4 x 2,6 m, ü 18,5 m.
Raagi mänd Liiva külas vana Pädaste tee ääres. Ü 288 cm, k 15 m.

Mustjala vald
Türiseniidi kivi Võhma külas Kuressaare–Võhma tee ääres. Mõõdud 7,5 x 6 m, k 4 ja ü 21,2 m.
Mustjala valge mänd Silla külas Mustjala surnuaias. Ü 172 cm, k 21 m.
Täri pärn Liikülas Täri talus. Ü 666 cm, k 12 m. H. Relve andmeil Eesti vanim (umbes 400 a) ja jämedaim harilik pärn.
Soosaared, nn Maapera raun Vanakubja ja Merise küla vahel. Ümbrusest kõrgemat ala katab laialehine mets (tammed, vahtrad, pärnad, jalakad, saared) liigirikka alustaimestikuga, kus leidub ka luuderohtu ning hulgaliselt rändrahne.

Orissaare vald
Liiva rändrahn (Tumala rahn e Tumala-Liiva suurkivi e Lillevälja (Kaasiku) suurkivi) Liiva külas Lillevälja talu lähedal. K 3,2 ja ü 19,7 m.
Ratsikivi, Raudsikivi e Rautsi kivi Suur-Pahila külast 2 km kirdes. Mõõdud 6 x 5 m, k 4 ja ü 22 m.
Kopli jalakas, künnapuu Kavandi külas. Ü 458 cm, k 15 m.
Kägi-Jaani tamm e Käägijaani tamm Kavandi külas endisel Käägivälja krundil Välja talu põllul. Ü 685 cm, k 9 m.
Nõlvaku tamm Põripõllu külas Reina tee 1. km võsastuval puisniidul Köötsa talu lähedal. Ü 462 cm, k 22 m.

Põldetaguse tamm Väike-Pahila külas. Ü 402 cm, k 14 m.
Raugu tamm Raugu külas Jaani pere juures. Ü 473 cm, k 15 m.
Rämmi tamm Rannakülas Leisi–Orissaare maantee ääres. Ü 325 cm, k 13 m.
Tumala tammed (3 puud) Ariste külas Jantsi talu juures metsatukas. Suurima ü 314 cm ja k 18 m , teistel 307 cm ja 14 m ning 282 cm ja 23 m.
Oidika kadakas Hindu külas Oidika-Uuetoa kiviaial. Ü 168 cm, k 9 m.
Uuetoa kadakas Hindu külas Uuetoa talu põllul. Ü 89 cm, k 7 m.

Pihtla vald
Kaali tamm Salavere külas Saadu talu juures. Ü 489 cm,
k 20 m.
Pihtla punalehine pöök, hariliku pöögi punalehine vorm Piht-la mõisa pargis. Ü 225 cm, k 19 m.
Pihtla tamm Pihtla külas mõisa pargi lähedal metsas. Ü 345 cm, k 23 m.
Tõlluste tamm Tõlluste mõisa pargis. Ü 484 cm, k 20 m.

Pöide vald
Aavakivi e Kõrkvere hiidrahn Kõrkvere külas põllul. Mõõdud 10 x 7,5 m, k 4,3 ja ü 26,5 m.
Põlde pappel e Pöide pappel Metsara külas Põlde talu maal. Ü 710 cm, k 28 m. Eesti jämedaim pappel.

Torgu vald
Sauemäe kivi e Saumäe kivi Ohessaare külas Torgu–Jämaja tee ääres. K 4 ja ü 21 m.
Mäebe pooppuu Kaavi külas endise kaupluse juures. Ü 218 cm, k 18 m.
Veimuti mänd Mõntu pargis. Ü 130 cm ja k 14 m.

Valjala vald
Hiiukivi e Hiiekivi Väkra külas. K 5,1 ja ü 16 m.
Lepna pappel Röösa külas Lepna talu juures Maadevahe jõe ääres. Kanada papli ü on 417 cm ja k 22 m.
Roosu tamm Kungla külas Roosu talu juures põllu piiril. Ü 434 cm, k 19 m.
Tammevälja tamm, Ohvritamm Vanalõve külas Tammevälja pere maal. Ü 404 cm, k 17 m.
Veske saar Kallemäel Veske pere aias. Ü 343 cm, k 23 m.

Andmed: Keskkonnaregister

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 132 korda, sh täna 1)