Lapitekkidesse pandud südamesoojus (1)

Lapitekkidesse pandud südamesoojus

TERE TULEMAST LÜMANDA KÄSITÖÖPOODI: Juunikuust saab käsitöömeister Jaanika Vakker (keskel) oma lapitekke ja muid asju müüa kodukandipoes. Eile oli ta koos tütarde Kristi ja Kärdiga ka ise poekeses kohal. Kaupa oli uudistamas Maret Martson pisitütre Elisega.

Sel suvel on minu tööd esmakordselt kusagil poes müügil. Nimelt on juunist septembrini Lümanda söögimaja hoovil avatud väike käsitööpood, kus müüakse 90% ulatuses ainult kohalike meistrite kaupu. Lisaks lapiesemetele on seal saadaval väga lai valik tooteid, alates sokkidest, ehetest ja lõngast ning lõpetades ökoseepide ja lõikelaudadega. Pood on avatud iga päev kell 12–18, ootame kõiki söögimajja einestama ning meie poekesse sisseoste tegema!

Nõnda kutsub Leedri külast pärit nooruke lapitekimeister Jaanika Vakker veebilehel www.lapitekk.ee huvilisi uut käsitööpoodi uudistama. Mis muud kui rattad alla ja Lümandasse.

Populaarse söögimaja väravas torkab kohe silma rootsipunane väike puumajake, millel silt “Käsitööpood”. Söögimaja omanik Juta Pae on poekese avamisega teinud teene nii omakandi käsitöömeistritele kui ka Lümandas peatuvatele turistidele.

Üks agaramaid käsitöömeistreid, kelle tooteid poest osta saab, on kolm aastat tagasi Tallinnast kodusaarele kolinud Jaanika Vakker. Vähe sellest, et Jaanika oma kaunid lapitekid, pajalapid ja teised vahvad asjakesed imetlemiseks ja ostmiseks välja paneb, ta agiteerib ka teisi kohalikke käsitöömeistreid seda tegema. Jaanika Vakkerit on kuulda võetud ja poekene on juba avamise päevast kohale meelitanud ostjaid nii lähemalt kui ka kaugemalt.

Haldusjuhtimise erialal lõpetanust sai käsitöömeister

Pärast Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetamist 1999. aastal astus Jaanika Vakker tollasesse Tallinna pedagoogilisse ülikooli haldusjuhtimist studeerima. Ülikooli lõpetamise järel 2003. aastal asus saarlanna tööle aga hoopis logistikuna erafirmasse. Tallinnas panid kaks Saaremaa noort, Jaanika Vakker Leedri külast ja Indrek Tiit-son Kuressaarest leivad ühte kappi. Peagi sündis perre tütar Kristi, kes selle kuu lõpus neljaseks saab. Suures linnas elades tundsid kaks saarlast, et neile sobiks ikkagi paremini saareline elukeskkond. Mõeldud-tehtud.

Kolme aasta eest sai Tallinnas Reval Autos töötanud Indrek Kuressaares samas firmas tööd. Jaanika isa ja ema võtsid pealinnast tulnud noored oma katuse alla. Nüüd siis juba üle kahe aasta on Kristile mängukaaslaseks õde Kärt. Lastega kodus olles hakkas nooruke pereema nuputama tubast tööd ja selleks tundus kõige sobivam olevat lapitekkide valmistamine. Tõsi, esimese teki tegi nüüdseks tunnustatud meistri tiitlit vääriv nobenäpp juba 2001. aastal. Teest lapitöö juurde kirjutab Jaanika ise nii:

2001. a õmblesin oma esimese teki mehevennale juubelikingituseks. Kohe seda tööd alustades oli tunne, nagu oleksin sattunud “koju”: olin leidnud oma ala. Tehnilise vilumuse saavutamiseks läbisin 2004/2005. a lapitöökursused meie ala ühe tipptegija Marja Matiiseni käe all Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juures. Nüüdseks on mul tekke ja muid kodutekstiile valminud juba paras toatäis ning endale koju on neist jäänud vaid mõned üksikud.

Nüüdseks on FIE-na tegutsev Jaanika pälvinud oma loominguga spetsialistidelt kõrge hinnangu. Jaanika kodulehel on igast lapitekist ja teistest tema valmistatud asjadest pildid üleval. Otsiva vaimuga noore inimese looming on eripärane. Selle kohta ütleb käsitöömeister ise, et teda paeluvad keerukamad mustrid ja väiksemad detailid.

Omamoodi rekordina on mul õnnestunud ühes töös ükshaaval kokku õmmelda 7800 väikest rombi! Tähtsaks pean ka värvivalikut ning materjalikasutust: ära ei viska ma praktiliselt midagi. Piltlikult öeldes jääb töö käigus kangastest alles vaid veidi tolmu, suuremad osakesed leiavad kõik rakendust. Nii nimetangi end naljaga pooleks täiskasutajaks (vs. uus- või taaskasutus), sest enamiku materjalist ostan küll poest, kuid rakendan seda täiesti maksimaal-selt, kirjutab ta oma kodulehel.

Looga asjad

Iga oma töö, ka kõige väiksema kuumaaluse või paari pajalappe töötleb käsitöömeister enne töö kallale asumist detailselt peas läbi. “Seetõttu mäletan kõigi nende teostamisest mõnda detaili, tunnet või seika. Mõne teki või eseme õmblemine on aga eriliselt meelde jäänud,” mõtiskleb Jaanika.
Looga asjad on originaalsed. Töö käigus on Jaanika välja mõelnud ka uusi tehnikaid ja nippe. “Kui võtad kanga kätte ja hakkad sellega “mängima”, siis mõte hakkab liikuma ja tulem kujunebki mingisuguseks valmis asjaks. Need on tegelikult kõige nauditavamad hetked,” tõdeb Jaanika Vakker.
Vahest kõige raskemaks mustriks peab Jaanika topelt abielusõrmuse nimelist lapitöömustrit. “Kes selle suudab ära teha, see on tõeline meister. Ma ikka pikalt planeerisin seda tööd ja tegin ka üsna kaua.

Muster double wedding ring ehk eesti keeli “topelt abielusõrmus” on päris nõudlik, koosnedes tohutust hulgast kaarõmblustest ning andmata võimalust kiirtehnikate kasutamiseks. Seega, kõik need pöidlaotsa-suurused tükikesed olen šablooni abil välja lõiganud ja ühendanud ükshaaval. Töö oli väga aeganõudev ning edenes aeglaselt, kuid oli väga nauditav juba hetkest, mil kaarte jupid said omavahel kokku õmmeldud – mulle meeldis värvide kombinatsioon väga, annab Jaanika oma kodulehel huvilistele teada.

Oma tekkidele annab Jaanika vähemalt viieaastase garantii
Lapitekkide vastupidavus sõltub eelkõige kasutajast. Meister toonitab, et tekki ei tohi väga tihti pesta. Masinapesu selles tehnikas valmistatud tekk eriti ei kannata. “Parem on ikkagi lapiteki all olla kui peal pikutada. Viis aastat peab see tekk kindlasti vastu,” annab Jaanika oma toodetele garantii.

Lapitekimeistrile on kõige parem see, kui ta saab teha midagi konkreetse koha jaoks. “Kui saan toa foto, siis võin juba edasi hakata mõtlema, milliseid värve kasutada, ja kui on veel inimene teada, siis seda parem. Tellimustööd teha on kõige nauditavam. Minu jaoks on kõige rahuldustpakkuvam see, kui saan teha teki konkreetsele inimesele või mingiks sündmuseks,” paotab Jaanika oma loomingulise köögi ust.
Tegelikult kulutab meister üsna palju vaimujõudu iga eseme tegemiseks, olgu see siis väike pajalapp või mitme ruutmeetri suurune lapitekk.
Lõpetuseks soe tervitus jalgadele

Aastatega on mul tekkinud päris korralik kotitäis kangajääke. Osa ribasid on nii peenikesed, et õmmelda neid enam ei saa, ära visata oleks ka imelik. Ühel õhtul võtsin need jäägid ette ja punusin lihtsalt omavahel kokku. Tekkinud paela “keerasin kerra”, pidevalt käsitsi läbi õmmeldes ja kinnitades. Pind jäi väga mõnusalt pehme, samas parajalt tugev ja tihke. Peas tekkis kohe mitu ideed, kus seda tehnikat kasutada, väike vaip tundus neist sobivaim.

Otsisin kokku looduskollased ja -rohelised toonid, värve kombineerides punusin erinevaid paelu ning õmblesin need “latakateks”. Et tumerohelist paela jäi parasjagu üle, punusin selle veel teiste vahele, fotolt on seda küll raske näha. Vaip sai jalamati jaoks täitsa paraja suurusega ning on peale astudes jalale üsna mõnus. See asub nüüd Muhumaal, keraamik Marget Tafeli ateljees. Tema sõnul toimib kingade jalastvõtt ning susside varba otsa torkamine omamoodi mediteerimise ning loominguga tegelemiseks ettevalmistumisena, kirjutab Jaanika ühest oma töölõigust.

Kiitust jagub kõigile kolleegidele

Oma töödele pole Jaanika eriti reklaami teinud, kuid ikka ja jälle tullakse tema käest ühte või teist asja küsima. Eriti populaarsed on beebitekid, mida tellivad katsikulised.

“Käsitööga on nii, et kui hakkad seda rohkem tegema, siis läheb see kallimaks. Suuremat kogust on kallim toota. Tööstuslikus tootmises on asi vastupidine.

Just sellepärast on meile see väike Lümanda majake paras. Tänu Juta Paele, kes selle ümbruskonna käsitöötegijatele kasutada andis,” arutleb Jaanika Vakker.

Nooruke lapitöömeister ei väsi kiitmast kõiki neid, kes on oma tooteid poekesse toonud. Lümandast ei leia tüüpilisi Saaremaa suveniire.
Üks minevamaid kaupu on rahvariide seelikuriidest kotid. Väga omapärane suveniir on pudelipost. Aga eks oma silm ole kuningas. Seega on lugejail kõige parem ise Lümandas ära käia. Süüteroos või pargitud lambanahk – küllap leiab igaüks enda jaoks midagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 490 korda, sh täna 1)