06.07.2009 arhiiv

  • Rahtla külas Mustjala lähistel on endale suvekodu rajanud Eesti filmimaailma grand old lady Salme Poopuu, kes vaatamata pensionieale teeb oma kodukandist koos hea sõbra Toivo Räniga dokfilme ja kui kutsutakse, läheb rõõmsa meelega ikka ja jälle ka mängufilmivõtetele abiks. 
Nelikümmend aastat filmimaailmas töötanud Tartu ülikooli demograafina lõpetanud Salme Poopuu ongi tegelikult Rahtla tüdruk. Tema isa oli Koorunõmme vahtkonnas metsavaht.

    Rahtla annab Salme Poopuule filmiilmas püsimiseks jõudu (2)

    Rahtla külas Mustjala lähistel on endale suvekodu rajanud Eesti filmimaailma grand old lady Salme Poopuu, kes vaatamata pensionieale teeb oma kodukandist koos hea sõbra Toivo Räniga dokfilme ja kui kutsutakse, läheb rõõmsa meelega ikka ja jälle ka mängufilmivõtetele abiks. Nelikümmend aastat filmimaailmas töötanud Tartu ülikooli demograafina lõpetanud Salme Poopuu ongi tegelikult Rahtla tüdruk. Tema isa oli Koorunõmme vahtkonnas metsavaht.

    Loe edasi...

  • Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Moskva visiidi eel (see toimub 6.–8. juulil) kirjutavad maailma ajalehed, et USA on oma Venemaa poliitikat karmistanud. Analüütilise iseloomuga artiklites soovitavad vaatlejad Obamal Moskvasse kaasa võtta “Vennad Karamazovid” ning rõhuda venelaste tunnetele ja mõistusele.

    Pressiülevaade: Soovitused Barack Obamale

    Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Moskva visiidi eel (see toimub 6.–8. juulil) kirjutavad maailma ajalehed, et USA on oma Venemaa poliitikat karmistanud. Analüütilise iseloomuga artiklites soovitavad vaatlejad Obamal Moskvasse kaasa võtta “Vennad Karamazovid” ning rõhuda venelaste tunnetele ja mõistusele.

    Loe edasi...

  • 25. üldlaulupeol ÜhesHingamine ja 18. tantsupeol Meri osaleb kokku üle 35 000 inimese. 
Peol esineb 864 koori ja orkestrit 26 430 laulja ja pillimängijaga, sealhulgas 149 mudilaskoori (4556 lauljat), 160 lastekoori (4995), 74 poistekoori (2160), 39 meestekoori (1194), 109 naiskoori (3285), 273 segakoori (8721) ja 60 puhkpilliorkestrit (1519 pillimängijat). Peol osaleb 41 väliskollektiivi 1340 laulja ja pillimängijaga. Tantsupeol Meri osaleb 534 tantsu- ja võimlemisrühma 7460 tantsija ja võimlejaga. Koos juhendajate, üldjuhtide ja saatjatega on peol osalejaid üle 8700. Saare maakonda esindavad EESTI RAHVA SUUREL PEOL 1110 inimest – 805 lauljat, 253 tantsijat ja 19 pillimeest.

    Laulud nüüd lähevad…

    25. üldlaulupeol ÜhesHingamine ja 18. tantsupeol Meri osaleb kokku üle 35 000 inimese. Peol esineb 864 koori ja orkestrit 26 430 laulja ja pillimängijaga, sealhulgas 149 mudilaskoori (4556 lauljat), 160 lastekoori (4995), 74 poistekoori (2160), 39 meestekoori (1194), 109 naiskoori (3285), 273 segakoori (8721) ja 60 puhkpilliorkestrit (1519 pillimängijat). Peol osaleb 41 väliskollektiivi 1340 laulja ja pillimängijaga. Tantsupeol Meri osaleb 534 tantsu- ja võimlemisrühma 7460 tantsija ja võimlejaga. Koos juhendajate, üldjuhtide ja saatjatega on peol osalejaid üle 8700. Saare maakonda esindavad EESTI RAHVA SUUREL PEOL 1110 inimest – 805 lauljat, 253 tantsijat ja 19 pillimeest.

    Loe edasi...

  • Kui uskuda P’yŏngyangis võimul oleva režiimi avaldusi ja tegevusi, võib öelda, et nagu kuus aastakümmet tagasi on Korea poolsaarel praegu taas küpsemas suurem sõjaline konflikt. Igatahes kirjutasid sellest teemast lõppeval nädalal mitmed maailma juhtivad ajalehed, rõhutades, et lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, mis ikkagi on tegelikult Põhja-Korea totalitaarse režiimi teravate avalduste taga.

    Kas maailm seisab uue Korea sõja lävel?

    Kui uskuda P’yŏngyangis võimul oleva režiimi avaldusi ja tegevusi, võib öelda, et nagu kuus aastakümmet tagasi on Korea poolsaarel praegu taas küpsemas suurem sõjaline konflikt. Igatahes kirjutasid sellest teemast lõppeval nädalal mitmed maailma juhtivad ajalehed, rõhutades, et lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, mis ikkagi on tegelikult Põhja-Korea totalitaarse režiimi teravate avalduste taga.

    Loe edasi...

  • Hiljuti tabas maakonda rabav uudis sellest, kuidas lihtinimese elu üleöö raskemaks muutus, kuid keegi ei osanud siis veel ette näha, kui kaalukaks lihtinimese elu tegelikult kujuneb.

    Nael: Lihtinimese elu muutub veel raskemaks

    Hiljuti tabas maakonda rabav uudis sellest, kuidas lihtinimese elu üleöö raskemaks muutus, kuid keegi ei osanud siis veel ette näha, kui kaalukaks lihtinimese elu tegelikult kujuneb.

    Loe edasi...

  • Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost; täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. 
Tänane lugu, mille esimene osa ilmus 6. juuni Oma Saares, pajatab Kuressaare linna edasisest arengust.

    Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks

    Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost; täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. Tänane lugu, mille esimene osa ilmus 6. juuni Oma Saares, pajatab Kuressaare linna edasisest arengust.

    Loe edasi...

  • Me hindame väga oma rahvariideid. Need on kaunid, omanäolised, vastupidavad. Aga me ei mõtle tavaliselt nende peale, kes on need peened pilutamised, tikkimised, heegeldused ja kangaskudumised oma kätega teinud. Õnneks saan ma täna tutvustada mitteteadjatele Anne Kolka, tänu kellele on rahva selga jõudnud Anseküla, Kärla jt rahvariiete komplekte. Anne ootab ärevusega laulu- ja tantsupidu, et näha esinejate hulgas naisi ja mehi, kes kannavad just tema kätetööd.

    Anne Kolk – naine väärt väärtustamist (2)

    Me hindame väga oma rahvariideid. Need on kaunid, omanäolised, vastupidavad. Aga me ei mõtle tavaliselt nende peale, kes on need peened pilutamised, tikkimised, heegeldused ja kangaskudumised oma kätega teinud. Õnneks saan ma täna tutvustada mitteteadjatele Anne Kolka, tänu kellele on rahva selga jõudnud Anseküla, Kärla jt rahvariiete komplekte. Anne ootab ärevusega laulu- ja tantsupidu, et näha esinejate hulgas naisi ja mehi, kes kannavad just tema kätetööd.

    Loe edasi...