Pressiülevaade: Soovitused Barack Obamale

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Moskva visiidi eel (see toimub 6.–8. juulil) kirjutavad maailma ajalehed, et USA on oma Venemaa poliitikat karmistanud. Analüütilise iseloomuga artiklites soovitavad vaatlejad Obamal Moskvasse kaasa võtta “Vennad Karamazovid” ning rõhuda venelaste tunnetele ja mõistusele.

Tippkohtumise eel on USA oma suhtumist Venemaasse karmistanud, teab väita Ameerika majandusväljaanne The Wall Street Journal (U.S. Hardens Its Stance Ahead of Summit With Russia).

Washingtoni säärase uue hoiaku põhjused on artikli autorite arvates järgmised: viimastel nädalatel on Venemaa tunnistanud palju vaidlusi tekitanud Iraani presidendivalimiste tulemusi, sundinud rahukaitsjaid Gruusiast lahkuma ja lisaks on Kreml vihjanud, et Obamal õnnestub tuumaarsenalide vähendamise ambitsioonikas plaan ellu viia vaid juhul, kui USA loobub raketitõrjesüsteemi Tšehhimaale ja Poolasse ehitamise kavadest.

Selle nädala kolmapäeval andis Valge Maja aga teada, et Moskvas peetavatel kõnelustel ei kavatse ameeriklased põhimõttelistes küsimustes teha mingeid järeleandmisi. Seepärast võibki oodata, jätkab ajaleht, et president Obama Moskva kõrgemas majanduskoolis peetav kõne on võrreldav tema varasemate esinemistega Prahas ja Kairos, mis olid pühendatud kaasaja maailma kõige aktuaalsematele probleemidele.

Ajaleht on veendunud: Moskvas püüab Barack Obama näidata Venemaa traditsioonilise, nn nullsumma (ingl k zero-sum) poliitika paikapidamatust. Nimetatud poliitika peamiseks eelduseks on, et USA tugevnemine tähendab vaid Venemaa nõrgendamist.

President Obama peaks Moskva-visiiti kasutama mitte ainult suhtlemiseks Venemaa praeguste valitsejatega, vaid ka selleks, et avameelselt kõneleda kogu meie planeedi venekeelse elanikkonnaga, kirjutab Ameerika väljaanne The Christian Science Monitor (artikkel A “Kairo Moment” for Obama in Moscow? – Kas Obama “Kairo hetk” Moskvas?)

Juunikuus esines Obama Kairos kõnega, mis oli adresseeritud kogu islamimaailmale. Selles kõnes kirjeldas ta ja ülistas ameerikalikke väärtusi ja avaldas lootust, et Ameerika suhted islamiriikidega paranevad peagi, meenutab artikli autor, valitsusvälise organisatsiooni Freedom House kaastööline Paula Schriefer.

Autori väitel kannatavad nii venelased kui ka enamik nende naabruses elavaid rahvaid vabaduse defitsiidi all, mistõttu on sealne olukord sarnane olukorraga Lähis-Idas. Schriefer rõhutab, et Ameerika sooviks pole nõrk ja sõltuv Venemaa. Vastupidi, USA sihiks on tugev Venemaa, kes hindab demokraatlikke väärtusi ja oleks maailma probleemide lahendamisel Ameerikale usaldusväärseks ja kindlaks partneriks.

Kui president Obama eeloleval nädalal Moskvasse siirdub, peaks ta kindlasti kaasa võtma raamatu “Vennad Karamazovid”, soovitab Ameerika mõjuka ajalehe The Washington Post veergudel vaatleja David Ignatius (artikkel Russia’s Grand Inquisitor – Venemaa Suur Inkvisiitor). Autor on seisukohal, et “kaasaja putinlik Venemaa püüab ikka veel lahendada neid probleeme, mida Dostojevski kirjeldas juba 130 aastat tagasi”.

“Legendis Suurest Inkvisiitorist” kirjutas Dostojevski, et inimesed vahetavad meeleldi oma vabaduse toidu ja julgeoleku vastu. Ignatiuse arvates on Venemaal praegu levinud meeleolud, et just Putin tõi sellesse riiki “ime, saladuse ja autoriteedi”; täpselt nagu Dostojevski romaani kangelane Suur Inkvisiitor tõi need kolm asja kogu inimkonnale. Täna ei soovi Venemaal keegi tagasipöördumist 1990. aastatesse, mil valitses küll vabadus, millega kaasnesid aga hullumeelsus ja jõukamate kodanike omavoli.

Säärased mõtted sai artikli autor konverentsilt “Mida mõtleb Venemaa?”, mis Moskvas sel nädalal toimus. Venelastest sõnavõtjad olevat ikka ja jälle kirjeldanud riiki, mille elanikud on rahul Putini ajastu nn pehme autoritarismiga.

Briti majandusväljaanne The Financial Times avaldas sel nädalal analüütilise iseloomuga artikli, mille autor on Zbigniew Brzezinski – USA välispoliitika üks peamisi ideolooge. Brzezinski sõnastab kolm tähtsamat ülesannet, mida Obama peaks kohtumisel Medvedevi ja Putiniga endale seadma: esiteks arendada Ameerika-Vene suhteid neis valdkondades, kus kahe riigi huvid kattuvad; teiseks rõhutada, et mõlemale poolele oleks kasulik olemasolevaid lahkhelisid leevendada ja seda tuleks teha, järgides nn ausa mängu reegleid, mis on kaasaja rahvusvahelises suhtluses üldtunnustatud; ja kolmandaks tuleks kaasa aidata säärase geopoliitilise konteksti loomisele, et Venemaa oleks huvitatud koostööst euroatlantilise ühendusega (NATO-ga – toim) ja unustaks imperialistlikud ambitsioonid.

Brzezinski loodab, et eelseisva tippkohtumise ajal on Obamal võimalus toetada Venemaa demokraatlikke püüdlusi – näiteks kas või sellega, et ta avalikult “austab leninismi-stalinismi rohkearvuliste ohvrite mälestust”.

Ühesõnaga, vajalik on tõsine strateegiline lähenemine, mis sunniks Venemaad teadvustama endale uusi postimperialistlikke reaalsusi ja aitaks kaasa selle suure maa demokraatlikule arengule, lõpetab Brzezinski.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)