Rahtla annab Salme Poopuule filmiilmas püsimiseks jõudu (2)

Rahtla annab Salme Poopuule filmiilmas püsimiseks jõudu

SIIN ME OLEME: Filmiproff Salme Poopuu on õnnelik, et saab Anni talust elujõudu ja loomeindu aitamaks jõudumööda kaasa kohaliku elu edendamisel.

Rahtla külas Mustjala lähistel on endale suvekodu rajanud Eesti filmimaailma grand old lady Salme Poopuu, kes vaatamata pensionieale teeb oma kodukandist koos hea sõbra Toivo Räniga dokfilme ja kui kutsutakse, läheb rõõmsa meelega ikka ja jälle ka mängufilmivõtetele abiks.
Nelikümmend aastat filmimaailmas töötanud Tartu ülikooli demograafina lõpetanud Salme Poopuu ongi tegelikult Rahtla tüdruk. Tema isa oli Koorunõmme vahtkonnas metsavaht.

Salme oli 9-aastane, kui pere metsade sülest Kuressaarde kolis. Saaremaalt viis noorukese Salme tee koos perega edasi mandrile – Türile. Seal lõpetas ta ka keskkooli ja läks edasi Tartu ülikooli. Side Saaremaaga aga säilis. Rahtlas Anni talus hakkas ta pererahval külas käima üsna noorukese plikatirtsuna. Nüüdseks on ta selle talu perenaine juba aastakümneid.

Salme Poopuu jaoks on Rahtlal oma võlu. Sammaldunud kiviaiad, suur hiidpärn koduaias, lähedal karjamaal arteesia kaevuna pulbitsev allikas, Põhja-Saaremaa kivine mererand ja muidugi inimesed – avalad, lihtsad saarlased, kellega filmitegija on lapsest saati lävinud.

Salme Poopuu filmilooming on samuti tihedalt põimunud Saaremaaga. Tegevprodutsendina, dekoratsioonide ehitusjuhina ja režissööri assistendina on Salme Poopuu kaasa löönud selliste linateoste valmimisel nagu Olav Neulandi “Corrida”, Katrin Lauri “Ruudi”, Sulev Keeduse “Somnambuul”, “Georgica” ja “Jonathan Austraaliast”, Veljo Käsperi “Pihlakaväravad” ja Tõnis Lepiku “Kõue Liisu”.

Seni on Salme Poopuu viimaseks mängufilmiks jäänud “Detsembrikuumus”, kus ta oli rüütelkonna hoone vanemaks. Teisisõnu administraator, kes kõikide ruumide eest vastutas jne. Käed rüpes, ei saa kogemustega filmidaam praegugi oma Anni suvekodus mitte üks raas istuda. Koos operaator Toivo Räniga on ta salvestanud paljusid kohalikke kultuurisündmusi. Tunamullu salvestasid nad lasteaia lõpetamise pidulikud hetked, emadepäeva kontserdi, eakate teeõhtu Mustjalas, mullu jäädvustas Toivo Räni kaamera Vanakubja küla kokkutuleku, Mustjala raamatukogu 110. aastapäeva tähistamise, kohaliku koorilaulu juubelikontserdi (150 aastat koorilaulu Mustjalas), põhikooli 70. lennu lõpuaktuse, vilistlaste viienda kokkutuleku, Anna kiriku kuldleeripühad 2007 ja 2009, perearstide suveülikooli 2007, külaelanike tähtsündmusi, segakoor Lyra 120. aastapäeva tähistamise ja muudki põnevat.

Toivo Räni on Mustjala vallas pildistanud huvitavaid objekte ja salvestatust ilusad postkaardid kujundanud.

Milleks nad seda kõike teevad? Mõlemad, nii Salme Poopuu kui ka Toivo Räni on veendunud, et kui juba elad külainimeste seas ja vallarahva keskel, peaksid külale ja vallale ka omalt poolt midagi andma. Kuna nemad on filmiinimesed, siis saavad nad teha ja anda seda, mida nad oskavad. Paljusid asju teevad nad omaalgatuslikult ja kingivad pärast asjaomastele salvestise. Teiste sõnadega võib seda ka heategevuseks nimetada. Vaid ühe filmi tegemiseks on nad saanud 6000 krooni toetust.

“Ajaloo jäädvustamine, ka see on üks väike osa meie panusest valla heaks,” nendib Salme.
Mustjala vallavalitsus on Salme Poopuud tänanud albumiga, milles tänuavaldus tehtu eest.

Ühest lihtsast maatüdrukust sai Eesti kinofilmide tegija

Salme Poopuu on mõelnud ka memuaaride kirjutamisele. Selleni pole ta aga veel jõudnud. “Jah, see on huvitav, et üks lihtne maatüdruk on jõudnud filmimaailmas midagi ära teha. Moskva kinoinstituudis lõpetasin pooleaastased täienduskursused. Ja kui palju filme! Koostööd suurepäraste inimestega!” meenutab Salme Poopuu.

Midagi pole iseenesest tulnud, kuigi filmitegija on veendunud, et küllap on tema veres midagi sellist, mis teda filmitegemise juurde viis. Suguvõsas on tal nii kunstnikke kui ka kirjanikke.

Keskkoolis istusid Salmele reaalained. Füüsikas oli ta üsna tugev. Keskkooliplikana Türil hakkas huvi tundma fotograafia vastu. Sellele aitas kaasa ka kooli fotoring oma tugeva juhendajaga. Pärast keskkooli soovis Salme filmioperaatoriks õppida. Just operaatoriks, mitte režissööriks. Kahjuks või õnneks ei võetud sel aastal Moskvas sellele erialale tudengeid vastu.

Nii valis vastne vilistlane edasi õppimiseks Tartu ülikooli. Kuna kõrgkoolis tegutses kinoring, siis astus rebasest tudeng kohe selle liikmeks. Selles ringis käisid ka Paul-Eerik Rummo ja Aare Tiisväli.

“Me tegime amatöörfilme ülikooli elust. Sellest ajast jäi mulle see kinoarmastus sisse. Tundsin, et pean selle alaga tegelema,” räägib Anni talu perenaine.

Ülikooli lõpetamise järel suunati noor spetsialist tööle Maaehitusprojekti. Süda kippus aga filminduse poole.

“Nii kui viis aastat sundaega täis sai, astusin kõrvaluksest sisse, kus asus Tallinnfilmi kontor. Lapsepõlvest saati mingi sisetunne sundis mind kinotegemise juurde. Mulle pakuti administraatori kohta. See mulle istus. Hiljem olen olnud filmide asedirektor ja ka mõningate filmide direktor. Olav Neulandiga tegime mitu filmi. Tegutsesin tema kõrval teise režissöörina,” annab Salme teada.

Edasi meenutame “Corrida” tegemist Saaremaal. Tuleb välja, et tänu Salme Poopuule said filmirolli tollase Mustjala ühismajandi pullmullikad. Filmi teine režissöör oli need tutvuse kaudu majandijuhilt välja rääkinud. Noore ajakirjanikuna käisin minagi tol korral filmitegijatega ja stsenarist Teet Kallasega lehelugu tegemas.

Rahtla on Salme jaoks kodu

Anni talu kunagine peremees oli Salme Poopuu isa sõber. Juba väiksena käis Salme koos vanematega oma metsavahitalust tihti Annil.
“Olin väiksena arg tüdruk. Räägitakse, et kui mulle siin süüa pakuti, siis olin söögilaua alla pugenud. Olin siis kolmene. See laud on aga praegugi siin aukohal keset tuba.

Kuressaares elades käisin siin juba kooliplikana. Ega mul mujal käia olnudki,” tuletab Salme kooliaega meelde.

Viimane Anni talu hoidja oli Mustjala kandis tuntud rahvalaulik Mare Pook. “Vene ajal ostsin “sõbrahinnaga” selle armsaks saanud talu endale suvekoduks. Olin siis ülikooli lõpetanud ja Maaehitusprojektis tööl, kui Mare hakkas ise rääkima, et ta on juba nii vana ja kas ma ei tahaks maja endale. Nii minust siis majaomanik saigi,” vaatab Salme mitmekümne aasta taha.
“Filmitööd tehakse põhiliselt suvel. Mõnikord sain siia vaid aastas korra. Tööd oli palju. Olen püüdnud elumaja ja aida ikkagi korras hoida. Remonti tuleb tasapisi muidugi edasi teha,” räägib Salme.

Nüüd saab Salme Rahtlas rahulikumalt aega veeta. Tema filmitöö piirdub nüüdsest peamiselt kodukandiga. “Siin on tekkinud küll selline tunne, et kui naaber külla tuleb, siis oleks nagu tegemist oma sugulasega. Me oleme saanud siin omavahel nii lähedasteks,” hindab Salme külaelanikega läbisaamist.

18. juulil toimub Rahtla külapäev

Salme Poopuu ja Toivo Räni on ka Rahtla külaseltsi liikmed. Tänavu on seltsil ees üks suur ettevõtmine. 18. juulil toimub Rahtla heategevuslik külapäev, mille tulu läheb külaplatsi ehitamiseks. Päeval rassitakse tööd teha ja õhtul saab Andruse talu õuel kaasa elada Helin- Mari Arderi kontserdile. Külapäeval osalejad saavad rinda Rahtla küla sõbra auraha.
Salme kiidab ettevõtlikku Andruse talu peremeest Madis Tiiki, kes teeb ise palju oma majapidamise korrastamiseks ja innustab ka teisi.

Külapäev salvestatakse samuti kroonika tarvis. Seda teevad Salme Poopuu ja Toivo Räni. “Tahame ise arvata, et meie tööd on kõik panuseks Mustjala kultuuri- ja hariduselu jäädvustamisse,” räägib Salme Poopuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 320 korda, sh täna 1)