Esisots Jüri Pihl sihib pealinna meeri tooli

Esisots Jüri Pihl sihib pealinna meeri tooli

PARTEITÖÖL: Ka ema sünnipäeval käigu ühendas Jüri Pihl oma juhitava erakonna arendamisega Saaremaal.
Peeter Kukk

Eelmisel nädalal väisas kodusaart endine siseminister, Eesti esisots Jüri Pihl. Tuleku põhjuseks ütles ta olevat olnud ema sünnipäeva. Ühtlasi kasutas Pihl aega oma erakonnale kasulikult – tegeles partei arendamisega, mis ongi kuni sügiseste valimisteni tema põhitöö.

Nii et olete selline igav inimene, kes teeb ainult parteitööd?

Paraku küll, nüüd on jälle valimised ukse ees, erakond on opositsioonis ja ka Saaremaal tuleb organisatsiooni arendada. Tegemist on küll ja küll.
Kuidas Saaremaal seis on? Praegu on teil Muhus ja Pöidel kaks ning Pihtlas üks inimene volikogus.

Jah, see on suhteliselt nõrk seis. Aga kui vaadata, siis europarlamendi valimistel toetas meid Saare maakonnas 10 protsenti inimestest. Eks meil sellist tuge siin ikka on. Vaatame, Kuressaare linnas tahaksime ikka oma nimekirjaga välja minna.

Valdade kohta ei julge Pihl veel veksleid välja käia. “Ei tea, kas me just pooltes omavalitsustes suudame nimekirjad välja panna,” ütleb ta ausalt, lisades, et sotsid ei välista valimistel ka valimisliitusid.

Teil on kaks kõva saarlast eesotsas.

Mina olen erakonna esimees ja aseesimees on Indrek Saar. See (sotsiaaldemokraatide vilets seis Saaremaal – toim) on selles suhtes küll häbiasi. Indrek Saar on see mees, kes meil vastutab kohalike valimiste eest.

Suguseltsid võiksite ju ikka kaasa haarata.

Me katsuks ikka rohkem, mitte ainult suguseltse, haarata. Vaatame, mis sügis toob. Me püüame nii palju kui võimalik minna välja ka Saaremaal oma nimekirjadega.

Kuidas te tulevikku näete?

Eks me loodame ennast paremasse seisu sättida, ehkki Eestis on ju kaks väga suurt erakonda – Reformierakond ja Keskerakond, aga me oleme IRL-iga seal ühe pulga peal oma toetajaskonna poolest – kas valitsuses või valitsusest väljas. Selge on see, et midagi niisama ei tule. Inimesed peavad uskuma, et me suudame midagi teha, inimesed peavad aru saama, et on kasulik olla sotsiaaldemokraatliku erakonna toetaja, siis tuleb ka tulemus.

Kas see stsenaarium võiks tõeks saada, et järgmiseks Tallinna linnapeaks saab taas saarlane?

See oleks Tallinnale hea, ma arvan. Aga selge on see, et Keskerakonnal on seal väga tugevad positsioonid. 29. augustil kinnitame me oma nimekirjad Tallinnas ja siis tuleb ka linnapea kandidaat. See võin olla ka mina.

Vaatame seda 29. augustil. Tallinnas tuleb ikkagi arvestada vene valijatega. Me ei ole vene valijate suunas väga palju tööd teinud.

Aga vene rahvusest inimesi teil erakonnas ikka on?

Ikka on, eks me vaatame sinnapoole ka. See ei lähe nii kiiresti, poole aasta või aastaga. Eks igaüks taha enne vaadata, kas ta ikka kaitseb meie huve.

Siis, kui meil oli saarlasest president, oli aeg, kus Eesti riiki praktiliselt valitsesid saarlased. Nüüd on neid kuidagi väheks jäänud – Raivo Aeg, Jaanus Tamkivi, Jürgen Ligi on veel.

Jah, selliseid tipptegijaid ei ole rohkem praegu. Eks ta on ikka nii, kuidas ta juhtub. Selle järgi päris vaadata ei saa, et kes kust pärit on, aga samas õiguskomisjoni esimees on endine siseminister Kalle Laanet, tegijaid ikkagi on erinevates erakondades. Reformierakonnas on Tamkivi ja Ligi, Keskerakonnas, kui saarlastest rääkida, siis Kalle Laanet, meil kaks – Indrek Saar ja mina. IRL-ist on Tarmo Kõuts jäänud parlamenti. Siin tuleb ka vaadata seda, et riigikogu valimistel on üks valimisringkond – Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa. Meil on väga tugevad kandidaadid hoopis näiteks Hiiumaal.
Eks inimesed peavad Saaremaal ise ka aktiivsemad olema, et suurde poliitikasse tulla.

1. juulil oli see hirmus kuupäev, kui Eesti riigis maksud ja hinnad tõusid. Te olete see aeg Saaremaal olnud. Kas maksu- ja hinnatõusu on tunda ka kuskilt? Kas ema sünnipäevalauas sel teemal räägiti?

Kui 10-protsendilisest kasvust läheb majandus –15 langusesse, on selge, et riik on keerulises situatsioonis. Selge on see, et midagi tuleb siin ette võtta. Kas sa kärbid või tõstad makse. Meie erakond on rääkinud maksutõstmisest mõistlikkuse piires, kriisisituatsioonis on seda väga raske teha. Kogu tulupoliitika tuleb ümber vaadata, kas ta on ikka kõige parem. Meie arvates ei ole. Kui me räägime tööjõumaksust ja ettevõtte tulumaksust. Tuleb ka vaadata, et kellele see raskus siis läheb. Praegu läks raskus kõige vaesematele.

Ka käibemaksu puhul ütleb Reformierakond, et see on valikuvabadus – no kui sul on 4000 krooni palk või töötu abiraha, mis sa teed? Sa kulutad kõik oma raha ära. Sa saad nüüd 2 protsenti vähem kulutada. Me räägime siin kütusehinna maksude tõusust või ressursimaksust, mida rohelised kangesti taga ajavad. See võetakse ka ju vasemate inimeste taskust. Me oleme ikka selle poolt, et ärme võta selle vaese käest kõike ära. Meie sõna ei võetud seekord kuulda.

Miks see tulumaks seal koalitsioonis nii suur tabu on?

See on Reformierakonna jaoks nii. Varjatult nad tõstsid ikka tulumaksu – töötuskindlustusmaksu tõstsid 3 protsendilt 4,2-le. Seegi tuleb tulu pealt. Aga kuna nende valimisslogan nii ütleb, siis tulumaksu ei puutu. Iga inimene saab lõpuks ikka aru, et kusagilt mujalt võetakse ikka ära. Aga eks nad toetavad rikkureid.

Kui see eelarve vastu võeti, siis räägiti, et kärbime palku, sealhulgas ka õpetajate ja politseinike omi, et siis ei pea makse tõstma. Nüüd ikka on mõlemaid tehtud.

Kuidas on, kas kõik poliitikud ja muidu suured tegijad peavad arvestama Jüri Pihliga, sest tema teab väga palju?

Ükski inimene ei saa teada kõike, mis on maailmas olemas.

Õiguskaitseorganid töötavad edasi sõltumata sellest, kas siseminister on Jüri Pihl või keegi teine. Nad on päris hästi arenenud ja teavad asju päris hästi. Kui võtame, siis Otsalti juhtum tehti ära kuu ajaga, neid asju on veel olnud. Ega ma ju Eestist kuskile ei kao. Ma olen erakonna esimees. Mis on siis tähtsam, kas see, et Jüri Pihl on üks koalitsioonikaaslane või ta on koos Savisaarega opositsioonis? Kumb on siis hullem? Ma ei tea.

No te ju ometi teate mõne inimese luukeresid?

Ei tea ma enam midagi nii täpselt. Maailm muutub nii kiiresti, informatsioon muutub nii kiiresti. Kui sa oled saanud edukalt juhtida mingeid ametkondi, kui sul on mingi analüüsivõime ja kui sul ei ole kapis luukeresid, siis saad sa olla küllalt edukas. Ja luukeresid ei ole mõtet kappi toppida. Kui aga loodetakse, et informatsioon Eestis ei liigu, siis tegelikult ei jää midagi saladuseks. Kui sa oled teinud väärituid tegusid, tuleb nende eest ka varem või hiljem vastutada.

Lõpetuseks soovib aga Pihl kõikidele saarlastele vastupidavust kriis üle elada. Samuti poliitilist tarkust valikute tegemisel. “Nende valikute üle, kas riigil läheb hästi või halvasti, otsustavad ju poliitikud,” tuletab ta meelde.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)