Miks helisevad Saaremaa orelid?

Miks helisevad Saaremaa orelid?

 

Vastus võiks kõlada nii: “Sest nad on võimsad, nad on kaunikõlalised vaatamata oma vanusele, nende helide keskel on kuulajal lõpmata hea olla!”

Tänavu toimuvad klassikalise muusika festivali Helisevad Saaremaa Orelid 2009 kontserdid viiendat aastat. Aasta aastalt on kontsertide kuulajate hulk kasvanud ja kirikud on tuntust kogunud kui kontserdisaalid. Kirikukontserdi erilisuseks on kindlasti ainulaadne akustika. Kui sinna juurde lisandub muusika, mis on kirjutatud just selliseid kõlatingimusi silmas pidades, siis võib arvata, et iga kontserdikülastaja saab muusikalisest õhtust oma elamuse.

Orelid, millel kontsertidel mängitakse, on üle saja aasta vanad ja ehitatud nii, et nende kõlavõimsus oleks kooskõlas kirikuga, milles nad asuvad. Inimene tuleb ju kontserdisaali tegelikult kohtuma iseendaga läbi muusika. Muusika liigutab inimese hinge ja see on erakordselt rikastav emotsionaalne kogemus. Üks eeltingimus siiski on: hing peaks olema muusikale avatud, et muusika võiks sisse tulla, et saaks olevikus olla – iseendaga. Muusika, mida neil kontsertidel mängitakse, pärineb varasemast ja samast ajast kui orelid, millel lood ette kantakse.

Esindatud on ka meie kaasaegsete eesti heliloojate kaunid ja tuntust kogunud muusikateosed, mis on tähised ja märgid tänasest päevast. On öeldud, et pole midagi kindlamat kui muutumine. Nii ta ongi. Muusika kaudu võibki kontsertidel kogeda ajalist muutust alates 17. sajandist kuni tänaseni.
Olla nende sajanditevanuste helide keskel on mõtteid äratav, lepitav ja õnnestav. Saaremaalgi on juba pikemaajalisem traditsioon kirikumuusikapäevadega Kihelkonnal, mille eestvedajaks on õpetaja Rene Reinsoo. Ei ole midagi tavatut, et kontserdid kirikutes on muutunud populaarseteks kõikjal Eestis ja ka paljudes teistes maades. Olen ise olnud tunnistajaks Itaalias, Roomas läbi viidud suurele ja publikurohkele ooperigalale. Palju tehakse tänasel päeval läbi helivõimenduse kantud muusikat, mille kõla on sootuks teistsugune ning soovi korral muudetav inimkäe abil.

Kuna kõik on muutumises, siis küllap nii peab ka olema, üks väljendusvahend ei välista ju teist. Klassikaline laulja paneb aga oma “pilliga” helisema ruumi ja seeläbi tajuvad kuulajad hoopis teistlaadset heli. Laulmine on üks väga omapärane seisund seetõttu, et inimene ise on helienergia looja. Oma mõttejõul annab ta helile intensiivsuse, õrnuse ja võimsuse.

Opereti žanri kohta öeldakse, et kui tegelasel tuleb sõnadest puudu, siis hakkab ta laulma. Jah, ja nii ongi. Laulmine on mõnes mõttes kõrgendatud seisund, helilooja mõtte hetkeline elustamine, mineviku tundeväljendus olevikus. Need on need sajanditevanused heliteosed ja laulud, mis on vastu pidanud nii pikale ajale, kuigi oleksid võinud ju ammugi langeda unustuse hõlma. Kummaline, et need aastasadadetagused lood liigutavad endiselt emotsionaalselt ka meie tänast tarka ja ratsionaalset kuulajat. Peab neis ikka vägi sees olema!

Et sellised sündmused meie eesti tuntud interpreetidega saaksid toimuda, on vaja rohkem kui ühe inimese usku ja reibast meelt, on vaja mõttekaaslasi ja paljude toetust. Klassikalise muusika festivali Helisevad Saaremaa Orelid 2009 toetajad, kelle abita ei oleks festival mõeldav ja kellele kuulub meie suur tänu, on Valjala, Mustjala, Leisi ja Kaar-ma vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, Audi Kuressaare, Merinvest, hotell Saaremaa, Pilguse mõis, Linnahotell, hotell Arensburg, Johan SPA hotell, Saarte Suvenädal, Karja pagariäri, Saare Tõrv, Lümanda söögimaja, Sassimaja, Kuusiku talu kodumajutus, Raadio Kadi, Selver, Kuressaare linnavalitsus, TTÜ Küberneetika Instituut ja Remmelga disainibüroo.

Klassikalise muusika festivalil Helisevad Saaremaa Orelid 2009 panevad orelid helisema oma ala meistrid, eesti tuntud organistid: Kaarma kandiga tihedalt seotud tänane Tallinna Toomkiriku organist Ene Salumäe, Tallinna Kaarli kiriku organist Piret Aidulo ja Kuressaarest pärit Tallinna Niguliste kiriku organist Tiit Kiik.

Peale orelimuusika kuulub festivali Helisevad Saaremaa Orelid 2009 teine muusikaline pool eesti klassikalise muusika lauljatele. Tänavu laulab Kaarmal eesti tuntumaid ja kuulsamaid basse, rahvusooperi Estonia solist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Mati Palm, kelle lauljatee oma rikkuselt ja võimsuselt ületab kaugelt teisi. Mustjalas esineb saarlastele tuttav Kuressaarest pärit bariton, rahvusooperi Estonia solist Aare Saal.

Karja kirikus laulab erakordselt kauni tämbriga tenor Mati Kõrts. Tema tutvustuseks võib öelda, et ta on suurepäraselt esitanud ooperi- ja operetirolle nii rahvusooperis, Vanemuises kui kaugemalgi, lisaks voolab temas ema poolt saarlase verd! Valjala kirikus esinevad rahvusooperis Estonia rolle laulnud metsosopran Vaike Kiik, kes vanemate kaudu on samuti Saaremaaga seotud ning Valjalast pärit rahvusooperi Estonia vioolamängija ja ooperkvarteti liige Kerstin Tomson.

Sissepääs kontsertidele on tasuta ning annetused, mis kontserdi ajal tehakse, lähevad vanade orelite renoveerimiseks ja kirikute toetuseks.

Vaike Kiik-Salupere
Festivali kunstiline juht ja laulja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)