Kui fikseeriks taksohinnad (3)

Kui fikseeriks taksohinnad

 

Kuurortpiirkondades on kiireim ja mugavaim liikumisviis takso või väikebuss. Kõik paneb aga paika nõudlus ja hind.

Saaremaad võib pindala poolest julgelt võrrelda mõne turismimekaga. Kui Rhodosel või Gran Ganarial on paljud transpordi lastehaigused põetud siis meie Läänemere kaldal alles maadleme nendega. Liialt kaua olime suletud süsteem, tegelikkuses hakkas maailm avarduma 15 aastat tagasi ja siis tõttasid eestlased Pariisi, et näha magneedina mõjuvat maailmalinna. Kanaarid ning Kreeka saared jäid järge ootama. Nende külastamiseni jõuti 21. sajandi algul.

Küllap on paljud saarlased viimastel aastatel ise avastanud neid piirkondi ja tõmmanud paralleele kodus valitsevate oludega. Kasvõi taksonduses. Selgub, et ka Saaremaa pealinnas pole piraattakso haruldus. Ausalt makse maksvatelt meestelt lüüakse siingi nina alt kundesid üle.

Meele teeb mõruks, kui keegi sigatseb. Kas taksonduse eest vastutavad ametnikud on kordki mõelnud, et see valdkond on äri nagu iga teinegi, asjad käivad tõusude ja mõõnadega ning kehtivad riskid? Vist mitte.

Kui tahame, et meil käiks märkimisväärselt turiste, kes lahkuksid parimate muljetega, räägiksid nähtust positiivses valguses sõpradele ja meelitaksid neidki omakorda siia, siis on praegusel masu ajal paslik pilk peeglisse heita ja teha olulised korrektiivid.

Fikseerime hinna

Kujutan ette, kuidas mõnigi hakkab mind nüüd süüdistama keskerakonnaga kokkumängus. Arvamuste ennetamiseks teatan avalikult – olen piisavalt ilmas rännanud ja asju näinud ning Edgari meeskonnaga pole mul mingit sidet. Vaevalt saab Rhodose taksonduse puhul rääkida keskerakondlikest vaadetest ja sidemetest Savisaarega.

Meie mõistes Pärnu suuruses Rhodose linnas maksab taksosõit igal ajal 3 eurot. Ka ühest linna servast teise. Sama palju küsitakse ka paarikilomeetrise otsa eest vanalinna väravate juurest hotelli ukse ette. Veel kümme aastat tagasi pügasid sealsed taksojuhid saarel turiste nagu lambaid. Lennujaamast hotelli jõudmiseks küsiti 15 km vahemaa eest meie rahas 800 krooni. Täna maksab see tänu fikseeritud hinnale vähem kui 235 krooni.

Turismiprospektides on taksotariifid puhkajale must-valgel välja toodud ja sõitja on kõigest teadlik. Maailmaturu naftabarreli hinna kõikumised pole eriliselt mõju avaldanud ja hinnad püsivad stabiilsetena.

Olgu öeldud, et takso rentimine terveks päevaks maksab 60 eurot ning kui sõita 3–4-liikmelise seltskonnaga, tuleb see kokkuvõttes odavam kui ise terveks päevaks auto võtta. Viimase puhul tuleb lisada ka bensiini hind. Taksojuht teeb inglise keeles selgitusi jagades saarel ekskursiooni ja on kunde päralt kogu aeg. Kui vaja, teeb ka pilte ja aitab külakohas sisseostusid teha, küsimata selle eest väiksematki lisatasu. Taksojuhid on eluga rahul ja teenivad hästi!

Miks ei võiks sellist süsteemi katsetada ka Saaremaal? On ju siingi suvekuudel arvukalt soomlasi, rootslasi, itaallasi, sakslasi ja teiste maade kodanikke. Skeptik vastab kohe – Saaremaa ja Kuressaare pole Rhodos ja minu töö maksab, auto amortisatsioon on suur, riigimaksud vajavad tasumist. Tuuakse tuhat põhjust, miks ei saa või pole mõtet katsetada. Oma tööd ja autot väärtustavad aga nii kreeklane kui hispaanlane ja pole eestlane siin mingisugune erand. Niikaua, kui meil küsitakse töö eest ülemõistuse hinda, ei hakka Eestis ükski asi liikuma!

Kui mõnel Anna-Liisal või Pekka-Jussil on vaja sõita Kuressaare ühest servast teise, siis miks ei võiks olla siingi kindel tariif – 3 eurot ehk laias laastus 50 krooni? Milleks veel kilomeetri- või tunnitariifid? Paljud puhkajad eelistaksid ette võtta matka näiteks Sõrve või Panga pangale, miks ei võiks 3–4-liikmelisele seltskonnale olla takso rentimine päevaks suurusjärgus 50–60 eurot? Juht oleks väikestviisi ka teejuhiks ning küllap teab Saare Juhan ka mõnda talu, kus põhjanaaber või mõni sakslane saab mekkida kuulsat saare õlut ning osta angerjatki.

Kui see kõik muutub ajapikku regulaarseks, pole turismitalu pidajal või kalamehel kahju taksojuhile väikest boonustki maksta selle eest, et kundesid tuuakse.

Fikseeritud hindadega võiks suvekuudel sõita ka Järve randa ja tuua luidete vahel peesitajad kokkulepitud ajaks tagasi hotelli või spaasse.
Igal juhul oleks see kõik targem kui päevade viisi taksopeatustes passimine ja tüütu klientide ootamine. Heal juhul teenid nii päevas 100–150 krooni.

Maksmine kõikides valuutades

Turismipiirkondades saab maksta nii dollarites, eurodes, rublades kui kohalikus rahas. Kui raha pakutakse, oleks patt seda mitte vastu võtta. Parimad eeskujud on Horvaatia turismimagnet Dubrovnik ning Türgi Rivera. Eestis on sama teed läinud Kuremäe kloostri ettevõtlikud nunnad.
Ükski pühitsetud küünal või ikoon ei jää seal ostmata, maksmiseks kõlbavad kõik levinud valuutad. Ei maksa karta hangeldamist, Eesti rahaseadus lihtsalt vajab korrektiive. Raskel ajal ellujäämiseks kõlbavad kõik lahendused ja kui me ei taha lõplikult käpuli kukkuda, tuleb lihtsalt proovida.

Tegelikult käibib Saaremaal ammugi euro. Kui kroone pole käepärast, võib Kuressaare turul suveniiride eest tasuda ka eurodes!

Probleemiks võib kujuneda tagasiantav raha

Seegi on lahendatav. Meie spaades on võimalik kupüürides dollareid ja eurosid kroonideks vahetada. Lisada tuleks väike viide – vahetame ka münte. Paljud eelistaksid vabaneda metallmüntidest, kui selleks võimalus avaneb. Taksojuht aga saaks vahetusrahaks vajaminevad 1–2-eurosed mündid soetada samadest hotellidest ja spaadest. Alati saab neid juurde osta ka pankadest.

Fikseeritud taksohinnad aitaks Saaremaal paljudel meestel-naistel raskel ajal vee peal püsida. Ametimeestel soovitan suvel ette võtta käigu Rhodosele, selle sõidu on maksumaksja valmis oma taskust kinni maksma, kui asjast tulu tõuseb.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)