Tagasi keskaega Kuressaare lossipäevadel (2)

Tagasi keskaega Kuressaare lossipäevadel

 

Saarlastele meeldib ikka rääkida, et Kuressaare linnust ei ole keegi kunagi ära võtta suutnud. Kord aastas näib, et püüdlused selleks ei ole aga tänaseni lõppenud.

Mahedalt hämaras suveõhtus kogunevad linnuse ette taas mõõgavõitlejad ning piiskop piidleb neid lossiaknast. Ainult linnarahvast ei viida nüüd mitte lossi varjule, vaid tuuakse etendust vaatama.

Lossipäevade avamine osutus taaskord populaarseks ning kui abilinnapea Argo Kirss linnuseaknale ilmus, et lossipäevad avatuks kuulutada, oli hoov inimestest tulvil. Piiskopilinnusele pühendatud pidustuste algust tähistava kahuripaugu ja ilutulestiku saatel asus rahvamass hoolega ära kasutama ka võimalust külastada linnust öisel ajal.

Õhtupimeduses linnuse katuseserval kusagilt paksude müüride vahelt kõmisevat lõvimöiret kuuldes tundus selles olevat midagi kummastavat. Midagi, mis koos hämarates koridorides jalutavate keskaegsetes rõivastes linnlastega lõi lossipäeva autentse meeleolu.

Traditsiooniliselt näitasid lossipäevade avamisel end põgusalt kõik üritusest osa võtvad esinejad. Pikem etendus anti aga laupäeval. Ilus ilm täitis lossihoovi küll inimestega, kuid avamisõhtule kogunenud rahvamassi see ei ületanud ja tühju kohti jagus.

Tegevust leidus lossist igasse ilmakaarde ning kui tantsu vihtuvate lätlaste vaatamine ära hakkas tüütama, võis pere viia keha kinnitama, tütrel jätkus pikalt tegevust pisikese poni juures ja poisid võisid vaimustuda kiviheitemasinast ja vibulaskmisest.

Lossipäevad kestsid kolm päeva ning meelitasid Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa sõnul kohale ligikaudu 2000 külastajat. Esinejaid oli Kuressaarde kohale voorinud nii Lätist, Leedust, Poolast kui ka Türgist. Hoolimata sellest, et meie endi tantsurühmad suurel tantsupeol tuljakut kekslesid, sai ka Kuressaares maha peetud oma tantsupidu, ütles lossipäevadel konfereerinud Tõnis Kipper.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)