Sõrulaste aabitsategu ei ole lihtsalt aabitsa tegu ehk Saame seitsmevennapäeval kokku! (5)

Sõrulaste aabitsategu ei ole lihtsalt aabitsa tegu ehk Saame seitsmevennapäeval kokku!

 

Mõned päevad enne jaani said Anseküla seltsimajas kokku mõned Sõrvemaa ja sõrulaste eripära säilimisest huvitatud inimesed. Tulime kokku, et arutada, kuidas kutsuda ja julgustada sõrulasi koos tegutsema. Muidugi mitte ainult sõrulasi, vaid kõiki, kes tahavad, et Sõrvemaa jääks ka edaspidi Sõrvemaaks ja ei saaks (või jääks?) üheks Eestimaa nurgataguseks, kus keegi ei ela ja ei tahagi elada.

Paigaks, kus õhtuti vaadatakse telekast väljamaa filme ja räägitakse, et elu on vilets, mobiililevi pole ja et kedagi ei huvita, kuidas me siin elame või oleme – midagi saame ikka ise ka ära teha!

Huvi on suur

Selle poole aasta jooksul, millal olen sõrvekeelse aabitsa asjus inimestega rääkinud, on saanud selgeks, et huvi ja toetus meie ettevõtmisele on tohutu. Olen kohanud paljusid inimesi, kes on juba aastaid sõrulaste pärimust kogunud, kuid kuna kogutud materjalide vastu keegi huvi pole tundnud, on need jutud ja ülestähendused jäänud lihtsalt sahtlisse oma aega ootama.

Meile, kes me seal seltsimajas ümber laua istusime, sai selgemast selgeks, et see aeg on nüüd kätte jõudnud. Meie – Sõrvemaa ja sõrulaste eripära säilimisest huvitatud tegijad – peame üksteist üles leidma ja üheskoos edasi tegutsema!

Muuseumid ja arhiivid on tulvil juba aastaid tagasi kogutud ja praeguseks sõrulaste hulgast kadunud pärimust, meie esivanemate eripära säilib seal konservide kombel. On alles kasvõi aegade lõpuni. Selleks, et Sõrvemaa eripära säiliks ka päris maailmas ja sõrulaste endi jaoks, on vaja meie rikkus üles leida ja nähtavaks teha, seda on tarvis nii säilitada, endas kanda kui ka areneda lasta!

Põnevat on Sõrvemaalt leida mistahes eriala või huvidega inimeste jaoks, olgu selleks toidu valmistamine, käsitöö, majade ehitamine või põllumajandus, laulud-tantsud-muinasjutud ja miks mitte ka nõiasõnade või taimedega arstimine, kohanimed, tähtpäevadega seotud kombed või ilma ennustamine.

Tegutseme koos

Selge see, et maailm on muutunud ja suur osa esivanemate tarkusi on tänapäeva maailmas kasutud. Me ei saa ega tohigi võtta ja kopeerida üks-ühele meie esivanemate kombeid, oskusi või uskumusi.
Küll aga saame köneleda mete oma, sörulaste, keelt, loulda sörulaste loule, vardaid kududa, roosipalisid istutada ning riivipaltisid teha. Ning koos teha mete oma sörvekeelse aabitsa. Esimese emakeelse aabitsa meie lastele, sõrulastele!

Selleks on aga vaja seltsis tegutseda: koos saame koguda materjale nii sõrulaste aabitsa tarvis kui ka lihtsalt eneste harimiseks, nii elusat pärimust kui ka avada konserve muuseumidest-arhiividest, üheskoos on vahva korraldada õppepäevi või ette valmistada kogutud materjalide avaldamist trükis.

Sõrvemaa Pärimuse Seltsi asutamisest huvitatud tegijad, saame kokku seitsmevennapäeval, 10. juulil kell 19.15 Anseküla seltsimajas!

Mari Lepik
sõrulane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)