Kadestamisväärse staažiga kartulikasvataja Kalev Trei (2)

Kadestamisväärse staažiga kartulikasvataja Kalev Trei

FLAVIA, PIRET, MARET, LAURA…: Need ja teisedki sordid on kartulikasvataja, Kullamäe talu peremehe Kalev Trei lemmikud.

Eelmise sajandi esimeses pooles teati Eestit ka kui kartulivabariiki. Kartulit on ammustest aegadest peetud meie toidulaual teiseks leivaks. Tuhlita (kartul saaremaapäraselt) ei oska saarlased tänapäevalgi oma lõuna- või õhtusööki ette kujutada.

Vene ajal krimpsutasid paljud nina, kui söögikohtades pakuti kartuli asemel makarone. Head ja korralikku toidukartulit oma inimeste jaoks ei jätkunud. Tihti varustati töölissööklaid loomasöödaks mõeldud sortidega. Eestis kasvatatud kartul rändas tol ajal suurtes kogustes Moskvasse ja Leningradi. Heade maitseomadustega Jõgeva kollast ja teisi paremaid sorte jagus vaid eliitrestoranide jaoks. Tihti nappis seda neilegi.

Neli aastat tagasi teavitas Eesti põllumajandusministeerium, et pärast Esimest maailmasõda oli Eesti kartulitootmises inimese kohta esimesel kohal maailmas. Kartul omandas kindla koha rahva toidulaual, samuti oli kartul tunnustatud loomasööt. Koos Eesti vabariigi taassünniga hakkas aga turg ahenema ja koos sellega vähenes ka kartuli kasvupind kaheksa protsendini.

Pihtla valla Liiva küla Kullamäe talu peremees Kalev Trei pole kartulikasvatajana alla vandunud. Talumehel on kartulikasvatajana kadestamisväärne staaž – 50 aastat. Oma kahehektarilisel põllul kasvatab ta kaheksat sorti kartulit. Staažikas kartulikasvataja oli lõppeval nädalal peaaegu ainus, kes Kuressaare turul saarlastele omakasvatatud värsket kartulit müüs. Talunik ostjaist puudust ei tundnud. Tavaliselt sai ta kaubikukoormast lõunaks lahti.

Katsetama peab, uued sordid tulevad peale

Miks paari hektari suurusel põllul koguni kaheksa sorti? “Katsetama peab. Uued sordid tulevad peale. Tänavu panin maha Pireti ja Secura. Näed, siin see roosa õiega on Maret ja siis tuleb Folva, Van Gogh ja Laura. Praegu läheb turule varane sort Flavia. Selle järel tuleb Maret ja seejärel Carrera. Maret jääb mul püsivaks sordiks. Et sorte mitte segi ajada, panen ta valgete sortide vahele, sest ta on värvuselt punane, teine punane sort on Laura,” andis kartulikasvataja üleeile oma põllust lühiülevaate.

Rekordsaake pole Kalev Trei kunagi taga ei ajanud. Tõsise maamehe põhieesmärk on kasvatada korralikku toidukartulit. Viimastel aastatel kasutab Kullamäe talu peremees põllurammuks peamiselt spetsiaalset kartuliväetist. Oma talus annavad sõnnikut veel vaid kaks suuremat pudulojust, sestap peabki mineraalväetisega läbi ajama. Kunstrammu paneb peremees mõõdukas koguses.

1959. aastal omandas Kalev Trei kartulikasvatajana oma esimesed kogemused tollases Saue köögivilja ja kartulikasvatuse sordiaretuspunktis. Põllumajanduse ABC sai nüüdne kogenud põllumees selgeks Kehtnas õppides. “Kehtnas õppisime nii agronoomiat kui zootehnikat. Sealt sain algteadmised. Eluaeg tuleb aga juurde õppida. Praktika on mul üsna kõva,” arutles nüüd siis põhiliselt agronoomiaga tegelev Trei.

Kakskümmend aastat tagasi hakkas Kalev Trei talunikuna kodutalu maadel rassima. Vaatamata sellele, et mees võiks rahulikult pensionipõlve pidada, tegutseb 67-aastane talunik FIE-na tempokalt edasi.
“Lükkame selle jutuajamise edasi. Ma juba kella viiest saati üleval. Mõtted pole enam nii ergud,” tõrjus Kalev Trei lehemehe esimese hooga eemale. Lõpuks aga õnnestus talunik pehmeks rääkida ja nii me koos Kõljala lähistele Liiva külla sõitsime.

Omal ajal põllumajandust studeerinud, nüüd juba aastakümneid ajakirjanduspõllul vagusid ajanud reporterile hakkas kohe silma umbrohust puhas lopsakate vartega õitsev kartulipõld, mis näitas põllupidamisel pererahva hoolikust.

Kullamäe talu peremees on olnud ka Eesti talupidajate liidu juhatuse liige ja Saaremaa talupidajate liidu liige praktiliselt selle loomisest alates.
Enamik praegu kasvavast toidukartulist müüb Kullamäe talu Kuressaare sanatooriumile või firmale, mille ametlik nimi on Saaremaa Spa Hotels. Hea klapi on Kalev Trei saanud ka toitlusfirmaga Raaret OÜ. Suur osa kartulist lähebki Raareti koorimistsehhi ja sealt edasi koolide sööklatesse ja mujalegi.

Traktorid ja põllutöömasinad on talul endal

Kullamäe talul on kolm traktorit – T-25, T-40 ja MTZ-82. “Muidu ei saa. Kartulit peab harima kõige väiksemaga – T-25, sest see masin on kerge. Võtmise jaoks jääb see aga natuke “notiks”. 40 on siis võtmise masin,” teavitas põllumees.
Talul on ka kõik vajaminev harimistehnika, alates mahapanemismasinast, lõpetades võtmismasinaga.

Lisatööjõudu Kullamäe talu praktiliselt ei kasuta. Kartulivõtul lööb kogu Treide suguvõsa käed külge. Kui kõik kolm täiskasvanud peretütart on kaasadega vanematekodus, ei pääse nemadki põllutööst. Käsitsi tuleb kartuleid sorteerida ja seda tööd ei jõua peremees ja -naine kahekesi ära teha. Talus pole aga ükski töö tegemata jäänud. Kõigi tegemistega on õigeaegselt mäele jõutud.

Kui saagikusest rääkida, siis Kalev Trei peab oma põllult saadud 20 tonni hektarilt heaks saagiks. Mujal kartulimaades ei taha kartulikasvatajad alla 30-tonnist hektarisaaki saagiks tunnistadagi. “Muidugi, sordid mängivad ka väga suurt rolli. Kõik Eesti sordid on väga heade maitseomadustega. Kahjuks on neil väga sügavad silmaaugud, välja arvatud sort Reet. Masinaga koorimisel toob see palju käsitsitööd juurde, peab noaga neid aukusid välja nokkima.

Eesti sordid on aga tunduvalt lehemädanikukindlamad mujal aretatud sortidest. Ostsin Jõgevalt Securat ja Piretit. Asjatundja Aide Sahkna soovitas kohe ka lehemädanikutõrjeks vahendeid osta, kuna Secura on lehemädaniku suhtes õrn sort,” andis talumees teada.

Tänavu on Kullamäe peremees üks kord oma kartulipõllul lehemädanikutõrjet juba teinud. Pärast vihma lubas põllumees taas tõrjetöö ette võtta. Suve jooksul tuleb lehemädanikutõrjet vähemalt kaks korda teha. Õnneks pole ka kartulimardikad talu “tuhlipõlde” üles leidnud. Metsseadki ei julge padrikust Liiva küla lagedatele väljadele jalutada.

Talul on põllumaad 35 hektarit

Üldse on Kullamäe talul üle viiekümne hektari maad. Üksjagu pinnast on metsa all. 17 hektaril kasvab aga teravili. Möödunud aastal oli keskmine odrasaak 47 tsentnerit hektarilt. Vihm vähendas mullust saaki omajagu, spetsialistide arvates oleksid Kullamäe talu viljapõllud andnud aasta tagasi üle 50 teravilja hektarilt. Ilmastiku vastu aga ei saa. Paljudel jäi möödunud aastal osa viljast üldse koristamata. Odra müüs talu Valjala jõusöödatehasele.

Teravilja külvamisega Kalev Trei ise ei tegele. “Kasutan teenustööd. Kõriska küla mees Kaido Kirst teeb oma võimsa masinaga ühe päevaga selle töö ära. Nii saab seemne ja väetise korraga mulda ning põld on rullitud ka. See tasub ära. Kui kõiki neid töid ise teha, siis peaksin põldu kolm korda tampima – väetise külvama, tera külvama ja rullima,” kiitis Trei mullu viljelusvõistlusel Eesti ulatuses teise koha saanud kolleegi naabervallast.

Eestis on taluseadus ikka veel vastu võtmata

Riigi põllumajanduspoliitikast rääkimine võttis Kalev Trei üsna tõsiseks. “Talu kui tootmisüksus on veel määratlemata. Talunik on suurte põllumajanduslike osaühingutega ühel pulgal. Osaühingutel ja aktsiaseltsidel on põhikirjad olemas. Aga mis on talupere mõiste? Sellest tulenevad pärimisseadused ja teised elutähtsad seadused.

Konkreetne näide Kaarma vallast. Pärast taluperemehe õnnetut surma läks siit ilmast lahkunud mehe lesel kaks aastat aega jõudmaks juriidiliselt selleni, et tema on selle talu pärija. See läheb juba üle mõistuse,” arutles Kalev Trei.
Kullamäe talu peremehe teada olid ennesõjaaegses Eesti vabariigis taluseadusega asjad korras. Trei sõnul võitleb Eesti Talupidajate Keskliit eesotsas Kaul Nurmiga ammu selle nimel, et taluseadus vastu võetaks, kuid seni pole asi edenenud.

“Iga aastaga jääb talunikke vähemaks. Noortalunikke tuleb väga vähe peale. Riigi maaelu poliitika vajab muutmist. Praegu tegutsevad talunikud FIE-na, ühes pundis juuksurite ja maniküürijatega. Need on nii erinevad asjad. Taluseadus annaks talunikule kindlustunde,” arutles Kalev Trei.

Kullamäe talu tegeleb veel maasikakasvatusega. Tasapisi turustab Kalev Trei oma talu ilusaid punaseid marjakesi ka turul. Mees ise hindab saaremaist ja eestimaist kaupa. Kunagi tegutses Saaremaal ka 35-liikmeline maasikakasvatajate ühing. See aga likvideeriti, kuna suurearvulisest liikmeskonnast jäid järele vaid mõned.

Tuleb välja, et turul on inimesed petukaubagagi välja tulnud. Kalev Trei tõi näite, kus üks müüja pakkus imporditud maasikaid Saaremaal kasvatatute pähe ja Saaremaa küüslauguna on müügiletile asetatud ilmselt Säästumarketist ostetud Hiina küüslauku. Õnneks tuli pettus ilmsiks ja nii päästeti potentsiaalsed ostjad, kes Saaremaa kauba pähe oleksid saanud imporditud saadusi.

Koristusaeg seisab põllumeestel ees. Möödunud aasta 10. oktoobril sai talunik Kalev Trei põlluaastale joone alla tõmmata. “Selleks ajaks oli kartul võetud, sorteeritud, realiseeritud ja seeme ära pandud.” Loodetavasti läheb tänavugi asi samamoodi. Kui Kullamäe talu peremehel küsijaile enam midagi pakkuda pole, suunab ta ostasoovijad tuttavate kartulikasvatajate poole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 686 korda, sh täna 1)