“Hole in one” ehk Stardifaas ongi raske (1)

“Hole in one” ehk Stardifaas ongi raske

 

Golfis on selline mõiste “hole in one”. Lihtsalt öeldes, iga golfiraja lõpus on auk, kuhu sisse tuleb lüüa valge pall. Ühe löögiga märki tabada on aga tegelikult sama raske kui golfifirma kahe aastaga kasumisse viia.

Tavaliselt kulub selleks mitu lööki. Kuid kõigi golfimängijate unistuste seas on kindlasti soov kordki elus tabada sihtmärki ühe löögiga. Selliste õnnestujate kohta on igal väljakul eraldi uhke nimekiri. Saaremaal on esimesele “hole in one” lööjale sponsorid välja pannud väga hinnalise preemia – auto.

Saaremaa Golfi majandusaasta aruanne baseerub eelmise aasta majandustulemustel, mil väljak töötas täismahus vaid kuu aega. Esimene täishooaeg algas alles sel kevadel.
Golfiväljakud ei ole kusagil maailmas suurt tulu tootvad ettevõtmised. Pigem hoitakse neid toimimas sealhulgas realiseeritava kinnisvara ja muude kõrvaltegevuste kaudu.

2009. aasta on Saare Golfi jaoks hästi käivitunud, kuid golf on äri, mis on seotud majanduse käekäigu ja ilmaga – mõlemad on tsüklilised. Kui majandus on praegu mõõnas, siis ilma koha pealt võib küll öelda, et olenemata nädalapäevast on päikselised ilmad meelitanud väljakule kordades rohkem golfimängijaid kui eelmisel aastal.

Aprilli lõpust alates on mängitud ligi 2000 mänguringi, neist 747 aktsionäride poolt. Väljak on hea ja info sellest on levimas golfiringkondades jõudsalt nii Eestis kui ka kõigis naaberriikides, eeskätt Soomes.

Urve Tiidus
Kuressaare linnapea


Audiitor kahtleb Saaremaa golfifirma suutlikkuses

Saaremaa golfifirma käibevahendite defitsiit võib aasta lõpuks ulatuda 10 miljoni kroonini ja firma ei suuda tagada võetud kohustuste täitmist, hoiatab audiitor ettevõtte majandusaasta aruandes.
Kuressaare linna suurosalusega AS-i Saaremaa Golf audiitor Tarmo Ader rõhutas ettevõtte majandusaasta aruandes asjaolu, et eelmise majandusaasta lõpuks ületasid ettevõtte lühiajalised kohustused likviidseid varasid enam kui 13 miljoni krooniga.

“Eelnimetatud asjaolud annavad märku olulise ebakindluse esinemisest, mis võib heita märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana,” kirjutab audiitor.
Majandusaasta aruandes seisab, et 1. aprillil leppis golfifirma SEB pangaga kokku laenulepingu muutmises. Muudeti 2009. aasta laenu põhiosa tagasimakse summat, ligi 7 miljoni krooni asemel tuleb tasuda ligi 2,2 miljonit.

Samas peab golfifirma maksma pangale kogu sissetuleku võimalikust aktsiaemissioonist ning 15 000 krooni iga aktsia kohta, mis müüakse edasi linnalt tagasiostetud aktsiatest. Jutt käib aktsiatest, mille suuraktsionär andis firmale 2009. aasta tegevuskulude ja eelmisest aastast ületulnud käibevahendite defitsiidi katteks.
Golfifirma tunnistab, et nimetatud muudatused võivad oluliselt halvendada 2009. aasta finantsseisu: kui aktsiate müügitehingud ei teostu, võib aktsiaseltsi käibevahendite defitsiit aasta lõpuks ulatuda 10 miljoni kroonini.
Firma tegevusaruandes tõdeb juhataja Aivar Aru, et püstitatud finantseesmärke ei õnnestunud eelmisel aastal täita, kuna väljak ei valminud hooaja alguseks, vaid lõpuks. Loodetust kesisemaks jäi hooldustasudest laekunud raha ja planeeritud 8 kinnistu müügist õnnestusid vaid pooled.

Audiitor Tarmo Ader juhib majandusaasta aruandes tähelepanu ka ettevõtte juhataja Aivar Aru hinnangule, et aasta jooksul “ühegi varaobjekti suhtes väärtuse languse märke ei esinenud.”
“Juhul, kui ettevõte ei suuda püstitatud eesmärke täita, juhul, kui realiseerub eelmises punktis märgitu, on tegemist asjaoluga, mis võib viidata vara väärtuse langusele. Viimane omakorda omaks mõju ettevõtte finantsseisundile vara võimaliku allahindluse läbi,” märgib audiitor.

Saaremaa Golfi edu sõltub suuresti käimasolevast aktsiate enampakkumisest, mida Kuressaare linnaga sõlmitud käsunduslepingu alusel korraldab advokaadibüroo Glikman & Partnerid. Kuressaare linn müüb 62,91 protsenti Saaremaa Golfi aktsiatest, mille alghinnaks määrati 24,8 miljonit krooni. Muide, veebiajakiri Golf pealkirjastas aktsiate müügi teemalise loo “Kuressaare kibeleb kullaaugust vabanema”.
Saaremaa Golfi eelmise aasta müügitulu oli 1,6 miljonit krooni, kahjum 3,35 miljonit krooni.

Golfiväljak avati golfihuvilistele mängimiseks 9 rajaga 20. juunil ja täismõõtmelisena 15. augustil 2008. Kokku mängiti eelmisel hooajal 1842 mänguringi, nendest 682 mängisid gol-fifirma aktsionärid. Tasulisi mänguringe oli 1160 ja keskmiseks green fee hinnaks kujunes 721,5 krooni.
Kokku on omanikud investeerinud Saaremaa Golfi 64,2 miljonit krooni.

Andres Sepp


Jüri Tiitus: ettevõte tuleb olukorraga toime

Golfiringkondades hästi tuntud, Saare Golfi suurim väikeaktsionär ja nõukogu esimees Jüri Tiitus leiab, et väljakut on arendatud konstruktiivselt ja tänane majanduslik olukord on olnud prognoositav ning ettevõte tuleb sellega toime: “Nõukogu koosolekutel on golfiväljaku majanduslik seis alati olnud kõige teravama arutluse all ja kõiki prognoose on tehtud pigem tagasihoidlikult kui optimistlikult.

Samas on vaatamata 2008. aasta nõrkadele majandustulemustele nii suuraktsionär, väikeaktsionärid kui ka linn siiski optimistlikud – väljak on väga heas korras ja täielikult valmis, laenuteenindamise kulud on vähenenud, mängijate arv on oluliselt kasvanud ja jätkab kindlasti kasvutrendi tulevikus, Saare Golfist on kujunenud üks maakonna visiitkaarte, mis on üks põhjustest, miks siia üldse tullakse.

Omanikud, nõukogu ja juhatus on vaatamata sellele, et on raske, lähtunud põhimõttest, et vaatamata hetke rahalisele olukorrale väljaku hoolduskvaliteedi arvelt kokku ei hoita ning täna on ka olemas veendumus, et see on olnud õige otsus.”

Jaanus Põder: Saare Golf on õnnestunud investeerimisotsus

Ettevõtja ja Saare Golfi nõukogu liige Jaanus Põder ei tähtsustaks samuti 2008. aasta nõrkasid majandustulemusi üle ja on ettevõtte tulevikku silmas pidades optimistlik: “Saare Golf on Kuressaare linna jaoks olnud strateegiline ja linna konkurentsivõime kasvatamisel väga õige ja õnnestunud investeerimisotsus.

Teiste investorite jaoks on see pigem osalus elustiiliäris ja lihtsalt õigele asjale omalt poolt kaasaaitamine, kus keegi kiiret rahatootlust pole kunagi oodanud. Pikemas perspektiivis olen kindel kõikide investorite eesmärkide täitumises ka rahaliselt, sest lisaks sellele, et koos on loodud võimalus mängida Saaremaal maailmatasemel väljakul golfi, on vähemalt viie aasta perspektiivis tegemist ka positiivset rahavoogu tootva ettevõttega, kui mingeid ettenägematuid asjaolusid ei peaks ilmnema.”

Jaanus Põder lisas, et samuti on oluline, et ettevõtte sees keegi edus pikemas perspektiivis ei kahtle. Pigem tekitab see küsimusi inimestes, kellele tekitab küsimusi ka see, mis see golf üldse on.

Tõnis Palts: peame ise ehitama oma Niagara

Saare Golfi aktsionär ja aktiivne golfimängija Tõnis Palts kommenteeris Saare Golfi olulisust Saaremaa jaoks järgnevalt: “Meil ei ole Niagara juga või Suurt Kanjoni, et inimesed lihtsalt tuleksid tänu isakesele loodusele ja meile, saarlastele, tööd pakuksid. Me peame vaeva nägema – ise ehitama oma Niagara.

Kui Niagarat ei suuda rajada, siis rajame selle, mida suudame. Loss ja lossivallid on korda tehtud, vanalinn on enam-vähem korras, jahisadam annab mereturistidele võimaluse olla teenusepakkujate keskel jne. Nüüd ka veel golfiväljak. Juba esimesel hooajal on nädalavahetusi, kus soomlased, lätlased ja tallinlased “segavad” meie oma mängijaid.

Needsamad segajad aga pakuvad suvel täiendavat tööd ja sissetulekut sadadele saarlastele. Täna on see aga eriti aktuaalne. Selles kontekstis on need investeeringud kõik ennast õigustanud. Eriti täna, raskel ajal!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 117 korda, sh täna 1)