Vanimat kivikirikut näsib rohevetikas (4)

Vanimat kivikirikut näsib rohevetikas

VETIKAD LOOŽIS: “Kui vaadata kunagist vaimulike looži, siis – see on ju jube!” tõdeb Hannes Nelis. Ja näitab hirmsaid rohelisi laike seinal.

Põhjamaade vanimat kivikirikut Valjalas, mille oletatav ehitusaeg on 1227, näsib hoolega rohevetikas. Kohe nii, et kohalikud kardavad sakraalhoone seinte kokkukukkumist.

Ega tegelikult pole olukord mujalgi kiita. Saaremaa ühes suuremas vaatamisväärsuses, Karja kirikus, piilub katuselt kivide vahelt tõrvapapp, hallitus ronib seintel vaat et igas kirikus.
“Ma olen väsinud sellest rääkimisest,” ütleb Valjala koguduse hingekarjane Hannes Nelis ning kiidab oma koguduse liikmete aktiivsust, kes suu lahti teinud, et probleemidest valjusti kõnelda.

Viimase väljaastumise Valjala kiriku trööstitu olukorra kohta tegi kiriku valvur Toivo Kahju, kes pöördus murega muinsuskaitsjate poole. Kahju sõnad, mis ta Valjalast muretoonis saatis, on täiesti õiged – kirik laguneb nii seest kui väljast, seinu sööb rohevetikas ning kogudus kardab, et vetika pärast võivad seinad ühel ilusal päeval hakata lihtsalt kokku kukkuma.

Õpetaja Nelis on natuke optimistlikum ja loodab siiski, et riigi rahakotist midagi ükskord ka Valjala kirikuaeda jõuab. Selleks peab lihtsalt kannatust olema, ehkki hingekarjane on kuulnud muinsuskaitsjatelt ka repliiki: “Varemed peavadki elama varemete elu.”

Nelis teab omast käest, et Kaarmal, kus ta on õpetajaametit pidanud 16 aastat, sai kirik olla tellingutes 14 aastat. Õpetaja sõnul oli see nii pikk aeg, et tellingud läksid koguni kasvama. Ja ehkki korda pole Kaarma kirik siiani saanud (ega saa ilmselt ka niipea), on olnud vähemalt tunne, et elu käib ja midagi tehakse.

Kirikud ei saa enam ilusaks ja valgeks

Nelis mõistab muinsuskaitsjate töö pikaajalisust, mis tuleneb sellest, et ühelt poolt on Eestis vaid kaks litsentseeritud firmat, kel voli kirikutes tööd teha, teisalt on küsimus tööde ajakulus, täpsuses ning kolmandaks taandub kõik märksõna “raha” taha.

“Muidugi tahaksid kõik kohe tulemust näha, aga seda, et kirikud hakkaksid välja nägema ilusad ja valged, nagu need tehti üle tsaariajal, ei tule,” märgib õpetaja. Sest muinsuskaitse on võtnud sihiks alles hoida nii palju vana, mis aegade jooksul kirikuseintele pandud krohvi alt välja tuleb. Nii näevadki kirikuseinad seal, kus restauraatorid oma skalpelli ja süstlaga üle käinud, tavainimese jaoks tihtilugu mõistmatud – ruuduke siit kohast ühte moodi ja teisest teistmoodi.

Näite, kuidas hoolimatu töö võib asjale kasu asemel kahju teha, toob Nelis Valjala kirikust. “1970ndatel aastatel käisid siin Ermitaažist tudengid ning avastasid altaripoolselt seinalt krohvi alt kuue apostli maalid. Kuna need aga väga oskamatult sealt välja kraabiti, on need tänaseks praktiliselt hävinenud,” räägib ta. Ometi on tegemist meistritööga.

Valjala kirikuhoone kõige suuremaks probleemiks on praegu aga rohevetikas, mis seintele vaadates kohati lausa silmale haiget teeb. “Eks siin on kaks varianti,” teab Nelis. “Enne ei saa ka muid töid teha, kui hoone sisekliima pole korras. Selle parandamiseks on aga kaks varianti. Esimene neist on kirikuseinte kergitamine ning maa ja seina vahele niiskusetõkkeks vedela tõrva panemine. “Seda on Euroopa kirikutes tehtud,” teab Nelis.

Teine variant on kiriku kütmine. Kõne alla võiks tulla maaküte, kuid selle panek võtaks oma 7–8 miljonit krooni. “Maakütte plaani puhul tuleb kindlasti silmas pidada ka asjaolu, et Valjala kirik on uurijatele veel täiesti avastamata maa ning kaevamine kirikuaias, mis on muinsuskaitse all, võtaks kindlasti iga uue leiu puhul taas aja maha,” teab õpetaja.

Kutsuvad ümarlauale

Nii Kahju kui ka Nelis on seda meelt, et kokku tuleks kutsuda asjaomastest tegelastest koosnev ümarlaud, et üles saaks tähendatud probleemid ja nende konkreetsed lahendused. Viimase vastu ei ole midagi ka Saaremaa muinsuskaitseinspektori kohuseid täitval Mihkel Koppelil, kes kinnitab, et kindlasti ei ole ühtegi sakraalhoonet muinsuskaitsjate poolt ära unustatud, kuid kuna riik rahastab kirikute renoveerimist spetsiaalsest pühakodade programmist, siis tuleb sealt saadava rahaga lihtsalt arvestada. Tänavu said nimetatud programmist riigi raha vaid kolm kirikut kogu Eestis.

Koppel lisab, et praegu on Saaremaa kirikutest töös Kihelkonna kiriku kellatorn, Püha Jakobi kirik, Kuressaare Laurentiuse kirik ning EAÕK Püha Nikolai kirik. “Eks paljuski sõltub rahasaamine ka koguduse aktiivsusest ja kohalikust initsiatiivist,” tõdeb Koppel, kelle sõnul tuleks Valjalas vetikatõrjet alustada sellest, et vihmavesi enam seintele ei valguks. “Nagu Pühas tehti paar aastat tagasi vihmavee jaoks õiged kalded ja drenaažid,” teab ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)