Ruhnu Karu taastas käiaäri Gotlandi ja Saaremaa vahel (6)

Ruhnu Karu taastas käiaäri Gotlandi ja Saaremaa vahel

EHTNE KAUP: Mart Saarso näitab kaupa, meeskond kommenteerib: “Kumb nendest kaubanäidis on?” “See käi käib tuulejõul!” “Osta ära, tuhat krooni. Sulle teeme 999-ga.”

Eile öösel jõudis Kuressaare jahi-sadamasse oma esimeselt välisreisilt tulnud jahta Runbjarn, millel seekord kaubaks kaasas hindamatu laadung gotlandi käiakive.

Runbjarni (e. k Ruhnu Karu) tüürimees Mart Saarso soovitab reisi vaadata majanduslanguse kontekstis. “Runbjarniga on taastatud üks iidne majandusharu – on asutud jälle vedama Gotlandi ehtsaid käiakive.” Esimese portsuga toodi müügiks sada kivi, mida hakatakse müüma sel nädalavahetusel Tallinna merepäevadel.

Saarso lubas, et osa käiakive on spetsiaalselt reserveeritud Kuressaare merepäevadeks, kus kõigil on võimalik neid Runbjarni pardalt osta. Seekord olid lastiks põhiliselt väiksemad käiakivid, läbimõõduga 25–30 sentimeetrit. Lisaks ka üks suurem.

Käiade hind olevat hetkel kujundamisel kõrge nõudluse pärast, turureeglitele kohaselt. “On indikatsioone, et nõudlus on väga kõrge ja seepärast esialgu ei taha kõiki üksikasju avaldada. Aga ütleme nii, et oleme sattunud soone peale.”

Käiaostjatest Eestis talude rohkuse tõttu puudust ei tohiks olla. “Igal normaalsel taluperemehel peab olema käi. Kui ta endast lugu peab, siis on tal Gotlandi käi,” tõi Saarso välja. Nagu olevat üks asjatundja kord öelnud, et Gotlandi käi ei kuluta, vaid ihub.

Käiareis Gotlandile algas 5. juulil Tallinnast, kust suunduti Dirhami. 7. juulil alustati sealt reisi Gotlandi poole ning 25 tundi hiljem olid kaubareisijad Farösundis. Edasi sõideti Visbysse ning sealt Burgsviki, kus käiatehinguks käed löödi. Tagasiteel tehti esimene peatus Mõntus ning eile seilati juba Kuressaarest pealinna poole.

Tegemist oli Runbjarni esimese välisreisiga ning sel aastal sääraseid käiareise enam ei tule. Tüürimees lubas siiski, et kui tuleval aastal jää merelt kaob, minnakse järgmise laari järele.
Saarso avaldas heameelt, et algupäraselt kaubalaevaks mõeldud jahtana muutus ka Runbjarn selle reisiga tõeliseks kaubalaevaks. Ta rõhutas, et tüürimehena oli tema kohustus laadung kinnitada ning seda tehti nii nagu kaubalaevale kohane – separatsioonilaudadega. Trümmis on näha käiakive eraldavaid lauajuppe, mis hoiavad üle 300-kilose laadungi merel paigast liikumast. Laadungi kinnitamine võtnud pool päeva aega.

Pärast pikka merereisi ei väsinud Saarso Runbjarni kiitmast. “Päriselt on ka hea laev. Ma ei ole nii hea laeva peal kunagi enne olnudki. Paremini ma pole end üheski laevas tundnud kui selles.” Jahta olevat rahulik, kuulab hästi rooli, püsib hästi kursil ning on kerge jooksuga vaatamata oma töntsakale välimusele.

Reisil kuulus laeva meeskonda 12 inimest, kapteniks Veljo Heinmets.



Fideli käiad

Käiade valmistamine on suur ja vaevaline töö ning nii lihtsalt säärastes kogustes käiasid saada ei õnnestu.
Runbjarni mehed tegid oma käiatehingu tänu asjaolude kokkusattumisele. Laevamehed väidavad, et tegu on käiadega, mille kunagi tellis endale Fidel Castro režiim, kuid kaubandusembargo Kuuba suhtes takistas käiade veo sellele saarele.

Kuna Eesti on ajanud siiani väga oskuslikku majanduspoliitikat, on olnud n-ö õigete poolel, siis osati juhust kasutada.
Castro tellitud käiad, millele jänkid käe ette panid, noppis üles Runbjarni meeskond, tehes sellega suurepärase diili, mis teeb kõigist meestest hoobilt miljonärid.

Runbjarni tüürimees Mart Saarso tõi tehingu õnnestumise üheks põhjuseks veel kunagised Sigtuna sündmused, millest seekordsel retkel hoidumist rootslased oskasid väärikalt hinnata ning mistõttu oli kergem hinnas kokku leppida.

“Tänase seisuga võib öelda, et puulaevaselts Vikanil on praegu ametlik nende käiakivide esindamisõigus kogu Eesti riigis,” lisas tüürimees Mart Saarso. “Me usume, et sellega elavdame pisut soiku jäänud majandust märkimisväärselt.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 543 korda, sh täna 1)