Riik ei plaani lähiaastatel tasuta puugitõvevaktsiini

Riik ei plaani lähiaastatel tasuta puugitõvevaktsiini

PUUGIOHT VARITSEB JAHIMEHI: Puugi levitatava haiguse saamisel on üheks riskigrupiks jahimehed. Sellel pildil on saarte jahimehed kokkusaamisel Panga pangal, kus neid tabas eelmisel nädalavahetusel tõeline puugiuputus.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole kitsaid rahalisi võimalusi arvestades tõenäoline, et vaktsineerimist puukentsefaliidi vastu hakatakse lähiaastail rahastama riigieelarve kaudu.

Tasuta või suure soodustusega entsefaliidivaktsiini idee käis eilses Oma Saares välja tervisekaitseinspektsiooni Saaremaa inspektor Urve Raag, kelle sõnul oleks selline vastutulek eriti aktuaalne praegusel ajal, mil inimesed töö kaotavad ning läheksid ja käiksid metsas, korjaksid marju.

Samas on teada, et Saaremaal on Eestis kõige kõrgemad näitajad puukidega levivatesse nakkushaigustesse, ka puukentsefaliiti ja -borrelioosi haigestumisel, mis ületavad teistes maakondades registreeritud haigusjuhtude arvu kordades. Samuti näitab ametlik statistika, et eelnevatel aastatel on Saare maakond olnud Eestis peamine ohupiirkond puukentsefaliiti ja -borrelioosi nakatumisel.

Tänavu veebruaris kirjutas Saaremaa naiste ümarlaua koordinaator ja Kuressaare linnavolikogu linnakodaniku komisjoni esimees Laine Tarvis sotsiaalministeeriumile, et probleem on Saaremaal ülitõsine, kuid vaktsineerimise hind on kallis ja käib paljudele üle jõu.
Tarvis viitas mullu detsembris Kuressaares toimunud ümarlauale “Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020”, kus väideti, et ilma riiklikult abinõusid rakendamata samamoodi jätkates hävib rahvas ka ilma majanduslanguseta.

“Kusjuures hoolitakse rohkem metsloomadest, kellele korraldatakse vaktsineerimise kampaaniaid,” vahendas Laine Tarvis. Ja palus sotsiaalministeeriumilt infot, milliseid abinõusid rakendatakse riigi tasandil borrelioosi ja entsefaliidi ennetamiseks Eesti elanike jaoks.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai vastas talle, et kõige esmasem, tõhusam, lihtsam ja odavam puukidega levivate nakkushaiguste ennetamise viis on vältida puugihammustusi.

Ametniku soovitusel tuleb kanda puukide levikualal viibides riietust, mille pealt on puuke kerge märgata, kasutada puugitõrjevahendeid ning pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist hoolikalt kontrollida üle kogu keha ja esemed.
“Kuna just puukborrelioosi haigestumise osakaal on viimastel aastatel kordades kasvanud, tuleb inimestele teadvustada, et ka puukentsefaliidi vastu vaktsineerituna on vajalik teha kõik puugihammustuste vältimiseks, sest puukborrelioosi ei ole võimalik muud moodi ennetada,” märkis Martin Kadai.

Praegu peab iga soovija puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise ise kinni maksma või rahastab seda näiteks metsandusega seotud tööde puhul tööandja. Kohati toetavad elanikke vaktsineerimisel ka kohalikud omavalitsused.

Samas on sotsiaalministeerium andnud välja ka riiklikud vaktsineerimissoovitused nende nakkushaiguste osas, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida ei rahastata riigieelarvest. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse end vaktsineerida lasta metsatöölistel, kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel ning metsanduse, põllumajanduse ja bioloogia üliõpilastel, kelle õppetöö kohustuslikuks osaks viibimine välitingimustes.

Seda, kas ja milliseid vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi peaks rahastama riigieelarvest läbi riikliku immuniseerimiskava, otsustab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon.
Märtsis toimunud koosolekul puukentsefaliidi vaktsiini osas mingit otsust vastu ei võetud, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles Oma Saarele. “Kuid, jah, see on õige, et riigil vaktsineerimise laustoetamiseks rahalised vahendid puuduvad,” märkis ta.

Samal teemal: Jahimehi tabas puugi-uputus, Oma Saar 16. juuli 2009.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 11 korda, sh täna 1)