Turbatööstust ei kõiguta kriis, vaid vihm ja kännud (1)

Turbatööstust ei kõiguta kriis, vaid vihm ja kännud

 

Kui saarlane läheb poodi ja ostab Hollandi tomatit, ei mõtle ta vist iial, kus see punapõsk täpselt kasvanud on ja millisel pinnasel sirgunud. OÜ MV Turvas töötajatel tuleb aga ikka selline mõte pähe, sest võib-olla on see tomat just Saaremaalt pärineval turbal kasvanud.

Saaremaa pindalast ligi seitse protsenti on kaetud rabade ja soodega. Turba tootmine on siin saarel käinud juba ammustest aegadest. OÜ MV Turvas praegune tegevjuht Urmas Sillavee on Saaremaa rabadega seotud olnud 1976. aastast.

Kahe aasta eest sai firma endale uue omaniku Hollandist – Jan van Egmond võttis ohjad üle Vello Merilolt, kelle initsiaalid ehivad siiani firma nime. Sellest ajast on ettevõttes muutunud palju. Nüüd veetakse kogu Eestist välja minev turvas laevadega Hollandisse, peamiselt kasvuturbaks.

Ei või nuriseda

“Aeg-ajalt küsitakse, kuidas läheb. Kui ma ütlen, et hästi läheb, siis ma valetan, sest alati on võimalik paremini minna. Kui ma ütlen, et halvasti läheb, siis ma jälle valetan, sest alati on võimalik halvemini minna,” räägib Urmas Sillavee, jäädes lõpuni tagasihoidlikuks.

Ometi soostub ta tõdema, et praeguses raskes majanduslikus olukorras nuriseda ei või. Kui kõikjal viiakse inimesed miinimumpalga peale, siis turbafirmas on asi teisiti. “Au meie omanikule,” ütleb Sillavee, rääkides, et sellel aastal tõstis omanik kõikide inimeste palka, mitte ei langetanud.

Piila rabasse sõites näib aga, et rabas on tähtsamaidki asju, mille pärast muretseda, kui majanduskriis. “Vihm on meie suurim vaenlane,” ütleb Sillavee, vaadates vesiseid tootmisalasid. Kui auto mööda “betonkat” (nii kutsuvad töölised raba vahele rajatud betoonist rööbasteed) nokutades edasi tuiskab, jõuame järgmise vihavaenlase juurde. Tee ääres laiutab hiiglaslik kännuhunnik. Seal lebavad järgmised kurjuse juurikad.

Ometi pole ka see veel kõik. Raba ääres töötavad ämbritega naised. Nende ülesandeks on rohida rabast umbrohtu. “Kui sa ostad endale ilusa poti, paned sinna lille kasvama ja siis ühel hetkel kerkib mullast kõrs või põdrakanep, see ei tee ju tuju heaks,” laiutab tegevjuht rabateel käsi ja nopib ühe maltsaalge.

Laristamisega on lõpp

Mitte alati ei ole aga umbrohu pärast sellist muret tuntud. Nõukogude ajal viidi turvast loomalautadesse ja lihtsalt laristati, räägib Sillavee. Nüüd on tootmisele piirangud pandud. Kaubandusluba kehtib veel 10 aastat, kuid tootmisvõimalust jaguks Sillavee sõnul hinnanguliselt veel täiendavaks 25 aastaks, kui kasutusele võtta mahajäetud rabad.

Lisaks säästlikule tootmisele mõeldakse pidevalt ka rekultiveerimisele ehk rabade taastamisele. Mõtteid on palju, räägib Sillavee: alates energiavõsa kasvatamisest kuni kalakasvanduste ja turismiobjektideni välja.

Turvast ka kohalikele

Sillaveele ei meeldi arvamus, et turvas hollandlastele maha müüdud on ja kohalikele enam midagi ei jää. Eelmisel aastal läks Sillavee sõnul pisut alla 10% toodangust kohalikele tarbijatele. Samuti üritab ta võimalusel tööd anda just kohalikele inimestele. “Mul on selline arusaam, et miks me selle raha peame mandrile saatma, kui see võiks jääda Saaremaale,” ütleb Sillavee.

Saaremaale on jäänud ka Sillavee ise. Küsimuse peale, kas ta üldse mäletab, mis on puhkus, jääb ta sügavalt mõttesse, kuid leiab siiski vastuse. “Puhkus on siis, kui oled Saaremaalt ja Eestimaalt üldse ära. Selline asi juhtus eelmise aasta septembris,” meenutab Sillavee. “Vot siis oli küll puhkus.”

Kolm kummutatud müüti

• Saaremaa turvast siit kütteks ära ei viida. See läheb peamiselt Hollandisse kasvuturbaks.
• Saaremaalt välja viidud turvast tagasi Eestisse ei tooda. Sillavee on küll kuulnud selliseid müüte, kuid kinnitab, et Saaremaa turbaga nii ei ole.
• Saaremaa turvast ei ole hollandlastele maha müüdud. Firma omanik on hollandlane, osteti firma nimi ja töölitsentsid, aga maa ja turvas on ikkagi Eesti omad.


OÜ MV Turvas

Asutatud 1. juulil 2003
Varem AS Saare EPT
2007 – firmal hollandlasest omanik Jan van Egmond
34 töötajat koos abitöölistega
Tootmises on mäeeraldist 550 ha:
Piila rabas 307 ha
Kuuni rabas 112,6 ha
Saikla rabas 130 ha
Aastane toodangulimiit 17 000 tonni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 288 korda, sh täna 1)