Vahetusõpilased unustavad emakeelt (10)

Vahetusõpilased unustavad emakeelt

SÕPRADEGA SUHELDES: Tuleb vahel appi võtta sõnaraamat, sest õiged sõnad ei meenu. Fotol Paula Uspenski (paremal) Hollandis oma sõbranna Nicky´ga.

Aastapäevad vahetusõpilaseks olnud saarlased unustasid eemal viibides paarkümmend eestikeelset sõna. Nüüd on taasõppimise aeg.

“Keelele paneb see ikka paraja põntsu küll,” ütles kolm aastat tagasi Belgias vahetusõpilane olnud ja nüüd seal ülikoolis õppiv Leana Vapper.
Näiteks, kui varem olid kirjandid ikka viied, siis pärast Belgiast naasmist sai tüdruk esimesed kirjandid kolmed miinusega.
“Kohati unuvad kohe eriti lamedad sõnad ära,” ütles igapäevaselt flaami keeles kõnelev Leana.

Tema sõnul on tüüpiline, et hakatakse otsima võõrsõnu, mitte kasutama eestikeelseid väljendeid. Näiteks ütleb ta sõna “raske” asemel “komplitseeritud”.
Aasta Hollandis õppinud Paula Uspenskit ehmatas, kui tal ühel hetkel Hollandis eestlastega kohtudes ei tulnud enam eesti keel suust välja. Teiste Eestist pärit vahetusõpilastega suheldes oli tunda, et kõigil on väike aktsent küljes.

Osa sõnu kipub lihtsalt ununema, näiteks ajas Paula pidevalt segamini “nari” ja “rani” ning “kolmveerand” ja “veerand”. Nüüd on Paula kodus tagasi olnud ligi kaks nädalat ja eestikeelsete sõnade olemus hakkab taas selgemaks saama.

Paula Uspenski sõnul sai ta vahetusõpilasena eesti keeles ka väga vähe rääkida. Keelatud see ei olnud, kuid ei olnud eriti kellegagi rääkida ja seda vältides sai ka võõra keele kiiremini selgeks. Samuti ei olnud vahepeal võimalik kodus käia.

Mõlemad tüdrukud on aga saadud kogemusega väga rahul. Vahetusõpilaseks minek on seotud suurte väljaminekutega, aga kui olla aktiivne, võib raha ka sponsorite käest kokku saada.
Tüdrukud tänavad kõiki, kes neid rahakogumisel aitasid.


Ei tule meelde!

Paula oli sunnitud küsima: “Mis asjad need on?”, kui isa talle pesupulkadest rääkis.
Kohtumistele õigeaegselt kohalejõudmine võib Paulale raskeks muutuda, kuna tal lähevad pidevalt segamini sõnad “kolmveerand” ja “veerand”.

Leana ei suutnud emale ütelda, et tal ranne valutab. Selleks pidi ta otsima välja sõnaraamatu ja leidma vaste: wrist – ranne.
Eriti on Leana raskustes harvakasutatavate sõnadega, näiteks ei suutnud ta meenutada sõna “videvik”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 137 korda, sh täna 1)