Abiks digiboksi valimisel (5)

Mõistlik on hakata digiboksi välja valima juba praegu, sest kõigest aasta pärast lõpetatakse Eestis katuseantenniga nähtava analoogtelevisiooni edastamine.

Kohe alustuseks tuleb rõhutada, et 1. juulil 2010 toimuv Eesti üleminek digitaaltelevisioonile puudutab vaid neid kodusid, kus telepilti võetakse vastu õhu kaudu tavalise katuseantenniga. Starmani, Elioni, Viasati ning teiste kaabel- ja satelliittelevisiooni operaatorite kliente digipööre ei puuduta ning neil ei ole telepildi kadumist ekraanilt vaja karta.

Digibokside ja seda sisaldavate digitelerite valik kasvab elektroonikakauplustes pea iga nädalaga. Mida tuleks seadme soetamisel tähele panna?

Digilevi märk tagab boksi sobivuse

Kindlasti tuleks soetada ainult Eesti Digilevi märgiga digibokse või digitelereid.
Kõik Digilevi märki kandvad seadmed on läbinud põhjaliku testimise, mis annab televaatajale kindluse, et väljavalitud digiboks või teler töötab õhu kaudu levivas digi-TV võrgus häireteta ka aastate pärast.

Märgi saamisele eelnenud testimise käigus kontrollitakse, kas seade näitab korralikku telepilti ning kas töötavad ka lisateenused, näiteks elektrooniline saatekava otse teleriekraanil, teleprogrammi vaatamine laiekraani formaadis, tasulised kodu- ja välismaised telekanalid ning teised digi-TV lisavõimalused.
Kui müüdaval seadmel Digilevi märk puudub, ei pruugi see telekanalite digitaalseks vastuvõtuks Eestis sobida.

Kaardipesa suurendab telekanalite arvu 30-ni

Poodide kaubavalikus tuleks eelistada kaardipesaga digibokse, kuna olulist hinnavahet see ei tekita. Kaardipesaga digiboks võimaldab juba täna vaadata tavaantenniga ühtekokku 30 digikanalit. Tasuliste kodu- ja välismaiste kanalite vaatamiseks pole vaja hankida uut digiboksi ega teha kulutusi olemasolevale seadmele dekrüpteerimissüsteemi lisamiseks.

Näiteks Norras levivad tasuta ainult avalik-õiguslikud kanalid. Eesti mõistes tähendaks see, et vabalt oleksid kättesaadavad vaid ETV ja ETV2. Ka Eestis on olemas näide, kus algselt tasuta levinud kanal TV4 otsustas ülekandetasu kokkuhoidmiseks tasulisele platvormile kolida, mistõttu ilma kaardipesata digiboksi omanikud seda teleprogrammi enam ei näinud.

Digiboksil peaks kindlasti olema eestikeelne kasutajaliides ja kasutusjuhend ning kaasas kaablid seadme ühendamiseks teleriga. Vähetähtis pole universaalne kaugjuhtimispult, millega saab ka telerit sisse-välja lülitada ning heli tugevust muuta. Vastasel juhul tuleb telekavaatamiseks kasutada kahte erinevat pulti, mis kuigi mugav ei ole.

Ost või rent?

Seadme ostmisel tuleks kontrollida 2-aastase garantii olemasolu.
Eraldi tuleks digiboksi müüjalt küsida ka seadme rentimisvõimalust. Kui renditud digiboks katki läheb, vahetatakse see ka pärast garantiiaja lõppu tasuta kohe uue vastu välja. Tänu sellele pole remondiajal vaja hankida asendusseadet või loobuda telerivaatamisest. Lisaks säästetakse rentimisel boksi ostuhind, mis jaguneb igakuisteks väikesteks makseteks.

Paigaldusabi võib osutuda vajalikuks

Viimase valikukriteeriumina tuleks silmas pidada seda, kas rikke korral saab boksi välja vahetada üle Eesti asuvates esindustes või tuleb selleks sõita näiteks Võrust Tallinna.

Mõistlik on seadmemüüjalt kohe uurida, kas probleemide korral saab temalt abi ka boksi häälestamiseks või vajadusel uue antenni paigaldamiseks. Kasulik on digi-TV abi tellida samalt seadmemüüjalt, et probleemide korral ei saaks selles süüdistada vale tüüpi digiboksi.

Hanno Liiva
Starmani tehnikadirektor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)