Põltsamaa kandist Saaremaale külaelu edendama

Põltsamaa kandist Saaremaale külaelu edendama

SELLES PAIGAS ON MIDAGI MÜSTILIST: Pereema Maive (vasakul), pesamuna Sander, pereisa Kuido, kaheksandasse klassi minev Maris ja kiisugi tajuvad Põlde talu müstilist mõju pereliikmete heaolutundele. Pildi tegemise ajal polnud kodus Veikot ja Kaisit.

“Ma olen kuulnud talukohti osta soovinud inimesi rääkimas, et valivad ja valivad ja järsku, kui satuvad mingisse kohta, on asi selge – see on õige. Meiega juhtus ka nii. Käesla küla vahel jalutades tundsime mingit tõmmet. Kuigi siin lähedal ei ole merd ja seega ei ole Käesla võib-olla niisugune traditsiooniline Saaremaa küla, ometi haaras ta meist kinni. Selles on omaette müstikat,” mõtiskleb Käesla külavanem ja MTÜ Käesla Arenguselts esimees Maive Õispuu.

Põltsamaa lähedal Lustiveres sündinud ja kasvanud Maivest sai saarlanna kakskümmend kaks aastat tagasi. Sõbrannal külas olles tutvus Tallinna 19. tehnikakooli lõpetanud neiu Saaremaa esimestel diskopäevadel saarlasest noormehe Kuido Õispuuga ja seejärel ei lasknud pulmapidu end kaua oodata. Nüüdseks on kuueliikmeline Õispuude pere Käesla küla Põlde talus elanud juba 18 aastat.

Külaelu edendamisele on nii Kuido kui Maive jõudumööda ikka ja alati kaasa aidanud. Kuido valiti külavanemaks 2002. aastal. Sellel ametipostil oli ta 2005. aastani. Kuido Õispuu algatusel ja külaelanike kaasabil koostati küla arengukava aastateks 2003–2008. Kahe aasta eest seda kava täiendati ja uus arengukava on külarahva tegemistes aluseks kuni 2013. aastani.

Käesla küla arenguselts loodi 2003. aastal. 2005. aastal külavanema ja seltsi juhi roll ühendati ja vankrit vedama rakendati Maive Õispuu. Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et külarahvas ja asjatundjad kõrvalt saaksid külaelu arengut juhtiva seltsi viieliikmelisele juhatusele, seltsi tegevusele tervikuna ja ka külavanemale hinnangut anda. Tunnustust väärivaid sõnu on Maive Õispuu saanud palju kuulda. Vahest kõige objektiivsemalt oskasid Käeslas nähtut hinnata liikumise Kodukant üleriigilise komisjoni liikmed, kes nädal tagasi külaväljakul oma mõtted välja ütlesid.

Külarahval endalgi paluti arvamust avaldada. Kes rääkis pikemalt, kes lühemalt, aga kõik nad olid ühte meelt – tänu aktiivsele külavanemale, kokkuhoidvale külarahvale, üksteisest lugupidamisele ja koostööle on saavutatud atraktiivsete ehitiste rajamisega külaväljakule imetlemisväärne tulemus.

Praktilises tähenduses on seltsil külas juriidiline roll täita. Arenguselts esindabki küla, MTÜ-l on oma arveldusarve. Käesla küla 37 elanikust on seltsi liikmeid 17.
Seltsil on võimalus ka raha teenida, küll mitte kasumit taga ajada. Käesla külaselts kavatseb telkimisteenust pakkuda ja plaanis on tervet külaväljakut üritusteks välja rentima hakata.

“Siin on jalgrattamatkajad paduvihma kätte jäänud. Ma viisin nad külaväljakule. Seal on meil hästi sisustatud kelder, ka laval saavad nad vihmavarjus olla ja püstkodagi peab seenevihma. Neil on seal koht, kus olla ja natuke aega maha võtta. Talude viidad oleme paika saanud. See on operatiivautode jaoks väga tähtis,” arutleb Maive Õispuu.

Lustiverest Tallinna, siis Kuressaarde ja edasi Käeslasse

Suure pere, nelja lapse ema Maive Õispuu on ise paljulapselise pere vanim võsuke, kellel kaks venda, üks neist elab Tallinnas, teine Narvas ja kolm õde, kelle elupaikadeks on Lustivere, Põlva ja Järvamaa. Kõik nad on elus edukalt edasi jõudnud. Muide, Järvamaal Koeru vallas Kuusna külas elava Maive Õispuu õe kodu on võitnud maakonna ilusaima kodu tiitli.

Nõnda siis jagub Maive Õispuul õdesid ja vendi üle kogu Eestimaa, sealhulgas ka Narva.
“Jah, möödunud aastal käisime Narvas venna pulmas. Venna abikaasa on rahvuselt venelanna, kes väga hästi räägib eesti keelt. Pulmas käies jäi mul Narvast ja Ida-Virumaast väga hea mulje,” annab Maive pulmas käimisest lühikese ülevaate.

Samas viib vestluskaaslane jutu jälle Saaremaa peale. “Siin on aga kõik teistmoodi. Oma võlu ja müstikaga. Vahel mõtlen, et miks ma külaliikumises osalen, küla arendan ja oma energiat siia panen, aga see on vastastikune – sa annad ja saad vastu ka. Kui oled külaväljakul rassinud, oma energiat sinna andnud, siis koju tulles ei tunnegi end väsinuna. Siin toimetad edasi, nagu poleks ühistööd teinudki,” avalikustab külavanem energia andmist ja võtmist.

Peaaegu igal pühapäeval on Käesla elanikud kella üheteistkümneks kokku saanud, et midagi koos küla heaks ära teha, olgu see siis metsas palkide-laudade tarvis puude langetamine, väljakuplatsi võsast raadamine, ehitiste rajamine või midagi muud.

“Nüüd käime natuke harvemini koos, aga siis, kui me kõlakoda ehitasime, läksid kõik pühapäevad täie ette. Töö oli vaja ära teha. Kõik ei saanud ju ka igal pühapäeval käia. Ühele sobis üks pühapäev, teisele teine. Sõltus ka tööst, mis kellelegi istus ja võimetekohane oli,” selgitab Maive.

Edasi pajatab Maive loo aastatetagusest tuisusest hommikust. Külavahel oli olnud selline lumemöll, et ei näinud sõrmegi suhu pista. “Keda sa niisuguse ilmaga välja ajad? Juba jõudsin helistada, et jätame tööpäeva ära. Siis tuli aga Suurpere Eeri välja ja ütles, et see ilm ei ole takistuseks. Helistasin siis uuesti läbi ja sõitsimegi autodega tööle. Metsas ei olnudki tormi, päike hakkas paistma ja saimegi kogu pika päeva tööd teha,” tuleb Maivele üks kontrastidega päev meelde.

Selgituseks sedagi, et selts sai raieloa RMK-st ja ühistööna varuti ehitisteks vajaminev puidumaterjal Salme kandist.

Põlde talu kutsuti ka Nõelakohaks

Külaelanikud olevat praegust Õispuude kodukohta Põlde talu kutsunud Nõelakohaks, kuna seal oli elanud rätsep. Praegune perenainegi on pealinnas rätsepa eriala omandanud. Nõnda siis on selleski suhtes järjepidevus tagatud.

Vana maja kordategemisel oli noorele perele abiks Kuido meistrimehest isa. Kuressaarest 13. juunil 1991. aastal, pereisa 25. sünnipäeval maale kolinud kahe väikese lapsega pere alguses külaelanikega väga ei lävinudki. Ja ega saarlased uustulnukaid esiotsa nii väga omaks võtagi. Eks noored ise talitasid vanarahva tarkust mööda – anna aega atra seada.

“Ise pead ikka ka midagi tegema, et küla sind omaks võtab. Pead tegema midagi küla heaks, siis hakkab külarahvas sind mõistma. Külaliikumine ongi palju selleks kaasa aidanud,” mõtiskleb Maive Õispuu.
Põlde perenaine meenutab hea sõnaga oma kunagist naabrinaist Liisit, kes läks tihti õhtuti moosipurk näpus teise naabrinaise juurde. Liisi öelnud ikka, et läheb Pauline juurde kellaviieteele. Nõnda on külades iidamast-aadamast koos käidud ja ühiselt midagi kasulikku ette võetud.

Külaliikumise eestvedajad Käeslas on olnud varalahkunud Aili Tarkus ja Valdeko Tarkmees, kes praegugi aktiivselt peaaegu kõigis üritustes osaleb. “Elasime siin alguses vaikselt oma elu ja kohe ei tundnud end kogukonnaga seotud olevat,” ütleb Lustiverest saarele sattunud naine.
Tasapisi hakkasid Kuido ja Maive aias ja laudas töötegemises tuure üles võtma. Peagi oli Põlde talus katuse all kolm lehma ja mitukümmend siga, lisaks kanad ja kalkunid.

Praegu on talus pudulojustest vaid lambad. Majapidamist valvab suur koer ja kasski nurrub tihti laste süles. Laudast on saanud vanema poja Veiko tisleritöökoda. Meistrikätega perepoeg on endale kõrvalhoone teisele korrusele ehitanud eraldi eluaseme.
“Oi, tööd on siin veel nii palju teha. Kõiki plaane ei julge välja rääkidagi,” tunnistab pereema.

Põlde talu elanikud, nii vanemad kui lapsed, mõistavad, et maainimesed ongi eesti rahva alustalaks ammuilma olnud, on seda ka praegu.
Kui palju aega ja energiat võtab küla asjade ajamine külavanema pereelust? “Eks ta ikka võtab. Projektid, aruandlused, üritused…,” loetleb Maive. “Ta istub meil siin kella kaheni öösel arvuti taga,” täiendab Kuido.

Maive Õispuu on ka Kärla vallavalitsuse liige ja poole kohaga eestkoste teenistuja. Mida eestkoste teenistujal Kärla valla kahes hooldekodus teha tuleb, see vajaks lausa eraldi artiklit. Ja veel ja veel! Maive Õispuul on pool töökohta Kogula hooldekodus. Kes palju teeb, see palju jõuab.

Meie jutuajamise lõpus heliseb Maive mobiiltelefon ja jututeemaks on Eesti külade maapäev. Jutt käis mitte ainult eelseisvast suurüritusest, mis augusti alguses Tartus, vaid järgmistest. Helistaja kompas sedagi, et kui saarlastele pakutakse üleriigilise maapäeva korraldamist, kas siis Käesla arenguselts oleks nõus põhiraskuse enda kanda võtma.

Tõsi, ametlikku pakkumist pole ju tehtud, aga kui tehakse? Kindlasti arutatakse seda seltsi juhatuse liikmetega ja Saaremaa Kodukandiga. Üks on selge – kui midagi teha, siis koos ja hästi. Ühistegemises peitub jõud.
Maive Õispuu on ühistegemisse suutnud kaasa haarata mõttekaaslasi, neid, kes maaelu heaks ja oma küla hüvanguks tahavad midagi ära teha. Pole kahtlust – tragi naine, kes propageerib saarlaslikku visadust ja kangust ning kellest endastki on ammu saarlane saanud, saab hakkama ka niisuguse suursündmuse korraldamisega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 616 korda, sh täna 1)