Tööloom kuulutab sõja silmariivavatele veetaimedele (1)

Tööloom kuulutab sõja silmariivavatele veetaimedele

ÜMBRITSETUD VAINLASTEST: Väike mees ja väike masin suure ülesande ees hävitada lossikraavis ülbitsevaid taimi.

Suvi on käes ja korralikule suvele kohaselt on just nüüd suurem vetikategu lõpuks ometi lahti läinud. Vetikategu sai oodatud ikka pikka aega ja vesi vallikraavis lausa mühises taimedest. Kohe nii, et Kuressaare lossihoovis hulkuvad pardid arvasid, et ka neil on targem mööda vett ja taimi jalutada, kui seal ujuda. Kraavis kasvas justkui teine park! Aga oh seda rõõmu – täna on Tööloom linnarahva, turistide ja partide suureks meeleheaks käivitanud massina ning mässab vetikatega!

Inimese võitlus loodusega on lossi vallikraavis kestnud aastasadu ja alati on inimene peale jäänud. Veel kümne aasta eest arvas loodus, et on inimesest kõvem ning kasvatas vallikraavi mitmest kohast nii täis, et sealt sai kuiva jalaga ja taskuid tühjendamata lossihoovis toimuvatele üritustele salamisi sisse jalutada.

Nüüd on vallikraav jälle romantilistele aerutajatele valla, kuid vee põhjast hiilivad kasvud visa järjekindlusega üha üles ja üles.

Imeline masin

Kolm aastat tagasi ostis Saaremaa omavalitsuste liit keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ja omal panustamisel endale päris oma amfiibniiduki. Truxori-nimeline masin maksis üle pooleteist miljoni krooni ning see oli hea ost. Vähemalt Kuressaare linna seisukohast, sest enne seda osteti supelranna ja vallikraavide ning jahisadama niitmiseks teenust sisse mitu korda aastas.

Eelmisel aastal niitis masin oma maksimumvõimsusel, kogu aeg olnud töös. Tänavu on ette nähtud pea neli korda vähem tööd. Tööd justkui oleks, aga tellimusi pole. Näiteks oleks Truxorile võimalik ette panna väike kopa, millega jõesuudmetest muda välja kaevata.

See on kaadritagune asi. Töölooma huvitab see, et masin on lihtsalt suurepärane – Tööloomale meeldivad masinad. Truxor näeb välja nagu väike neljameetrine tank ja ujub vee peal nagu vana mees. Kaaludes ise pooleteist tonni kanti, suudab ta tõsta veerand tonni jagu kraami. Ja kui visalt pingutada, siis tuiskab vee pinnal suisa viiekilomeetrise tunnikiirusega. Ja pane tähele – masinal on soojendusega iste!

Põhimõtteliselt töötab Truxor nagu linttraktor. Tal on lindid all, mis teda vees edasi vuristavad ning kui pöörata on vaja, siis teeb seda lintide pöörlemissuunda muutes.

Imelise niiduki juhtimine on aga sellegipoolest imelihtne. Kuna Tööloom pole asjadega ülearu kursis, siis aitab meid kogenud amfiibniidukijuht, juba mitu aastat niitnud ja rüganud Mati.
Tavaliselt möllab amfiibmasina peal kaks meest kordamööda. Sel päeval, kui kobakäpp ja avantürist Tööloom tööd segamas käis, alustas Mati hommikul kell 6 ning andis juhtohjad teisele mehele, Avole, üle pärastlõunal kell kolm.

Haarab ohjad

Mati heidab nalja, et “kui sina siin käed külge lööd, siis ma lähen viskan ennast siia magama”. Tegelikult muidugi ei lähe, sest mine tea, mida Neptun asjast arvab. Pealegi peab keegi kaldalt juhiseid jagama.
“Ma olen täpselt samamoodi alustanud, pole keegi õpetanud,” lohutab Mati algajat. “Ise pidi täitsa tühja koha pealt tegema, polnud kellegi käest küsida.”
Tegelikult on juhtimine lihtne igale vähegi käekoordinatsiooni omavale inimesele. Amfiibniiduki juhtimine käib põhimõtteliselt ühe kangiga, liigutades seda kas vasakule, paremale, edasi või tagasi. Põhimõtteliselt tulevad kõne alla ka vahepealsed variandid.

Kangil on ka kaks nuppu, aga neid pole täna vaja. Need nupud on mõeldud otseselt niiduki lõiketerade käivitamiseks, kuid kuna Mati ja Avo juba eelnevatel päevadel kogu vallikraavi ruutmeeter haaval läbi niitsid, siis neid seekord vaja ei lähe. (Masin suudab väidetavalt kuni kahe meetri sügavuselt niita!) Seekord ei tegeleta siiski niitmise, vaid niidetud kraami kokkukogumisega.

Jah, seekord on Truxori ette haagitud hiiglaslik hang.
Hangu liigutamiseks on olemas veel kaks kangi. Üks neist liigutab hangu üles ja alla, et saaks uputada hangu vette ning sealt vetikaid välja koukida. Teine kang aitab liigutada hangu nurka nii, et üles tõstetud kasvud õiges kohas lihtsalt maha kallata.

Kolmas kang teeb edasi-tagasi nihutades sellist nippi, et liigutab niidukijuhi istetooli ette- või tahapoole. Asja mõte on hoida alust tasakaalus, sest vee peal kipub suurt raskust tõstes esimene ots vee alla vajuma.
Liigutades istetooli masina tahaotsa, tasakaalustub olukord kui nõiaväel. Kui aga laadung maha panna ja hang vette lükata, on mõistlik kabiin ettepoole nihutada.

Käed külge

Esimest tiiru kraavis koos Matiga tehes tulevad töövõtted nagu iseenesest. Alus liigub kergelt, isegi tuule puhumine võib seda kursilt kõrvale kallutada. Seepärast peab juhtimisel ikkagi tähele panema. Ei ole nii, et vees võib suvaliselt kulgeda. Pealegi kipuvad aeg-ajalt vetika- ja taimepuhmad lintide vahele kinni kiiluma ning masin hakkab ühte suunda kalduma.

Aga see pole ainus vetikate viimane pingutus. Ehkki amfiibniiduk on võimas masin, kipuvad taimed ka hangu külge kinni jääma ning laadungit maha pannes ei kuku nad mitte kõik hangu pealt ära. Sellisel juhul tuleb päriselt käed külge lüüa. Mati ütleb, et seda tuleb teha väga vähe, kuid Töölooma kogemus näitab, et vähemalt iga kord.

Märgade vetikate paljaste kätega lahtitirimine hangupiide küljest on vahelduseks päris hea tegevus. “See ongi ergutav, tagumik läheb haigeks, kui päev läbi istud,” naerab Mati.
Töö tundub siiski üksjagu aeglaselt minevat. Mitte et tegevust vähe oleks, aga tulemuse mõttes. Vahetult masina taha jääb küll taimedest puhas rada, aga kui tiir ära teha ja tagasi tulla, siis on kõik ikka justkui taas täis kasvanud. Kaua sellise ala puhastamine aega võib võtta?

Vetikaid on palju, tõdeb Mati. See oleneb kõik sellest. Niitmine võtvat ikka sama aja, mis eelmistel aastatel, aga niidetu kogumine võtab rohkem aega, sest massi on palju. Ega masin, nii vägev kui ta ka poleks, ei saa ka rohkem vedada kui alati mahtunud.

“Eelmisel aastal tegime kolme päevaga, aga see aasta, ma arvan, et läheb viis päeva,” hindab Mati ees seisvat tööd. Jutt käib ainult vallikraavist. Eelmisel aastal niideti ju ka jahisadamat ja Titeranda. Mati käis nüüd ka Titerannas vaatamas, aga nii palju midagi silma ei riivanud, et masina merre viimise aja- ja energiakulu end ära tasuks. “See aasta vetikat õieti polegi.” Kusjuures Mati märgib, et ainult vallikraavis näibki kogu maailma veetaimestik koos olevat, ei ole vetikaid ka mujal lahtedel ülearu näha olnud. “Aga küll ta tuleb.”

Töö läheb lennates

Truxoriga kuursaali taga ja sildade vahel seilates on kõige tüütum asjaolu see, et iga hangutäiega tuleb tagasi sõita kaldale ühe koha peale, kus vetikad maha kallutatakse. Kokku kogutud taimejäänused tuleb tassida lossi müüri äärde, kus on sildade juures lähim võimalik koht, kuhu auto ligi pääseb ning kus niiduk on võimeline kaldale ronima. Lossikonna poolses küljes saab auto igal pool ligi ning iga kopatäie võib eraldi kohta kaldal maha panna. Siin peab aga iga koormaga pika tee maha sõitma.

Ja mitte ainult tee, vaid suisa suure vetikamäe otsa tuleb ronida. Nina taevas, ühe lindiga mingi kivi peale püsima jäämine on esialgu päris ehmatav kogemus. Masin võib ju ometi ümber kukkuda, alla kukkuda, ja juht kõige alla jääda. Appi! Tööloom paanitseb!

“Nüüd on vaja kuidagi… praegu läheb ära.” “Anna natuke järgi. Tasakesi.” “Vahepeal tuleb natuke järgi jätta.” Proovime ümber kivi minna. “Jäta korra moment seisma, et ta siis kogub…” Jälle see kivi. Tasakesi lähed. Masin undab.
Vetikaid jahtides tekib küsimus, kust masinajuht teab, et hangu otsa juba piisavalt taimi kogunenud? Hang on ju vee all. Mati õpetab, et tuleb hang üles tõsta ning raputada kogunenud kraam selle otsas kokku. Kui üle ääre ei aja, siis võib hangu uuesti vette lasta ning edasi uhada. Keerulist ei ole midagi.

Mida rohkem vetikaid hangule tuleb, seda vähemaks jääb masinal jõudu. Suure koormaga liigub aeglasemalt ja uriseb valjemalt. Mõnikord ei jaksagi hangu üles tõsta ühe korraga, peab rahu andma. Arvestades masina näitajaid, tähendab see seda, et ühe hangutäie otsas on siis veerand tonni vetikaid!

Amfiibniidukil töötades ei ole ka hirmu, et mingil hetkel madalikule kinni jääks. Masinal on lindid all ja ta võib vabalt mööda maad sõita. Kunagi olevat plaanitud selle niidukiga isegi maismaal niitmisi korraldada, aga kogenud juht ütleb, et see on rumalus, sest tulemus jääb äärmiselt hüplik.

Veidi kobalt läheb

Töötaja jaoks on sõiduk väga mugav. Pehme nahktool ikkagi. “Aga mis asja see teeb?” Tooli ees on mingi raam. Mati hüüab kaldalt, et sellest võib kinni hoida või jalad sinna peale panna. Tööloom sirutab jalad ette ja tunneb end kui mugavas diivanis. Lähme järjekordsele vetikajahiringile!

“Kuidas praegu tundub kõrvalt vaadates?” “Natuke läheb veel aega,” hüütakse kaldalt. Küllap paistab kogenematus näost vastu läikivat.
Ega koormad liiga suured pole? Tööloom ei taha vähesega leppida. “Kui liiga palju on, siis ta ei tõsta üles,” ütleb Mati. Ei pea muretsema. Mati sööb vahepeal jäätist. Ega iga päev keset kibekiiret tööaega maiustada saa.

Jälle jäävad vetikad kangekaelselt hangu külge, kui üritada neid maha raputada. Milles asi? Asjatundja selgitab, et ei maksa hangu üleni vee alla uputada, sest muidu jäävad üles tõstes vetikad hangu äärte külge ja sealt ei tule need ise kunagi ära. Põhiline olevat hoida hangu nii, et raam on vee peal, aga piid vee all.

Juhendamisest on abi. Käed küll kuivaks ei jää, aga märkimisväärselt vähem peab sekkuma. Hangu raputades kukub enamik taimi nagu nõiaväel ära. Viimane kord tuleb täitsa välja.

Tänu masinale

Uhke tunne on näha, et tänu Töölooma ja Mati tööle muutub vaade helgemaks, inimesed seetõttu rõõmsamaks. “Mis tänu minule, tänu masinale!” tõrjub Mati. “Töö on töö. Masin teeb, ise istud peal ja vaatad, teda peab tänama.”

Inimeste tähelepanust selle töö käigus puudust pole. “Ma arvan, et igas maailmajaos on minu pilt,” pakub Mati. “Esimesel aastal, kui tegime hotelli ees, paljas pildistamine käis. Ma mõtlesin, et juba võtab kaalust maha selle pildilaksuga juba.” Tundub, et tööülesannete hulka peaks kirjutama ka naeratamise ja lehvitamise.

Igal pool ei julge ka tegutseda. Näiteks ühel aastal tõmbasid niidukimehed Lossi hotelli kütvad torud kaks korda puruks. “Täitsa kena piirituse lõhn tuli välja.” Niidukimehed ei saanud aga ette teada, et seal mingid torud on, sest ei olnud seal märke ega teadnud neist torudest isegi vajalikud ametnikud linnas.

Lisaks torudele tuleb veest igasugu kraami välja. Suurematest asjadest tiriti kord vallikraavist välja prügikast. Eelmisel aastal olevat aga nii palju naiste aluspükse ja rinnahoidjaid veest leitud, et neist võinuks oma muuseumi teha. Kahju, et suurt varandust leidnud pole.

Palju pudeleid leiti möödunud aastail. Nüüd arvab Mati, et inimesed hakkavad kultuurseks minema ja pudeleid väga palju vette ei visata. Mõned muidugi ulbivad seal praegugi. Tööloom üritas ka hanguga veest õuna kätte saada, mis hiljem osutus hoopis jõulupuuehteks ja kätte saamata see jäigi. 

Niiduki seisukohast on mure ikkagi sellepärast, et vees olev kraam masinat ära ei lõhuks. Näiteks mandril samasuguse masinaga sõitvad mehed olla öelnud, et neil kippus iga uue sõitjaga päris palju splinte kuluma. Splint läheb puruks siis, kui suure rabinaga vastu kivi sõita näiteks ja väänata nii lõiketerad ära. Meie meestel on splindikott alles poole peal.

Hangu otseselt väga ära ei kipu väänama. Mõni pii on kõveraks läinud, aga selle väänasid mehed jälle sirgeks. Mati ütleb, et amfiibmasin on lollikindel riist, mis kenasti vastu pidanud.
Ka ei ole ette tulnud, et töö käigus mõne vea tõttu merele jäänuks. Ühe korra sai vallikraavis töötades küll küte otsa. “Siis oli tükk tegu, et kaldale sai. Oli vaikne ka. Oleks tuult olnud, poleks midagi, oleks äärde puhunud.” Mati tunnistab, et siiski oli teda kerge kaldale lükata.

Aga mis saab kõigist neist vetikatest, mis kraavist välja tiritud? Sama hoogsalt nagu möllavad amfiibi-mehed kraavis, vuravad edasi-tagasi linnamajanduse veokid.
Kastitäite kaupa veetakse vetikad linnamajanduse kompostiplatsile, kuhu sügisel viiakse ka langenud lehed. Looduse maagilise protsessi tulemusel muutub kõik mullaks ning nii jõuavad lossikraavi vetikad lõpuks mullana taas inimeste silme ette, linnahaljastusse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 153 korda, sh täna 1)