USA ülemkohus kaitses rassilise enamuse õigusi (11)

USA ülemkohus kaitses rassilise enamuse õigusi

VAPRAD PÄÄSTJAD: Frank Ricci (keskel) astus julgelt välja valgete õiguste kaitseks.

Juunikuu lõpus, täpsemalt 29. juunil, langetas USA ülemkohus otsuse Connecticuti osariigi valgenahaliste tuletõrjujate kasuks, keda rassiliselt diskrimineeriti. See kõmumaiguline lugu algas, kui New Haveni linnakese administratsioon keeldus valgenahalisi päästetöötajaid teenistusametiredelil edutamast, sest kartis solvata mustanahalist vähemust.

Ameerika ajakirjandus märkis, et kogu seda lugu on isegi raske sensatsiooniks nimetada, kuna õigusrikkumise fakt on ilmselge. Kuid ülemkohtu verdikt paneb kahtluse alla nn positiivse diskrimineerimise praktika seaduslikkuse, mis tänapäeval on USA ja teiste lääneriikide igapäevaelus väga süvenenud.

Sündmused, millest pajatas tuletõrjujate kohtuasi (tsiviilhagi), algasid juba kuus aastat tagasi. Nimelt 2003. aastal atesteeris New Haveni linnakese tuletõrje juhtkond oma teenistujaid, et seejärel tublimate vahel jagada kaheksa leitnandi ja seitse kapteni auastet. Atesteerimine koosnes kirjalikust ja suulisest eksamist. Tulemused olid aga kohalike võimude jaoks lausa “hirmuäratavad”.

Leitnantideks said vaid valgenahalised, kaptenite hulka pääses teatud mööndustega ka kaks ladinaameeriklast. Kuid väljavalitute hulka ei pääsenud ükski neeger. Seepärast moodustatigi kiiresti linnavalitsuse komisjon, kes pidi selgusele jõudma, kas pole siin tegemist rassilise diskrimineerimise ilminguga. Komisjoni otsusest olenes, kas katsete tulemused kinnitatakse või mitte.

Rõhuasetus enamuse teadlikkusele

Kuid debatid lõppesid tulemusteta: komisjoni kaks liiget olid selle poolt, et katsete tulemused on ebaõiglased, kaks häält anti säärase otsuse vastu ja komisjoni üks liige jäi erapooletuks. See aga tähendas, et atesteerimistulemustele tõmmati vesi peale.

Kõrgemast ametikohast ilma jäänud tuletõrjujatele selgitati, et linnavõim ei soovi rikkuda USA õigusruumi jaoks ajaloolise tähtsusega tsiviilõiguste akti (võeti vastu 1964. a), täpsemalt aga selle VII peatükki, mis keelab rassilise diskrimineerimise tööle värbamisel.

Samas aga kohalikud ametnikud ei märganud, et väljateenitud ametikohast ilma jäänud valgenahaliste töötajate suhtes on nende käitumine diskrimineeriv. Ja kui mõni ametimees või -naine seda ka märkas, siis ta ilmselt eeldas, et valged näitavad üles teadlikkust ning lepivad tekkinud olukorraga.

Need visad valged

Kuid võta näpust – seekord polnud rassiline enamus piisavalt teadlik. 2004. a esitas grupp ametikohast ilmajäänud valgenahalisi tuletõrjujaid linnavõimude säärase tegevuse peale kohtusse hagi. Meeste eestvedajaks oli Frank Ricci, kes on New Haveni päästekomandos töötanud juba 11 aastat ja kes kulutas palju aega ning vahendeid, et eelpoolmainitud atesteerimine edukalt läbida.

Peamiseks kostjaks oli New Haveni demokraadist linnapea John DeStefano. Kuigi Ameerika ajalehtedes nimetati kohtuasjas Ricci versus DeStefano hagejaid lihtsalt “valgeteks tuletõrjujateks”, oli tegelikult nende hulgas ka üks ladinaameeriklane, kes sooritas kõik eksamid edukalt, kuid sellest hoolimata sattus ka tema nn positiivse diskrimineerimise ohvriks.

Hagi esitanud tuletõrjujad süüdistasid New Haveni linnavõime eelpool juba mainitud tsiviilõiguse akti sätete rikkumises, kuid ka USA põhiseaduse 14. paranduse (Fourteenth Amendment) sätete rikkumises, mis tagab kõigile kodanikele võrdsuse seaduse ees.

Alamastme kohtud lükkasid hagi tagasi

Kostja advokaadid tõestasid, et “ebakorrektsete” atesteerimistulemuste tühistamine oli igati põhjendatud, sest vastasel korral oleks linnavõimude rahulikku elu ohustanud vähemuse hagid diskrimineerimises.
Alamastme kohtutele läksid need argumendid ka peale – alguses aktsepteeris neid föderaalne ringkonnakohtunik Janet Bond Arterton, seejärel New Yorgis Manhattanil kogunenud apellatsioonikohus.

Apellatsioonikohtu kolleegium koosnes kolmest kohtunikust, kelle seas oli ka USA-s viimasel ajal palju kõmulist omandanud kohtunik Sonia Sotomayor.

Kohtunik Sotomayor on Puerto Rico päritolu. Mais määras president Obama ta USA ülemkohtu koosseisu. Vaatlejad rõhutavad, et tegu on esimese Ladina-Ameerika päritolu USA kodanikuga, kellest võib saada ülemkohtu liige. Seni pole aga senat presidendi otsust veel kinnitanud ja just kohtuasi Ricci vs. DeStefano võib siin otsustavat rolli mängida.

“Tark ladinaameeriklane”

Kohe, kui Valge Maja oli avalikustanud teate ülemkohtu uue liikme määramisest, hakkasid opositsioonis olevad vabariiklased Sotomayorile meenutama erinevaid kohtuotsuseid, mis ajakirjanduses tekitasid palju vaidlusi. Peamiselt kaheldi selles, kas proua Sotomayor suudab olla piisavalt erapooletu, et temast võiks saada USA ülemkohtu liige.

Näiteks toodi, et Sotomayorile pole meeltmööda valgete meeste väga suur “ülemvõim” ja et ta liiga kirglikult kaitseb naiste ning värvilise vähemuse õigusi. Lisaks meenutati naise liialt ambitsioonikat käitumist – nimelt olevat ta end ajakirjanduses nimetanud “targaks ladinaameeriklaseks”. Ja nüüd veel ka kohtunik Sotomayori ebaobjektiivne käitumine kohtuasjas Ricci vs. DeStefano!

Õigluse huvides tuleks aga kohe lisada, et peagi ametist lahkuv ülemkohtu liige David Souter, keda Sotomayor peaks asendama, on naise mõttekaaslane, ja ülemkohtu otsuse tegemisel hääletas tema New Haveni linnavõimude kasuks.

Hagejate napp võit ülemkohtus

USA ülemkohtu üheksast kohtunikust hääletas neli hagejate vastu, nende kaitseks aga anti viis häält. Muide, tuletõrjujate poolt andis hääle ka ülemkohtu esimees John G. Roberts. “Mitte ühtegi inimest ei tohi töökohal diskrimineerida tema rassilise kuuluvuse pärast,” on öeldud ülemkohtu enamushäältega heakskiidetud verdiktis, mille sõnastas kohtunik Anthony M. Kennedy.

Kennedy rõhutas, et New Haveni linnakese võimud tühistasid küll eksamitulemuse, kuid nad ei suutnud tõestada eksami korralduse diskrimineerivat iseloomu ega pakkunud välja õiglast lahendust.
Samuti lükkas ülemkohus tagasi kostja advokaatide väited rassilise vähemuse võimaliku solvumise suhtes. “Iseenesest pole kartus kohtuvaidluste ees piisavaks argumendiks, et õigustada tööandja otsust, mille kohaselt tallatakse jalge alla nende isikute huvid, kes sooritasid edukalt testid ametikõrgenduse saamiseks.”

Võimalikud tagajärjed

Hoopis teise seisukoha võttis aga liberaalse iseloomuga kohtunik Ruth Bader Ginsburg – ainuke naine, kes praegu on USA ülemkohtu liige ja kes on tuntud vähemuste õiguste kaitsja. Ginsburg teatas, et juunikuu lõpus ülemkohtus langetatud otsus formaalselt küll järgib võrdse kohtlemise põhimõtet, kuid moonutab kõnealuse põhimõtte olemust. Lisaks olevat selle otsuse kahjulikkus ilmselge.

Ameerika ajalehed väidavad, et kohtunik Ginsburgi ja ta mõttekaaslaste rahulolematus on igati mõistetav: ülemkohus andis ju Ameerika tööandjatele üheselt mõista – neegreid ja teisi sotsiaalseid vähemusi oleks ebaõige soosida vaid seetõttu, et nad pole valged või ei kuulu enamuse hulka. Inimese hindamisel tuleks ikkagi aluseks võtta tema tegelikud võimed ja isikuomadused.

Kuid samas ei saa ühe kohtuotsuse alusel veel rääkida globaalsetest muutustest: orjus kaotati USA-s vaid 150 aastat tagasi ja valged tunnevad endiselt süümepiinu ajaloos toimunud ebaõigluse pärast. Sellest hoolimata võib aga kohtule hagi esitanud päästetöötajate võidu üle rõõmu tunda: esimene juriidiline pretsedent on loodud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)