Vajame läbimõeldud hinnapoliitikat

Vajame läbimõeldud hinnapoliitikat

 

Mida kõrgemale kerkib Eestis kütuse hind, seda enam hoogustub salakütuse sissevedu naaberriikidest. Hinnanguliselt kaotab riik seeläbi umbes 100 miljonit krooni kuus.

Hakka või uskuma, nagu oleks riigimehed suuremate kütusefirmade juhtidele andnud korralduse – olgugi Rotterdamis langustrend, liitrihinda alandada ei tohi, sest siis väheneb käibemaksu laekumine. Eesti kütusefirmad oleksid justkui otseühenduses maailma naftaväljadega.

Barreli mõnedollariline tõus tähendab siinmail kohe hindade korrigeerimist. Aktsiiside tõstmine majanduslikult keerulisel ajal on võrreldav lõkke kustutamisega vee asemel bensiiniga.

Toetame Venemaad

Venemaal Petseris on bensiini 95 liitri hind pool aastat püsinud veidi üle 20 rubla (ca 7.40 EEK). Luhamaa piiripunktist Šumilkinosse sõites saab liitri kätte isegi alla 20 rubla! Siililegi on selge, miks püsivad idapiiril sõiduautode järjekorrad. Kui Põlva- ja Võrumaal leidub neid, kes mootori rikkumise nimel on nõus segatud solkkütuse eest mõni kroon odavamat hinda maksma, pole ärile lõppu näha.

Kui Koidula piiripunkti läbib ööpäevas näiteks 500 inimest ja igaühel on rahakotis 3000 rubla (ca 1100 krooni), siis voolab sealt Venemaale enam kui pool miljonit krooni. Läbilaskepunkte on Eesti riigil kolm: Koidula, Luhamaa ja Narva. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt saame ööpäevas Venemaale minevat raha rohkem kui 1,6 miljonit krooni. Aastas on 365 päeva ja nii kogunebki aukartust äratav summa.

Kütuse selline vedu on toimunud terve taasiseseisvusaja. Analüütikute pakutud number 20–25 miljardi krooni vahel peab paika. See raha võinuks aastate jooksul kajastuda Eesti riigi eelarves. Oleme isamaalased ja kirume Venemaad, ometi toetame tahtlikult aastas miljarditega Venemaa majandust ja oligarhe.

Rubladeks vahetatud kroonid rändavad Lukoili ja Surgutneftegasi peakorterisse, kus need omakorda eurodeks konverteeritakse ning investeeritakse edasi Türgi rannikul asuvate puhkekomplekside arendamisse. Kerkivad hotellid peibutavad Türgi Vahemere rannikule turiste ja see polegi nii paha!

Hind piiriregioonis vajab alandamist

Salakütuseäri saaks hoobi, kui piiriäärsetes tanklates Jõhvist kuni Narvani, samuti Võrus, Põlvas ja Valgas alandataks hinda kroon või enam. Riik peaks soosima Kagu-Eestisse uute tanklate rajamist ja seeläbi töökohtade loomist. Sekkuda tuleks kiirelt, miljardite kaotamise ning käibemaksulaekumiste languse foonil tuleks istuda kütusefirmade esindajatega laua taha ning asuda siis ühiselt tegutsema. Mujal maailmas teenivad kütusefirmad käibelt ja riik saab seeläbi ka enam käibemaksu.

Huvitav oli jälgida 30. juuni pärastlõunal tanklates järjekordi. Käibe- ja aktsiisimaksu tõusu eel tõttasid pea kõik massiliselt tankima. Tarbimine oli suur ja teeniti hästi. Kütusefirmad kinnitasid sama mõned päevad hiljem.
Kümme aastat tagasi tõmbas Saksamaa bensiiniralli ohjamiseks Poola ja Tšehhi piiri äärsetes tanklates sisemaaga võrreldes hinna 50–60 penni alla ja olukord rahunes.

Innustada tuleb sisemaist tarbimist, mitte soosida raha lõputut väljavedu. Piiriregiooni madalamaid hindu saaks kompenseerida kõrgema müügihinnaga suuremates linnades ja magistraalide ääres, nagu see on levinud enamikes riikides.

Hiljutisel Taanis käigul märkasin – kui Kopenhaageni ümbruses ja kiirteedel maksis diisel 8,10–8,15 DKK liiter, siis maapiirkondades ning väiksemates linnades olid sildid 7,50–7,60 DKK. Samasugune hinnavahe oli ka bensiinil.

Eestis seevastu on hinnad kõikidel kütusefirmadel ühesugused. Ometi võiks meilgi olla Tallinna ümbruses ja Harjumaal teisem hind kui madalama sissetulekuga maapiirkondades. Paraku kipub olema vastupidi, saarte ning ääremaade elanikud on sunnitud kaupa ostma kõrgema hinnaga.

Lätist tulvava salakütuse vastu rohtu pole

Euroopa Liidus ei tohi kaupade vaba liikumist piirata. Lätist pealetungiv salakütus on tervele Lõuna-Eestile probleem. Igale Lätti viivale teeotsale politsei- ja tolliekipaaži ei pane, see osutub mõttetult kalliks ettevõtmiseks. Päevas tuleb Lätist Eestisse miinimum viis kütuseautot läbi Valga maakonna. Paakauto mahutavus on 35 000 liitrit. Lisame veel sama palju läbi Pärnu ja Viljandi maakonna. Arvutused tehku ametimehed ise! Omaaegsed majandite tanklad on taolise kauba müügiks parim koht.

Äripäeva andmetel tegeleb Eestis kütusega ligi 300 firmat. Riigikogul ja valitsusel tuleks mõelda, kas kangekaelne aktsiiside tõstmine majanduslikult raskel ajal ikka oli õige samm! Välismaiste kettide soosimise asemel võiks Eesti luua omamaise väikese keti, et mõjutada kartellikokkuleppe alusel kujunevaid hindasid. Poolakatel on Petrochemia Plock ja Rafineria Gdanska, mis pistavad 50–60 grossi madalamate hindadega julgelt rinda välismaiste hiidudega.

On vaid aja küsimus, kui Lätist pärit salakütus Saaremaa randa jõuab. Eelseisvad pimenevad õhtud ja ööd sobivad selleks ideaalselt. Kolka neemelt Sõrve randa mõnekümne kanistri toimetamine pole eriline probleem ja vahemaa pole pikk. Samamoodi leiavad Saaremaale tee salasigaretid.

Kui 1. juulist kehtima hakanud korra kohaselt võib Venemaalt Eestisse tuua 2 pakki sigarette, siis nüüd on leitud uus nipp. Kaubavedajad teevad seda Läti kaudu, kuhu kogused ladustatakse ja hiljem suurem partii vajalikku sihtkohta toimetatakse. Läti–Venemaa piiril kehtib jätkuvalt rahvusvaheline kord – plokk inimese kohta.

Tarbija ootab kampaaniad

Kui mullu olid üle Euroopa kütusehinnad laes, siis tegid sakslased kampaaniaid ja lasid teatud nädalapäevadel tanklates hindu meie mõistes krooni ja enama jagu alla. Erinevates liidumaades kõikus see tarbimise mahtu ja elanike arvu arvestades. Teeniti käibe pealt. Meilgi võiksid tankijale olla soodsad neljapäevad või reeded.

Veel aastal 2002–2003 andis Selveri keti partnerkaart Neste tanklates mitme kuu jooksul 30 senti boonust. Nüüd on see minevik. Alexela tanklates on säästukaardi ja Tallinki Clubi omanikele liiter 10 senti odavam. Muu maailmaga võrreldes on see naeruväärne! Tarbijaid oleks enam, kui kliendikaardid aitaksid säästa ja ettevõttele tooks see juurde uusi kundesid.
Mingi ime on siiski sündinud. Selveri laadapäevade aegu pakkus Alexela neile, kellel partnerkaart taskus, kütust 30 senti soodsamalt. Kas esimene linnuke?

Kuidagi läbimõtlematu on meie hinnapoliitika. Lõpmatuseni ei saa lubada raha väljavoolamist. Tulevase majandusliku tõusu nimel peab ise midagi ette võtma, ent samas tuleb tarbijale ka vastu anda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)