Ajakirjanik arvab: Ma ei saa aru (12)

Ja ei saagi. Jätkuvalt.

Oksendamiseni on räägitud sellest, et prügil on oma koht. Et autol on oma koht, kui seda parkida. On korraldatud kampaania, et Eestimaa risust puhtaks rookida. Tuhanded inimesed tulid ja korjasid kokku rämpsu, mida ehk kümned lambapead metsa alla olid poetanud. Kas see aitas? Korraks vist jah. Et sai nagu puhtamaks, kuigi mõnel pool vedelevad ka kokku kogutud prahihunnikud vist senini.

Ja ikka sama hooga edasi. Üks kommentaator oli eilses lehes ilmunud pesumasinapildi peale arvanud, et “hapukurgi hooaeg”. Ei ole. Hoopis jätkuvalt suur põlg nende vastu, kes mõistusevastaselt käituvad.

Ma ei saa aru, millise organiga ometi mõtlevad need, kes pesumasina tee äärde põõsasse viskavad või Kuressaare kõrvaltänaval pargivad nii, et liigelda sel tänaval ei ole enam võimalik. Näib lihtne – kui mu auto on nii palju suur, et juba tänava perve pargitud autode vahele ei mahu, siis panen oma auto lihtsalt põiki üle tänava. Nina kõnnitee äärde, tagumik kesk tänavat.

No tõesõna – tulge mõistusele ja püüdke ikka normaalselt käituda.
Neile, kes arvavad, et sokutatud prügi pilte pannakse lehte ainult sellepärast, et muud ei ole panna, ütlen lohutuseks, et me paneme neid pilte veel. Ja kui on teada, kes on sokutaja, paneme nime ka juurde. Ikka lootuses, et ehk mõnel hakkab lõpuks piinlik ka.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)