“Wikmani poiste” tõlkija huvi eesti keele vastu sai alguse väliseestlaste skaudilaagris

“Wikmani poiste” tõlkija huvi eesti keele vastu sai alguse väliseestlaste skaudilaagris

MEELDIB EESTIS: “Ma ei tea, kas olen Tallinnas käinud 100 või 200 korda, kuid Saaremaal olen kuuendat korda, Kuressaare on ilus ja puhas linn, meenutab natuke Haapsalut,” ütleb Kalervo Mettala.

Eesti keele õpetaja ja tõlk Kalervo Mettala, kes on soome keelde tõlkinud nii Jaan Krossi “Wikmani poisid” kui ka Saaremaa Vabadusvõitlejate ühingu endise juhi Peeter Õunpuu mälestused, on Eestis käinud nii palju, et kokku lugeda ta neid kordi ei oska. Saaremaal oli mees kuuendat korda, sedakorda lihtsalt puhkamas.

Tuleva kuu teisel päeval oma 70. sünnipäeva tähistava Mettala eesti keele huvi sai alguse 17-aastaselt, kui ta sattus kogemata Rootsi eestlastest skautide suurlaagrisse. “Seal veendusin, et selline keel on päriselt olemas,” ütleb ta. Laagrist koju jõudnud, muretses noormees endale eesti keele õpiku, ainsa, mis tol ajal Soomes saada oli, ning järgmisel aastal püüdis juba eesti skautidega eesti keeles suhelda.

Ülikoolis õppis Mettala soome keelt. “Meil on kohustuslik siis õppida ka eesti keelt,” täpsustas mees, lisades, et kui 1965. aastal seati sisse laevaühendus Tallinnaga, hakkas ta kohe ka Eestis käima. Selleks, et tema eesti keel ei jääks väliseestlaste tasemele. “Ehkki mul on soome keele õpetaja haridus, ei ole ma elu sees soome keelt õpetanud, küll olen ma õpetanud eesti keelt, 35 aastat,” räägib ta.

Praegu on ta vannutatud tõlk või ametlikult öeldes autoriseeritud tõlk, kes tõlgib kohtu tarvis dokumente. “Eestlased kipuvad Soomes purjuspäi autot juhtima,” on näidanud Mettala tööpraktika.

Mettala soome keelde tõlgitud “Wikmani poisid” on tõlkija teada läbi müüdud. “Seda oli hea tõlkida, kuna olen ise käinud samalaadses poistekoolis, nagu teoses juttu,” räägib ta. Kaasautoriks oli mees ka “Kalevipoja” tõlkimisel, ehkki on raamatule kirjutanud vaid järelsõna ning tema nime tõlkijana kirjas ei ole. “Mina aitasin Kyösti Kettuneni nii, et tegin talle proosatõlke, mille tema siis värssidesse pani,” avaldas Mettala, lisades, et “Kalevipoeg” on keeleliselt väga raske tekst just oma väljendite tõttu.

Ehkki paljud soomlased räägivad eesti keelt ja vastupidi, ütleb filoloog, et just soomlaste puhul on tegemist sellise segakeelega, kus osa sõnu siit- ja osa sealtpoolt. Eestlaste soome keele oskuse kohta toob aga Mettala näite, kus meie endine peaminister Mart Laar pidas Soome raadios soomekeelse kõne. “Kuna ta arvab, et oskab soome keelt, siis ta oli kirjutanud selle ise ja nähtavasti ei lasknud seda kellelgi üle vaadata.

Mina sain sellest kõnest aru nii, et tõlkisin selle endale eesti keelde,” avaldab perfektset eesti keelt rääkiv mees, kes, muide, ise Eestis olles soome keelt rääkima ega kaasmaalastega suhtlema ei kipu. “Kui kõrval seisan ja mõni soomlane keelega väga hätta jääb, siis ma aitan. Muidu, kui keegi vigases soome keeles tuleb minult midagi küsima, siis ma vastan eesti keeles “ei saa aru””.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 232 korda, sh täna 1)