Ameerika Ühendriikide kõrgharidussüsteemist

Ameerika Ühendriikide kõrgharidussüsteemist

 

Ameerika Ühendriigid on maailma populaarseim riik välistudengite hulgas. Eelmisel aastal õppis seal üle 623 000 välistudengi, kellest 245 olid eestlased. Põhjuseid, miks Ameerika Ühendriikides õppida, võib loetleda mitmeid, kuid eelkõige on eeliseks Ameerika kõrgharidussüsteemi laialdased valikuvõimalused, kvaliteet ning paindlikkus. Lisaks pakub välismaal õppimine kogemusi ning avaldab silmaringi ja Eestisse naastes on noor inimene enesekindlam, leidlikum ja tolerantsem.

Ameerika Ühendriikide kõrgharidussüsteem jaguneb kolmeks: undergraduate, graduate ja post-graduate. Undergraduate-tase koosneb 2- ja 4-aastastest kolledžidest või ülikoolidest, graduate-tase lõpeb magistri- või doktorikraadiga ja post-graduate või ­post-doctorate on järeldoktor.

Kõrghariduslikke institutsioone nimetatakse Ameerika Ühendriikides kahte moodi – kolledžid (college) ja ülikoolid (university). Kolledžid jagunevad kaheks: kahe-aastased (rakenduslik kõrgharidus) ja nelja-aastased (bakalaureuse kraad). Kaheaastase kolledži lõpetanud võivad jätkata õpinguid neljaaastases kolledžis või ülikoolis.

Reeglina on kolledžid väiksemad ning pakuvad üksnes diplomiõppe – Associate Degree – ja bakalaureuseõppe – Bachelors degree – programme. Ülikoolides on olemas programmid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppeks. Lisaks toimub ülikoolide juures teadus- ning arendustegevus.

Ülikooli valimine ja üldised sisseastumistingimused

Ülikooli valik on üks olulisemaid otsuseid ja samas ka raskemaid valikuid, mis tulevane üliõpilane tegema peab. Ameerikas on üle 4000 kõrgharidust pakkuva institutsiooni. USA-s on tuhandeid kolledžeid ja ülikoole, paljud neist on tuntud ja väga kõrge akadeemilise tasemega, aga on ka selliseid, mille tase on küsitav. Samas on USA-s sadu ülikoole, mille nimi on täiesti tundmatu, kuid mis on oma õppe- või teadustöö taseme poolest maailmas väga hinnatud.

Ülikooli valikul peaks arvesse võtma akrediteeringut, õpingute eesmärki, ülikooli tüüpi, eriala, geograafilist asukohta, finantsabi, ülikooli suurust ja välistudengite arvu.
Igal koolil on erinevad sisseastumistingimused, kuid üldjoontes nõutakse tulevastelt tudengitelt järgmisi dokumente: sisseastumisavaldus, senist haridusteed tõendavad dokumendid, sisseastumis- ja keeletestid, kinnitus finantside olemasolu kohta, soovituskirjad, sisseastumisessee, muud isiklikud saavutused ja sisseastumistasu.

Erinevused Eestiga

Kuigi Eesti ja Ameerika haridussüsteemis on palju sarnasusi, esineb ka mitmeid erinevusi. Erinevalt Eestist omandatakse Ameerika Ühendriikides bakalaureusekraad nelja aastaga. Samuti on bakalaureuse tasemel olulisel kohtal liberal arts süsteem, mille eesmärk on arendada tudengite üldisemaid intellektuaalseid, verbaalseid ja analüütilisi võimeid ning laiendada nende silmaringi.

Liberal Arts College’ide puhul astub keskkoolilõpetaja eelkõige sisse ülikooli, mitte konkreetsele erialale. Erialavalik langetatakse teise õppeaasta lõpuks. Tudengitel on üsna suured võimalused koostada endale meelepärane õppekava, et omandada laiapõhjalisem haridus.

Hindamine toimub Ameerika Ühendriikides 4-palli süsteemis. Sisseastumisel mängib olulist rolli keskmine hinne (GPA), mis saab maksimaalselt olla 4.0. Tavaliselt võib keskmine hinne bakalaureuseõppesse sissesaamiseks olla minimaalselt 2.5 ja magistriõppesse 3.0.

Sarnaselt Eestile koosneb üks kursus loengutest, seminaridest ning iseseisvast tööst. Erinevalt Eestist on kõikides loengutes ja seminarides käimine kohustuslik. Puududa võib ainult mõjuval põhjusel ning tavaliselt mitte rohkem kui kolmel korral. Lisaks kohalolekule moodustab osa hindest ka aktiivne osalemine ehk grupitöödest ja vestlusringidest osa võtmine ning oma arvamuse avaldamine.

Samuti on iseseisva töö maht Eestiga võrreldes kordades suurem. Iseseisev töö koosneb kohustuslikust kirjandusest, esseedest, kursusetööst ja/või vahe- ning lõpueksamist. Seega saavad välistudengid Ameerika Ühendriikide ülikoolidest lisaks kvaliteetsele haridusele ka oskuse, kuidas intensiivselt töötada ning efektiivselt oma aega planeerida.

Erinevalt Eestist on Ameerika Ühendriikide ülikoolides kandideerimistähtajad välistudengitele üldiselt talvel (jaanuar–veebruar), samuti saab teste teha vaid mõned korrad aastas, seega algab efektiivne ajaplaneerimine välistudengile juba enne sisseastumist. Aeganõudev sisseastumisprotsess kestab umbes aasta kuni poolteist.

Õpingute rahastamine

Haridus on Ameerikas väga kallis. Ühe õppeaasta maksumus USA kõrgkoolis võib olla neljast-viiest tuhandest kuni neljakümne tuhande dollarini. Õppeaastaks loetakse üldiselt 9 kuud, seega tuleb arvestada lisakuludega suvevaheajal. Tavaliselt moodustab õppemaks aasta maksumusest suurema osa, kuid ka elamiskulud võivad mõnes piirkonnas olla väga kõrged.

Umbes 20% rahvusvahelistest üliõpilastest saab toetust õppeasutustelt. Stipendiumid ja muu finantsabi võivad ulatuda mõnest tuhandest dollarist täisstipendiumideni, viimasega kaetakse nii õppemaks kui ka elamiskulud. Lisaks on Ameerika Ühendriikides üheks huvitavamaks finantsabi võimaluseks bakalaureuseõppes spordistipendiumid.

Õppurid, kes vajavad stipendiume, peaksid koolide valikul seadma esikohale ka toetuste olemasolu ja tingimused välistudengitele, seda eriti bakalaureuseõppesse kandideerijad.

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskused

Sisseastumisprotsessi lihtsustamiseks võib pöörduda Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuste poole, mis asuvad Tallinna tehnikaülikoolis ja Tartu ülikooli raamatukogus ning mis tegelevad täpse ja usaldusväärse teabe jagamisega õppimisvõimalusest Ameerika kõrgkoolides.

Liisi Lembinen
Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus

 


 

Õpivõimalustest teisel pool ookeani

Kuna lähenemas on uus õppeaasta, alustab Oma Saar täna artiklite avaldamist, mis on pühendatud õppimisvõimalustele Ameerika Ühendriikides. Juttu tuleb õpitingimustest, õpingute rahastamisvõimalustest jpm. Neljast kuni viiest osast koosnev artiklite sari ilmub koostöös USA saatkonnaga.

Tänane kirjutis annab lugejale põgusa ülevaate Ameerika kõrgharidussüsteemist.

Artiklite sarjale eelneb USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee saatesõna:
“Viimaste aastate jooksul oleme USA saatkonnas märganud eesti üliõpilaste üha kasvavat huvi Ameerika Ühendriikides õppimise vastu, seda kas siis ametlike vahetusprogrammide toetusel või omal käel ülikoolidesse astudes.

Me tervitame sellist huvi soojalt ning julgustame noori uurima Ameerika Ühendriikides õppimise võimalusi, kasutades selleks ka meie Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusi Tallinnas ning Tartus. Ameerika Ühendriikidel on palju pakkuda: erakordne valik kolledžeid ning ülikoole, teaduskondi ning uurimisasutusi, professoreid ning kaasüliõpilasi, kes kõik tervitavad soojalt rahvusvaheliste üliõpilaste lisandumist akadeemilisse perre.”

James Land
USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)