Eelolev nädal möödanikus

Kakssada üheksakümmend viis aastat tagasi, 1714. aasta 27. juulil (vkj) toimus Soome rannavetes, Hanko poolsaare lähistel Põhjasõja üks tähtsamaid merelahinguid. Selle käigus purustas Vene laevastik Peeter I (valitses 1682–1725) juhtimisel Rootsi laevastiku, mida juhtis kontradmiral Niels Ehrenschiöld (ka Ehrenskiöld; elas 1674–1728). Sõjasaagiks olevat venelased saanud kümme Rootsi alust, nii vähemalt väidavad ajalooõpikud.

Ülejäänud Rootsi sõjalaevadel õnnestus pageda Ahvenamaa saarestiku lähedusse. Kõnealune lahing oli oluline samm Põhjasõja (1700–1721) lõpliku saatuse määramisel. Tõsi, üpris passiivne vaenutegevus kestis veel seitse aastat – rahulepingu sõlmimine sai võimalikuks alles pärast kangekaelse ja Poltaava lahingu (toimus 1709) järel paljuski reaalsustaju kaotanud kuninga Karl XII (1682–1718) surma. Põhjasõja, nagu teada, lõpetas Nystadi (Uusikaupunki) rahu, mis sõlmiti 1721. aasta septembris.

Sada viisteist aastat tagasi, 1894. aasta 26. juulil sündis Inglismaa lõunaosas Surrey krahvkonnas Godalmingi linnakeses tuntud kirjanik Aldous Huxley (suri 1963). Varases nooruses, olles vaid 17-aastane, põdes ta raskekujulist nakkushaigust, mille tagajärjel tema nägemisvõime märkimisväärselt nõrgenes. Sellest hoolimata näitas aga noormees üles enneolematut visadust: ta lõpetas väga autoriteetse Etoni kolledži ning 1916. aastal veel ka Oxfordi ülikooli. Samal aastal alustas ta ka kirjanduslikku tegevust.

Elu jooksul kirjutas Aldous Huxley 12 romaani ja artiklite kogumiku kirjandusest. Tema teosed ilmusid miljonilistes tiraažides ning kirjanikku saatis suur edu ja ülemaailmne kuulsus. Tuntuks sai Huxley eelkõige tänu ühele teosele – “Hea uus ilm” (Brave New World; e k 1989) See on hoiatus uue ühiskonna eest, kus kogu elukorraldus on inimmõttega eelnevalt paika pandud.

Raamatus on kujutatud inimkonna kohutavat tulevikku, kus inimesi aretatakse teaduslike meetodite abil ja kus inimeste tulevik on juba varem kavandatud vastavalt nende vaimsetele võimetele ja psühholoogilistele iseloomuomadustele. Säärast nn mõistusepärast ühiskonda juhib eliit – “alfa”, neile järgneb inimeste grupp “beeta”, siis tuleb “gamma” ja ühiskondliku hierarhia allastmel on grupp “delta”. Viimased on võimelised täitma vaid rasket füüsilist tööd.

Muide idee, et ühiskonnaelus peaksid inimesed täitma kohustusi ja tegema tööd, milleks nad loomu poolest on võimelised, pole iseenesest uus. Säärase sotsiaalse mudeli töötas välja juba vanakreeka filosoof Platon (427–347 e Kr). Kuid ka temal tekkis raske küsimus – kes ikkagi lõppkokkuvõttes on see tark inimene, kes otsustab, milleks keegi meist tegelikult võimeline on.

Kakssada viis aastat tagasi, 1804. aasta 28. juulil nägi Baierimaal Landshuti linnakeses ilmavalgust Ludwig Feuerbach – saksa tuntud filosoof, Hegeli õpilane, kes hiljem oma õpetaja ideedest lahti ütles, sest keeldus tunnistamast nn absoluutse vaimu (absoluter Geist) olemasolu.
Feuerbachi vaated kristluse olemusele, Jumalale ja surematusele läksid lahku tookordse kirikudogmaatikaga. Sellest hoolimata ei pidanud ta end kunagi ateistiks.

Vanema põlvkonna esindajad, kes ülikoolis käinud, peaksid vist hästi mäletama Lenini artiklikest “Marksismi kolm allikat ja komponenti” (Nõukogude aja ülikoolis sunniti seda ju lausa pähe tuupima!!!). Selles teoses sidus Lenin Feuerbachi (nagu ka Hegeli) kommunistliku õpetusega. Päris õige see just polnud…, kui aga veidi sügavamalt asja üle juurelda, siis ega ta absoluutselt ka eksinud.

Üheksakümmend viis aastat tagasi, 1914. aasta 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja väikesele, kuid väga natsionalistlikult meelestatud Serbiale (järjekordne kinnitus selle kohta, et rahvusluse ja patriotismi liigne rõhutamine on ajaloos palju kurja tekitanud).

Nii algas Esimene maailmasõda, mis kestis 1918. aasta novembrini. Sõja ajendiks sai üks terroriakt – nimelt õnnestus 28. juunil 1914. aastal 19-aastasel tuberkuloosihaigel Serbia natsionalistil Gavrilo Principil (1894–1918) tappa Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand (sünd 1863).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)