Kolumbuse müsteerium ja Eesti tulevik

Kolumbuse müsteerium ja Eesti tulevik

MAADEAVASTAJA MÄLESTUSEKS: Barcelona sadamas viipab kõrgel sambal seisev Kolumbus käega kaugustesse.

Kui 1990ndate alguses esimest korda Stockholmis olin, sai vanalinnas jalutades imetletud Karl XII monumenti.

Üks Stockholmi eestlastest seletas, et Karl viipab Venemaa suunas, tahtes tänapäeva rootslastele öelda: “Mina käisin seal ega soovita teil sinna minna.” Kas see nüüd nii on, aga selge on see, et Rootsi kuningriigi suhted Venemaaga muutusid suuresti just pärast kaotatud Poltaava lahingut.

Suunda näitavad monumendid

Olles Barcelona sadamas, ei saa mööda vaadata Kolumbuse sambast, mis paikneb Barcelona sadamapiirkonnas, kohaliku meremuuseumi lähedal. Kolumbuse sammas on uhke turismiatraktsioon, kasutasin võimalust tõusta samba vaateplatvormile ja heita pilk linnale.
Aga kogu see sissejuhatus on ajendatud muust.

Kolumbus seisab Barcelonas kõrgel sambal ja viipab samuti käega kaugusesse. Vastates küsimusele, kuhu Kolum-bus meie tähelepanu suunab, on koolipoisilik vastus: loomulikult Ameerikasse. Kuid kui veidi lugeda ajalooraamatuid, saame teada, et Kolumbus tahtis jõuda Indiasse ja taasavastas Euroopale Ameerika. Seega, kui tahaksime olla ajalooliselt autentsed, peaks Kolumbus viitama India suunas.

Aga õpetlik on hoopis palju muud, mis Kolumbuse müüdiga seotud on. Paljud on mõjutanud kõigi meie elu, ükskõik, kas me seda seome kuidagi Kolumbuse reisiga. Samal ajal on rohkesti õpetlikku, mille üle on hea mõtiskleda just Hispaanias.

Kolumbusest mõeldes Hispaanias

Turistidele näidatakse Sevilla katedraalis Kolumbuse sarka. Kolumbus kui suur rännumees reisis veel pärast oma surma. Hispaaniasse jõudis ta Havannast alles 1898. aastal. Kuid katalaanid ei ole jätnud Cristóbal Colónile ehk Kolumbusele kummardust tegemata.

Üks mõtteid, mis reisimeest Hispaanias tabab, on see, et selles kultuuris on ikka leidunud mehi, kes on julgenud ette võtta reise, mille sihtkoha (taas)avastamine tuli neil enda peale võtta. Haritud inimese tunnus pidi olema uudishimu, mis aitab maha suruda hirmu tundmatu ees. See maadeavastamist toetav kultuur on oma jälje jätnud koloniaalkultuuri tasandil, mis loomulikult pole üheselt positiivne olnud.

Ometi on avastamine mõjutanud kogu kohalikku kultuuri, sest Hispaanias on ikka osatud toetada neidki, kelle ideed tundusid kaasaegsetele liialt ebatavalised. Seega on siin soositud päris hullude mõtete kandjaidki. Pikas perspektiivis on see end ära tasunud.

Kolumbuse pärand ja Hispaania uuenemismured

Barcelonas ja Sevillas olles tasub seoses Kolumbusega mõelda paljudele tahkudele. Esimene asi, mis meenub, on rikkus ja oskus rikkusega hakkama saada. Eks meie esivanemad Läänemere ääres avastanud end ühel hetkel Euroopa kaubandusest kõrvale jäetuna, sest suured ärid läksid ookeanile ja liikusid Kolumbuse radadele maailmameredel.

Pöörased ideed liiguvad tegelikult väga kiiresti. See tähendab, et olukord regioonis muutub ja need, kes ei ole valmis uuendusteks, võisid jääda endale ootamatult ajaloo kõrvaltänavasse. Väga hästi on maadeavastused ja neist saadud rahaline jõukus Hispaanias nähtav kunstimuuseumides.
Londoni ja mõne muu riigi juhtivaid kunstimuuseume külastades tekib kuidagi imelik tunne, et imetleme justkui mingit röövlijõugu kunstikogu.

Hispaanias, mille muuseumide kogudest väga suure osa moodustab kohalik kunst, paistab vahe olevat selles, et siin on röövimisega teenitud raha investeeritud kohalikelt kunstnikelt hinnaliste tööde tellimiseks.
Kolumbuse maadeavastus, mis tõi vahetu rikkuse just Sevillasse, tekitas nähtuse, mis meil on samuti väga aktuaalne.

Kuigi Kolumbuse avastajakuulsuse on ajaloolased ümber lükanud ja teda saab lugeda just maailma uute alade taasavastajaks. Aga tema roll oma kaasaegsetele ja nende järglastele seisneb selles, et pärast Kolumbust oli maailm eurooplastele järsku kordi laiem kui varem.

Meile Eestiski sai maailm lääne poole järsku väga palju suuremaks. Kui vaatame Hispaania ajaloole, siis avardunud võimalused aktiveerisid tegusaid inimesi. Juhtus see, et need, kel kodus tundus eneseteostuseks kitsas olevat, rändasid nüüd eemale, sageli väga kaugele, kust tagasi enam ei tulnudki.

Seetõttu elati Hispaanias üle aeg, kui järsku avastati end nagu tühjalt maalt. Siia jäid enamikus mungad ja inimesed, kes ei olnud maa arengule just kõige parem kontingent.
Istudes Barcelonas Kolumbuse samba all ja mõeldes oma koduseid mõtteid, tekkis imelik tunne: kas tõesti tuleb Eestil 21. sajandil aktiivsete inimeste riigist väljarändamise aeg üle elada? Praegu paistab protsess selles suunas liikuvat.

Kas selle “tühja aja” järel oskame õppida seda, mida tehti Hispaanias, et edaspidi suuta senisest enam hinnata andekate ja aktiivsete inimeste mõtlemise eripära? Midagi võiks Eestis Hispaania ajaloost ju õppida. Ja see Kolumbuse müsteeriumi asi oleks ehk tõesti õppimist väärt …

 


 

Saaremaa ja Hiiumaa vanadel maakaartidel

Näitus ja konverents, mis on pühendatud Kuressaare linnuse kirjaliku esmamainimise 625. aastapäevale

Kuressaare linnuses reedel, 31. juulil 2009 kell 11–16 Kuressaare XIII merepäevade ühe avaüritusena.

Korraldajad:
• Saaremaa Muuseum
• Freundeskreis für Cartographica in der Stiftung Preußischer Kulturbesitz, Berliin
• Saaremaa Merekultuuri Selts
Kell 11.00 – näituse avamine, millel eksponeeritakse 31 15.–18. sajandi originaalkaarti Karl-Christian Bergmanni (Berliin) erakogust (keldrisaalis).
Konverentsi kava:
11.30 – Kuressaare linnapea Urve Tiiduse tervitussõnavõtt
11.40 – Kuressaare linnus-kindlus aegade keerises
Olavi Pesti, Kuressaare
12.00 – Saaremaa ja Hiiumaa 15.–18. sajandi maakaartidel
Tõnu Raid, Tallinn
12.30 – Kuressaare linn ja linnus vanadel maakaartidel koduloolase pilgu kaudu
Kalle Kesküla, Nasva
13.00 – Merekaartide spetsiifikast
Tõnis Siilanarusk, Tallinn
13.30 – Kohvipaus
14.00 – Merelised kohanimed vanadel maakaartidel
Bruno Pao, Kuressaare
14.30 – Baltica Marburgi Herderi-instituudi kogudes
Dorothee Goeze, Marburg
15.00 – Kuressaaret läbib nullmeridiaan!

Karl-Christian Bergmann, Berliin
15.30 – Mõttevahetus
Konverentsi töökeeled on eesti ja saksa keel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)