Pressiülevaade: Joe Biden jagas õpetussõnu Ukrainale ja Gruusiale

Pressiülevaade: Joe Biden jagas õpetussõnu Ukrainale ja Gruusiale

 

Sel nädalal oli maailma ajakirjanduse tähelepanu all USA asepresidendi Joe Bideni visiit endistesse Nõukogude liiduvabariikidesse Ukrainasse ja Gruusiasse. Lehed märkisid, et Bidenil oli vaja ajada niit läbi kitsa nõelasilma: nimelt pidi ta andma oma liitlastele julgeolekutagatised, kuid sealjuures ei tohtinud ta tekitada uut vastasseisu Venemaaga.

Kommentaatorid teavad väita, et seekord kaasnes noorte demokraatiate avalik toetamine karmide õpetussõnadega, mida jagati suletud uste taga toimunud vestluste käigus.

Briti majandusväljaanne The Financial Times kirjutas ühes juhtkirjas, et nii Kiievis kui ka Thbilisis pidi USA asepresident Joe Biden täitma mitut rolli: ta pidi olema rahustaja, relvavend ja liitlane ning samas jagama ka õpetussõnu.

Tema külaskäigu esmane ülesanne seisnes selles, et veenda ärevusse sattunud grusiine ja ukrainlasi – nende huve pole keegi unustanud ja seda vaatamata asjaolule, et Washingtoni ja Moskva suhted on viimastel kuudel paranenud. “Kuid avalikult lausutud soojad sõnad ei peaks varjutama ebameeldivat tõde, mis lausuti eraviisiliste vestluste ajal,” toonitas leht.

Väljaanne jätkas: osaliselt on Saakašvili ise selles süüdi, et Gruusia võimalused lähitulevikus NATO-ga liituda on praegu olematud. Gruusia president, kes kunagi oli Lääne lemmiklaps, on tekitanud palju probleeme… Vastutust selle eest, et möödunud aasta augustis puhkes Kaukaasias sõda, kannavad nii Moskva kui ka Thbilisi. Venelased seadsid üles lõksu, millesse keevalise käitumisega Saakašvili kohe ka sattus. Mida siin on silmas peetud, seda Briti ajaleht oma juhtkirjas kahjuks ei täpsusta.

Mis aga puudutab Ukrainat, siis sealsetele võimukandjatele tegi Biden suuri etteheiteid, märkides, et valitsuskoalitsioonis puudub üksmeel. “Kontaktid liidrite vahel on niivõrd katkenud, et poliitiline poosetamine (political posturing) takistab progressi,” ütles ta ja lisas: “Sõprus nõuab ausust. 2004. aasta suur lubadus tuleb täita.”

Saksa ajaleht Der Tagesspiegel märkis, et Biden toetas Ukraina ja Gruusia püüdlusi saada NATO liikmeteks (USA stellen sich hinter Kiew und Tiflis). Tõsi, seda tehes valis ta palju ettevaatlikuma sõnastuse kui see, mis oli käibel Bushi ajal.

“Ameerika välispoliitikas peetakse Bidenit vägagi mõjukaks isikuks,” jätkas väljaanne. “Tema seekordne visiit oli kui president Obama katse maandada neid kartusi, mis on tekkinud seoses USA ja Venemaa suhete paranemisega.”

Siinjuures leht meenutab, et vaid nädal tagasi saatsid Ida-Euroopa poliitikud – nende seas oli mitu väga tuntud inimest, nagu näiteks Vaclav Havel ja Lech Walesa – Valgesse Majja kirja, milles ameeriklasi paluti, et nad suhete parandamise nimel Moskvaga ei tooks ohvriks Ida-Euroopat.

Ajaleht The New York Times kirjutas, et Ukraina ja Gruusia visiidi ajal seisis Joe Bideni ees lausa filigraanne ülesanne – talt nõuti n-ö niidi ajamist läbi kitsa nõelasilma (to thread a needle): asepresident pidi andma tagatised oma liitlastele ja tegema seda nii, et Moskva ei pahandaks. Tulemuseks oli, et Biden kasutas vaid üldisi ja abstraktseid fraase. Ehkki Gruusias andis ta mõista, et abipalvet on kuulda võetud, ei täpsustanud ta siiski, kui kaugele Washington selle abi andmisel on valmis minema.

Leht jätkas: kui Bideni kohtumised presidendivalimisteks valmistuvate Ukraina poliitikutega sarnanesid pigem formaalsete teejoomistega, siis Thbilisis ootas teda ees laiaulatuslik teatraalne etendus. Juba teel lennujaamast linna võis näha inimesi, kes kandsid plakateid – “Ärge unustage meid!”, “Me loodame Teile!”, “Meid karistati selle eest, et eelistasime vabadust!” jne.

Kuid samas NYT märkis, et Saakašvili autoritaarne valitsemine teeb ettevaatlikuks, mistõttu oli Biden sunnitud toonitama – Lääne toetus Gruusiale ei tähenda, et tema praegusele presidendile antakse tegevuseks carte blanche, sh vabad käed opositsiooni mahasurumiseks. President Saakašvili peab õppima, kuidas elada koos oma pealetükkiva naabri ja oma opositsiooniga.

Gruusia on jäänud püssirohutünniks, muretses Šveitsi ajaleht Le Temps (artikkel: La Géorgie reste une poudrière). Paar nädalat enne Vene–Gruusia sõja aastapäeva on olukord selles endises Nõukogude vabariigis ikka veel plahvatusohtlik. Thbilisisse vaid mõned päevad pärast seda, kui Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat oli külastanud Venemaa president Dmitri Medvedev, saabunud Joe Bideni ees seisis delikaatne ülesanne: näidata tingimusteta toetust Gruusiale ajal, mil president Obama teeb jõupingutusi suhete parandamiseks Moskvaga.

Šveitsi väljaanne märkis, et esialgsete kavade kohaselt pidi 2008. a Kaukaasia sõja põhjuseid uuriv Euroopa Liidu komisjon oma aruande avalikustama 31. juulil. Kuna aga olukord regioonis on endiselt pingeline, lükati see ettevõtmine septembrikuu lõppu. Kõnealune aruanne peab andma vastuse küsimusele, kes ikkagi sõjategevust alustas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)