Uuel tänaval elustuvad vanad salongiõhtud

Kaevu ja Uue tänava nurgal asuvas majas toimuvad taas salongiõhtud nagu “vanal heal Eesti ajal”. Maja perenaine Anu Sepp on otsustanud tagasi tuua endiste aegade hõngu ning kutsub külla neid, kes tahavad osa saada erinevatest kultuuridest ning kokku saada mõttekaaslastega.

Anu Sepp on särav ja aval naine, kelle elu on suuresti möödunud Kanadas. Koos eelmisel aastal lahkunud abikaasa Peetriga oli nende kodu ka teisel pool ookeani alati avatud külalistele – olgu siis kodu- või välis-Eestist.

Anu ütleb, et on võõrustanud paljusid Eesti noori, korraldanud nende sõitu Kanadasse, sest usub, et “noored peavad kogema ja teadma erinevaid kultuure”. Nii peab ta mõneti ennast kultuurisilla ehitajaks Eesti ja Kanada vahel, sest praegu, mil ta pool aastat elab Kuressaares ja teise poole Kanada-kodus, viib ta siit alati kaasa teadmisi ja oskusi, mida väliseestlastele edasi anda.

Just kunst ja käsitöö on alad, mis Anu paeluvad ning aitavad kaugel maal säilitada identiteeti. “See on nii põnev!” kinnitab pensionipõlve pidav õpetaja, kelle arvates ei ole mõtet oodata, millal keegi sinu eest midagi ära teeb, vaid õigem on ise asi kätte võtta.

Nüüd on ta aga oma korraldamis- ja organiseerimiskogemustega abikaasa Peetri kodus, kus kunagi korraldati salongiõhtuid – Peetri ema oli Kuressaare teatris näitleja ja isa abilinnapea. Peeter ise tuli aga siis, kui võimalus avanes, Kuressaarde ning õpetas siinses ametikoolis reklaamindust.

“Siin majas on see vana kultuurihõng olemas, sest siin käis koos kogu toonane kultuuriinimeste seltskond,” tunneb Anu ning räägib õhinaga esimesest salongiõhtust, mis oli 14. juulil, Prantsuse vabariigi aastapäeval.
“Me sõime prantsuse toite (krevetisuppi), jõime prantsuse veini ning laulsime “Marseljeesi” siinsamas aias,” räägib ta.

Esimene salongiõhtu tõi kokku 16 prantsuse keele ja Prantsusmaa huvilist – kohal olid näiteks Kersti Randmaa, kes juhib mittetulundusühingut Prantsuse Sõbrad Saaremaal; Anu naaber Ati Maripuu, kes elab Belgias ja on tegev sealses eestlaste seltsis; Philippe Häche, prantslane, kes ennast sisse seadnud Leisi vallas; Karala külaseltsi inimesed (muide, Karala on Anu sõnul vast ainus küla Eestis, kel on sõprusküla Prantsusmaal).

Anu arvates on oluline, et lisaks keeleõppele tutvustatakse siinsetele inimestele ka teiste maade kultuure. “Kahjuks meie kooliõpetajad seda praegu palju ei tee,” märgib ta.
Järgmisena tahab toimekas Anu ette võtta saksa õhtu, sest teab, et Saaremaal elab ka sakslasi, rääkimata neist, kes saksa keelt oskavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)