Hanno Pevkur: Saarlased on kriisiga hästi kohandunud (2)

Hanno Pevkur: Saarlased on kriisiga hästi kohandunud

HAIGLALE RAHA: Hanno Pevkur ütles, et olulise teemana räägiti ka Kuressaare haigla hooldusravi kompleksi renoveerimisest ning kui haigla esitab korrektse taotluse, on kompleksi renoveerimiseks loota lähiaastatel 15–16 miljonit krooni.

Eile oli Saare maakonnaviisidil sotsiaalminister Hanno Pevkur. Minister külastas Sõmera hooldekodu, väikelastekodu, töötukassat, puuetega inimeste koda, haiglat ja Kuressaare päevakeskust ning rääkis ka Oma Saarele, mis sotsiaalsfääris praegu toimub ning milline mulje tal saarlastest jäi.

Pevkuri sõnul on praegu väga raske ennustada, mis praeguses keerulises majanduslikus olukorras tulemas on, sest järgmise aasta eelarvest veel palju ei teata. “Rahandusministeerium on meile esialgsed eelarveraamid ette andnud, kuid sotsiaalministeerium nendesse kindlasti ei mahu.

Ainuüksi töötutoetuse ja erinevate peretoetuste ning pensionäride arvu kasvuga on need numbrid suurenemas peaaegu miljardi krooni võtta,” rääkis minister, kelle sõnul oli eilse visiidi üks konkreetsemaid teemasid väikelastekodu maja ehitamise küsimus.

“Esimesest voorust jäi väikelastekodu välja, kuna Kuressaare linna poolset valmisolekut ei olnud. Kuid linnapea ütles täna, et valmisolek on nüüd olemas ja kui linn võtab uue maja oma haldamise ja valitsemise alla, püüame ka vahendid leida,” sõnas Pevkur, lubades, et Kuressaarde saab vähemalt ühe, kui mitte kaks peremaja lastekodu tarbeks ehitada.

Hanno Pevkur, üks viimaste aastate põletavamaid teemasid on meil olnud haigla valvekordade tasustamine. Teie eelkäija, minister Maripuu lubas, et seoses regionaalse asukohaga jääb Kuressaare haiglasse neli valvekorda, kuid praegu on neid ikkagi kolm.
Valveringide mure on Kuressaares olemas ja on pikka aega olnud. Kui eelarvenumbrid nii hullu seisu ei näidanud, siis palusin ka Kuressaare linnapeal teha uus taotlus, et see neljas valvering rahastataks.

Täna on aga karm reaalsus see, et rahandusministeeriumi numbrid näitavad sotsiaalmaksu olulist alalaekumist. 24. augustil tuleb rahandusministeeriumi sügisprognoos ja sealt on näha, mis saama hakkab. Ainuüksi ravikindlustuse osa on võrreldes 2008. aastaga vähenenud peaaegu 2 miljardi võrra.

Seetõttu on raske loota ja oodata, et see neljas valvering sel või järgmisel aastal tasustatud saaks, aga põhimõtteliselt ma seda mõtet toetan, et arvestades saare eripära peaks siin olema neli valveringi.

Kas olukord on nii hull, nagu me seda suurtest päevalehtedest iga päev lugeda võime?
Olen nõus, et ajakirjandus mõjutab väga palju inimeste käitumist. Kui inimesele iga päev sisendada, et läheb hullemaks ja aina hullemaks, siis inimene hakkab alateadlikult nii käituma: ei käi poes, ei osta kaupa, siis ei jõua raha käibesse jne.

Kui vaadata Saaremaad, siis siin ollakse tänase kriisiga hästi kohandunud. Kui töötuid on siin praegu 1400 isiku ringis ja tööhõives osaleb umbes 24 000 inimest, siis kerge arvutus näitab, et registreeritud töötus on kuskil 6 protsendi juures. Kogu Eestis on see umbes 11%, Lõuna- ja Ida-Eestis umbes 13%. Saarlased on suutnud säilitada mõistusepärase tasakaalu.

Kui me kuulsime, et Saaremaa spaahotellidel on lähiajal plaanis koondada üle 40 inimese, siis see kindlasti mõjutab üldist pilti. Aga inimesed on kõik väga positiivsed. Mulle jättis väga hea mulje puuetega inimeste koda, kus on väga ratsionaalne ellusuhtumine. Kas või see, et nende maja kõige suurem tuba tehti korda ametikooli poolt. Väiksemas kogukonnas on võimalik üksteist mõistes kõrvalseisjat märgata ning abikäsi ulatada.

Ühes küsitluses arvasid kodanikud, et Eesti noored pered elavad vaesemalt kui pensionärid. Kuidas teile tundub, kooliaasta on tulemas, koolitoetust enam ei ole, lapsevanemad on jäänud tööta…
Kindlasti on tänased poliitilised otsused mõju avaldanud rohkem tööealisele elanikkonnale. Samas tuli eile uudis, et kolmandik pensionäre elab allpool vaesuspiiri. Noorte perede olukord on kindlasti raske, püüame selles osas oma valikuid ja otsuseid teha. Kõige väiksemate lastega peredel on vanemahüvitis garanteeritud ja pere sissetulek vähemalt seeläbi tagatud. Kuid ega ainult peretoetustele tuginedes ole võimalik peret üleval pidada. Kindlasti on hea, kui noorel perel on töö.

Ma arvan, et sellised hinnangud, kas ühel või teisel on halvem, ei ole väga õiged. Tegelikult tuleb vaadata ikka üksikjuhtumeid.

Vallad olid ka tagajalgadel, kui matusetoetus kaotati.
Kindlasti mõjutab iga otsus ka valdu. Meie eelarve on pool riigi eelarvest. 20 miljardit sellest on pensionid, 12 miljardit ravikindlustus, peretoetus ja vanemahüvitis 4 miljardit, järele jääb 4 miljardit, millega püütakse üleval hoida kogu ülejäänud sotsiaalsfääri.

Kõik valikud on väga rasked, aga näiteks toimetulekutoetust oleme suurendanud, kui eelmisel aastal oli 100 miljonit, siis sellest aastast suurendasime ja saime 270 miljonit. Kui on näha, et toimetulekutoetus hakkab otsa saama, tuleb julgelt riigilt juurde küsida.

Millised aga tulevikus saavad olema sotsiaalvaldkonda puudutavad otsused, on vara öelda. Aga ükskõik, milline see otsus on, mõjutab see igaüht, nii mind kui teid, tervet peret.

No kui mõelda, siis sellel nostalgiliselt ilusal Eesti vabariigi algusajal said ju pensioni ainult riigitöölised ja Vabadussõja veteranid.
Seda süsteemi ei saa me kindlasti tagasi võtta. Pigem näen seda, et me peaksime vaatama oma pensionisüsteemis selle pilguga ringi, et kas näiteks eripensionide süsteem on päris õige. Omal ajal, kui riik oli vaesem, oli tulevane pension selleks motivaatoriks, et inimest üldse väiksema palga peale saada. Nüüd on riigi- ja erasektori palgad võrdsustunud ja mina ei pea eripensionide süsteemi õiglaseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)