Nädal täis suurepärast ooperimuusikat

Nädal täis suurepärast ooperimuusikat

HETK OOPERIGALA FINAALIST: Maestro Eri Klas säras nii orkestrile kui ka publikule.

Selle aasta Saaremaa Ooperipäevad on nüüdseks minevik. Muusikast tulvil nädalale tagasi mõeldes on hing taas rikkam ning elamustekogum tänaseni peas keerlemas. Võrreldes eelmise aastaga pakkusid korraldajad mitmekesisemat kava, samas aga säilitasid kõik eelneva hea (autogrammitunnid, mono-ooper, juubelihelilooja näitus ja mälestusõhtu, kammerkontserdid lossi kapiitlisaalis).

Tunnistan, et minust on saanud Saaremaa Ooperipäevade andunud fänn ning tänan südamest kogu korraldustoimkonda ja lahkeid toetajaid nii siin kui sealpool merd. Aitäh, et kinkisite meile suvesüdames ühe kena nädala täis suurepärast ooperimuusikat, kaasates loominguprotsessi ka tublisid ja andekaid saare noori! Kohtumiseni Saaremaa Ooperipäevadel 2010!

Ooperigala

Reedel ligi kolm tundi väldanud suurejoonelisel ooperigalal osalesid Läti Rahvusooperi koor ja orkester ning solistid Kristīne Gailīite, Kristīne Zadovska, Monika-Evelin Liiv, Matti Salminen, Mario Zeffiri, Carlos Moreno, Egils Silinš, Rauno Elp, Priit Volmer ja Oliver Kuusik. Meeldivalt väljapeetud, vahel ka õpetlik-vaimukad vahetekstid tõi kuulajateni õhtujuht Priit Volmer, kontserdi esimest osa dirigeeris Modestas Pitrenas Läti Rahvusooperist, teist Eri Klas.

Ei tahaks päris nõustuda Priit Volmeri väitega, et tänavune gala oli aegade vägevaim solistide paraad, oli ju ka eelmisel aastal laval suurepärane valik maailmaklassi lauljaid eesotsas meie oma Saaremaa juurtega Ain Angeri või siis Türgist pärit Esin ja Senol Talinliga. Tuleb tõdeda, et hoolimata tavakuulajale mitte nii atraktiivsest kavast kui läinud suvel, leidus mõlemas kontserdipooles numbreid, mis oma vokaalse meisterlikkuse või muusikalise sügavutiminekuga puudutasid.

Näiteks Linda aaria ooperist “Linda di Chamounix” Kristīne Gailīite või Dalila aaria ooperist “Samson ja Dalila” Kristīne Zadovska esituses. Nauditavad olid ka Carlos Moreno, Mario Zeffiri ja Egils Silinši etteasted ning meeleolukas Rosina ja Figaro duett ooperist “Sevilla habemeajaja” Kristīne Gailīite ja Rauno Elbi esituses.

Rohkem vokaalset sügavust oodanuks teenekalt vanameistrilt Matti Salminenilt. Samas pakkusid publikule meeldiva üllatuse küpselt täiusliku hääletämbriga noor laulja Monika-Evelin Liiv (Eboli aaria ooperist “Don Carlos”) ning Vanemuise solist Heli Veskus sügavasisulise Leonora aariaga ooperist “Saatuse jõud”. Peab siiski tunnistama, et solistide esitatud ansamblinumbrid kogenud muusikukõrvale nii nauditavad polnud kui üksikaariad või duetid.

Huvitav oli jälgida ka dirigentide tööd: Modestas Pitrenase puhul paistis silma täpsuse ja täiuslikkuse taotlus, Eri Klas jagas oma tähelepanu ka publikule ning tundus hoolimata oma emotsionaalsest ja karismaatilisest olekust nüanssides veidi pinnapealsem.
Kokkuvõttes saavutas galakontsert aga oma ülesande – pakkuda publikule säravat läbilõiget maailma ooperiklassika paremikku kuuluvatest teostest.

Verdi “Trubaduur”

Tunnistan siiralt – Vanemuise teatritrupi laupäevane “Trubaduuri” etendus ooperipäevadel suutis mind sügavalt liigutada. Osatäitjate õnnestunud valik, hästikõlavad koori- ja ansamblinumbrid, meisterlik dirigenditöö (Mihkel Kütson).

Kuulasin Heli Veskust naudinguga juba galakontserdil, “Trubaduuris” muutus aga tema kehastatud noor aadlidaam Leonora küpseks ja kauniks inimhingeks, kelle häälest ning olekust nii palju erinevaid varjundeid leidsin. Kahtlemata oli üheks lavastuse pärliks ka Leonora armastatu Manrico osatäitja Xu Chang, kelle vokaalpalett kõrgregistris lausa kõrvupaitavalt pingevabana tundus. Samuti avaldasid oma sügav-dramaatilise tunnetusega muljet Valentina Kremen mustlanna Azucena ning Atlan Karp krahv di Luna rollis. Muuseas, mõlemad solistid rõõmustasid Saaremaa publikut ka eelmisel aastal osatäitjatena “Hoffmanni lugudes”.

Jään huviga ootama järgmist suve, mil Vanemuise teater ooperiklassikasse kuuluva Mozarti “Figaro pulma” saarlastele külakostiks toob, lubaduse järgi seekord lausa kaasaegsesse võtmesse lavastatuna.

Verdi Reekviem

Helilooja Giuseppe Verdi loomingu kaalukaim ja kauneim sakraalteos Reekviem lõpetas suurejooneliselt selleaastased Saaremaa Ooperipäevad. Kätkedes endas ühtviisi nii meloodilisust kui dramatismi, paistab teos silma meisterliku orkestratsiooniga, mis samas esitab interpreetidele kõrged nõudmised.

Läti Rahvusooperi koori ja orkestrit juhatas Neeme Järvi, Eesti dirigentidest maailmas praegusel ajal kuulsaim ja hinnatuim. Tema küps, elukogenud dirigendinatuur ja erudeeritud suhtlemine orkestri, koori ja solistidega oli see, mis mind kuulajana võlusid. Suurejooneliselt särav oli ka solistidevalik – sopran Aile Ass-zonyi (Eesti), alt Kristīne Zadovska (Läti), bass Egils Silinš (Läti) ning tenor Xu Chang (Hiina), kes asendas haigestunud Carlos Morenot.

Eriliselt nauditavaks kujunesid kontserdil Reekviemi massiivselt kõlavad osad, seda nii koori, orkestri kui solistide puhul. Samas jäi üheshingamisest puudu orkestripillide soololõikudes, solistide ansamblites ja polüfoonilistes koorilõikudes.

Tavakuulaja seisukohalt loen korraldajapoolseks apsuks ka tekstitõlkega kavalehe puudumise, sest poolteist tundi muusikaelamust ilma abimaterjalita on piisavalt pikk süvenemisülesanne, mida seekord publikule pakuti. Kes aga kõigest hoolimata meloodiameister Verdiga kaasa mõelda suutis, sai vastutasuks topeltannuse rahulolu ja kõrgtasemel muusikaelamuse. Reekviemi lõppedes kõlanud publiku katkematu aplaus selle kinnituseks meelitas maestro Neeme Järvi teose lõpuosagi kordama.
Kirikukontserdid

“Ave Maria”

Meeldiva muusikaelamuse esmakordselt väljaspool Kuressaaret pakkusid sel aastal rahvusooperi Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel ning solistid Angelika Mikk, Oliver Kuusik ja Heldur Harry Põlda. Kontsertkava “Ave Maria” sisaldas suuremalt jaolt liturgilisele Ave Maria tekstile loodud kauneid klassikapärle barokist kaasajani.

Vaheldumisi koori- ja soolonumbritega muutis kontserdi mitmekesisemaks ja huvitavamaks oreli (Andres Lemba) kaasamine nii saate- kui sooloinstrumendina. Reedel Valjala Martini kirikus toimunud esimene kontsert lubas terasemal kuulamisel siiski aimata mõningast ebalust nii kooriansambli vokaalses kõlapildis kui soolonumbrite viimistluses, mis loodetavasti järgnevatel ettekannetel kadusid.

Väärikat konkurentsi täiskasvanud solistidele pakkus meie oma noor tulevikulootus, 12-aastane Heldur Harry Põlda, kes muuseas paar päeva varem kuulsa laulupedagoogi Jaakko Ryhäse meistriklassis maestro siira tunnustuse osaliseks sai. Mind isiklikult puudutaski sellel kontserdil kõige enam Mozarti “Laudate Dominum”, seda just Heldur Harry maitsekalt kauni vokaalikasutuse ja hingestatud esituse tõttu.

Leian, et selleaastased kauni kavaga kirikukontserdid Valjala, Kihelkonna, Mustjala ja Muhu kirikus oli tänuväärt ettevõtmine, mida teadupärast tuleval suvel jätkab varajase muusika ansambel Hortus Musicus. Sedakorda siis juba “Vooruslike naiste litaaniaga” Karja, Püha, Kuressaare ja Pöide kirikus.

Populaarsed ooperikoorid kuursaali kõlakojas

Pargikontserdi traditsiooni jätkajaks olid sel aastal RAM ja Tallinna saksofonikvartett, kelle esituses kõlas laupäeval, 25. juulil Kuressaare kuursaali kõlakojas meeleolukas valik populaarseid ooperikoore. Peab tunnistama, et saksofonikvartetti ooperikooride saateks kasutada on üsna hulljulge ja pretensioonikas ettevõtmine.

Olgu ka nimetatud, et kõik ettekantud seaded koorile ja saksofonikoosseisule olid Saaremaa juurtega heliloojalt ja RAM-i lauljalt Aare Kruusimäelt. Maitseasi, aga minu arvates pani ettekannete nauditavusele piiri akustiline eripära. Vabaõhukontserdi olukorras pakkusid täiuslikumat kõlapilti vaiksemad ja lüürilisemad teosed, fortenüansis kippus koor pilliansambli kuitahes meisterlikku seadet matma.

Kavas leidus rõõmupakkuvat äratundmist igale maitsele, esindatud oli nii ooperikooride kullafond (jäägrite koor ooperist “Nõidkütt”, madruste koor ooperist “Lendav Hollandlane”, orjade koor ooperist “Nabucco” jt) kui vähemtuntud romantilised koorinumbrid. Publikule esitati ka eesti ooperi alustalade Aava ja Ernesaksa loomingut.

Viimase tuntuimast ooperist “Tormide rand” pärit kõrtsistseen oli ka kontserdi kõige meeleolukam ja köitvam number, kus noor sümpaatne dirigent Mihhail Gerts üllatuslikult koori akordionil saatma asus. Humoorikates solistiosades astusid kuulajate ette Urmas Põldma ja Andres Alamaa.
Loe ka 21.–25. juuli Oma Saart

Laine Lehto
muusikaõpetajast ooperigurmaan


Saaremaa Ooperipäevadel käis 10 240 külastajat

Tänavused Saaremaa Ooperipäevad osutusid loodetust veelgi edukamaks. Nädala jooksul Kuressaare lossi ooperimajas ning mujal Saaremaal toimunud etendusi ja kontserte külastas ühtekokku 10 240 ooperisõpra. 
Eesti Kontserdi juhi Aivar Mäe sõnul oli kümne tuhande külastaja piir küll püstitatud eesmärk, kuid möödunud nädala alguse ilmaprognoose jälgides ei võinud milleski kindel olla.  Olgugi, et suure saali etendused olid juba enne ooperipäevade algust sisuliselt välja müüdud, suurendasid publikuarvu eelkõige Saaremaa kirikutes toimunud kontserdid, sõnas Mäe.

Saaremaa Ooperipäevade peakülaliseks oli tänavu Läti Rahvusooper Wagneri “Lendava Hollandlase” ja Puccini “Turandot” etendustega. Samuti teater Vanemuine Verdi ooperiga “Trubaduur”. Pühapäeval lõpetas ooperipäevad Verdi “Reekviemi” erakordselt võimas ettekanne Läti Rahvusooperi orkestri ja koori poolt. Dirigendina tegi oma Saaremaa debüüdi Neeme Järvi, solistideks Aile Asszonyi, Kristīne Zadovska, Egils Silinš ning hiina tenor Xu Chang, kes saabus loetud tundide jooksul asendama pärast kaht “Turandot” etendust hääle kaotanud Carlos Morenot.  

2010. aasta Saaremaa Ooperipäevad toovad publiku ette juba kolm ooperiteatrit: lisaks rahvusooperile Estonia ning Vanemuise teatrile jõuab Kuressaarde Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva akadeemiline muusikateater. Samuti kaunistab ooperipäevade programmi esmakordselt esietendus, milleks on Olav Ehala ja Leelo Tungla kirjutatav lasteooper “Käsikivi kosmosest”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)