Kalev Au ja Annika Reino said konkursist innustust

Kalev Au ja Annika Reino said konkursist innustust

ÜLERIIGILISE VÕISTLUSE AUHIND OOTAB MULDA ISTUTAMIST: Perenaine Annika Reino: “Meil ei ole Kaleviga aega olnud rääkida, kuhu selle puukese võiks kasvama panna. Pärast Jänedalt tulekut on ta kohe nii toimekas olnud. Tema kohe südamega toimetab ja teeb.”

Möödunud nädalavahetusel Jänedal Eesti talupäevadel Eesti parima talu 2009 tiitlile konkureerinud Saaremaa talud tulid kõik auhinnalistele kohtadele. Tootmistaludest hinnati Kaarma valla talupidaja Naima Küti talu teise koha vääriliseks, noortalunikest sõitsid võitjatena koju Riido ökotalu pidajad Jaan ja Anne Kiider (samuti Kaarma vald) ja alternatiivset suunda arendavatest taludest võtsid kolmanda koha auhinna vastu Kalev Au ja Annika Reino Valjala valla Siiksaare külast Vana-Reinu talust.

Oma Saare lugejaile on ilmselt kõik nimetatud talupidajad tuttavad, kuna ajaleht on varasematel aastatel ja alles hiljaaegu (Riido talu) tublidest loomapidajatest-maaharijatest kirjutanud. Naima Kütt ja Jaan Kiider on esitatud ka Oma Saare ja Kadi raadio välja kuulutatud Saaremaa aasta põllumehe nominentideks.

Seekordsetel Eesti talupäevadel andsid saarlased kõneainet nii konkursi korraldajaile, talupäevadel osalejatele kui ka ajakirjanikele. Tore on tõdeda, et talupidamise tahe pole Saare maakonnas kuhugi kadunud. Selge see, et saavutused ei tule tööta ja tööd tuleb rügada ikka Vargamäe Andrese kombel.

Alternatiivtalunikud võõrustavad talgulisi

Jänedalt heatujulistena auhinnapuuga ja -rahaga koju jõudnud Kalev Au ja Annika Reino ei saanud loorberitele puhkama jäämisest mõelda, sest kolmapäeva õhtuks pidi Vana-Reinu talus Siiksaares kõik talguliste vastuvõtuks valmis olema. Neljapäeval, kui Laidevahe kaitseala raadama tulnud talgulised olid Vana-Reinu talus Annika Reino kaetud lõunalauda istunud, saime pererahvaga veidikene juttu vesta.

Kalev Au parkis traktori põlluservale ja sammus seejärel kodutare õueväravast sisse. Esimese hooga tuli tal vahendada konkursimuljeid. “Seda asja ei osanud ette prognoosida. Meie talu tootmismahud on ju suhteliselt väikesed. Pole nii pikalt seda tööd ka teinud. Ju aga asi oli siis seda väärt, et me ikkagi sõelale jäime,” jäi Kalev Au konkursist rääkides tagasihoidlikuks. Kolleegide üle rõõmustas ta aga küll: “Saarlased esindasid oma maakonda ikka täiega. Kõik, kes olid nominendid, said ka tunnustuse.”

Milline on siis alternatiivset suunda esindav talu? “Meie talu põhitegevus toimub Laidevahe looduskaitsealal. Eesmärgiks on poollooduslike koosluste – rannaniitude ja loopealsete taastamine. Peame lihaveiseid. Herefordide söödamaaks ongi rannaniidud ja poollooduslikud rohumaad. Nemad hooldavad niipalju kui jaksavad. Kus vaja, aitan niidukiga kaasa. Harvendame ka kadastikke ja niimoodi me karjatatavat ala pidevalt suurendame,” andis Kalev Au ülevaate alternatiivsest suunast Siiksaare moodi.

Praegu on Vana-Reinu talu (registris küll Suurekase talu) põhikarjas 40 suurt looma, lisaks paarkümmend vasikat.
Taluperemees selgitas, et rannakarjamaarohi on mineraaliderikas ja üldse mitmekesine. Vahest peamiseks eesmärgiks on ikkagi see, et rannaalad ei võsastuks. Kaitsealal on sarvekandjad vaid kevadel, suvel ja sügisel. Enne külmade tulekut ajab peremees loomad talvekorterisse.

“Kaitsealale ei tohi lisasööta viia, sest võib juhtuda, et söödas sisalduvad kultuurtaimede seemned saavad saatuslikuks kaitsealal välja kujunenud taimekooslusele. Kultuurtaimed on elujõulisemad ja nad võivad rannaäärsele looduslike taimede mitmekesisusele kahjuks tulla,” rääkis Kalev Au.

Eelolevaks talveks on Vana-Reinu talul loomadele vajaminev sööt varutud. Peremehe sõnul antakse lihaveistele lisasöödana põhiliselt heina, aga ka silo. Üldreeglina Vana-Reinu talu herefordid jõusööta ei saa.

Talul on keskkonnaametiga leping

Traktori, uuetüübilise MTZ i koos haakeriistadega andis keskkonnaamet taluperemehe kasutada Laidevahe looduskaitseala hooldamiseks. Osa loomigi kuulub keskkonnaametile.
“Talvesööta tuleb varuda väljaspool kaitseala ja see siis traktoriga kokku vedada,” teavitas talumees.

Traktor on tarvilik “tööloom” ka talguliste juures. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) korraldatud talgutööle olid vabatahtlikud Saaremaale sõitnud kõikjalt Eestist. Laidevahel juhatas tööväge Kalev Au. Talgulised harvendasid kadastikku. Kalev vedas suuremad-jämedamad kadakad traktoriga kokku. “Saame neid aiapostideks kasutada. Käsitöömeistritel on ilmselt tagavara olemas. Viimasel ajal pole meie käest kadakaid küsitud,” tunnistas Laidevahe kaitseala hooldaja.

Õuenurgas ootas mahaistutamist auhinnapuu – Rumeenia mänd. “Talle tuleb sobiv koht leida. Pean natuke raamatutest uurima, millist kasvupinnast see tahab, siis teame, kuhu istutada.”

Oma tarbeks kasvatavad talunikud kartulit ja juurvilja

“Kartulit kasvatame ainult oma tarbeks. Kuna maad on, siis peale kartuli panime veel üht-teist maha. Kui omal võimalus põllusaadusi kasvatada, siis osta on neid ka narr. Teravilja me ei kasvata,” andis Kalev Au talumaadest lühiülevaate.

Perenaise Annika kujundada on taluõu arvukate lillepeenarde, kiviktaimlate ja -aedadega. Hooneid (saun, külalistemaja, suvine istumiskoht), lõkkeasemeid ja muid kenasid kohti ei jõua üles lugedagi. Lilli jagub küll vanadesse malmpottidesse, korvidesse ja peenramaadele. Talgulisedki võtsid kolmapäeva lõuna ajal taluõues tossud või kingad jalast ning jalutasid korralikult pügatud õuemurul paljajalu.

Laidevahe arendamise on Kalev Au võtnud oma südameasjaks. Aasta tagasi istusid hakkajad ümbruskonna mehed Vana-Reinu talus ja arutasid, kuidas piirkonna elu edendada. Aastaga on jõutud üht-teist ära teha. Laidevahe looduskaitseala ongi magnetiks, meelitamaks kaunitesse paikadesse küll linnuvaatlejaid, küll karge ja omapärase looduse imetlejaid. Rääkides kaitsealal tehtust, märkis Kalev Au, et üks uus linnuvaatlustorn on juba ornitoloogide kasutada, teine ootab veel püstitamist. Infostendid ootavad samuti järge.

Nii nagu maal ikka, käivad talunikud üksteisel abiks. Siiksaare kandis on enamik maid kasutuses. “Mõned maaomanikud loevad lehest, et talupidajad on miljoneid toetust saanud ja küsivad maa kasutamise eest ka kohe ränka hinda. Nad on aga tähelepanuta jätnud, et see toetussumma on tulnud terve Eesti vabariigi peale, mitte ühele või teisele talunikule,” kommenteeris Kalev Au.

Majandussurutise (masu) kohta ütles talunik, et kui endal kartul maas ja lehmakari karjamaal, siis nälga ei saa jääda. “Eks see masu tegelikult mõjutab siiski. Talus on ju ka selliseid tegevusi, mis raha sisse ei too. Alati tuleb arvestada ja mõelda, mida teha ja mis tegemata jätta. Meie lähme samamoodi edasi. Kaitsealal hooldamist vajavat maad jagub. Algusest peale oleme kaitsealaga seotud. Nii läheb ka edasi,” oli Kalev Au optimistlik. 

Kogu kaitseala hooldamise au ei võtnud Kalev Au enda peale. “Pihtla hobusekasvatuse hobused on samamoodi hooldajaiks, samuti Kalju Tuulingu lüpsikari, Riho Mägi loomad, Toomas Läätsel on samuti herefordid. Mina olen oma veistega siin Siiksaare poolses otsas,” selgitas üleriigilises võistluses poodiumile tõusnud talumees.
Kalev Au end ise aktiivseks taluseltsi liikmeks ei pea, aga kolleegidega nõu pidamisest pole ta kunagi keeldunud.

Talgulised kiitsid võõrustajaid

Kõik talgulised, kellega Vana-Reinu taluõuel jutule sain, ei olnud kiitusega pererahvale kitsid. Laidevahe kaitseala hinnati samuti positiivselt.
ELF talgujuht Siivi Põldots ütles, et inimesed teevad tööd rõõmuga: “Enamik meist on kontoritöötajaid. ELF-i üks eesmärke on vabatahtlikkuse printsiip. Teeme siin tööd kolm ja pool tööpäeva.

Seal, kus me kadakaid maha võtame, meri ei paista. Kalev Au aga rääkis, et 1940. aastal oli seal nii lage, et meri paistis. Püüame anda endast parima, et loodust taas tasakaalu viia. Siin on ju nii tore – näha hobuseid rannakarjamaal, herefordidega kokku saada, näha seda liigirikast poollooduslikku kooslust. See on tulemist väärt.”

Siivi Põldots nimetas Laidevahe talguid ka mugavustalguteks. Miks? “ELF talgud näevad harilikult välja nii, et ise tehakse söögid, majutatakse suhteliselt askeetlikult, aga siinne pererahvas on meid küll väga hästi hoidnud ja poputanud. Peremehe pajatused õpetasid meid kohalikku elu-olu tundma. Näha kohe, et inimene naudib seda, mida ta teeb. Perenaine käib kui vaikne haldjas, toob söögi lauale ja viib toidunõud ära. Toiduga ja paigaga oleme väga rahul. Pererahvas on väga vastutulelik,” kiitis talgujuht võõrustajaid.


Vana-Reinu talu

Valjala vald, Siiksaare
Lihaveiste kasvatamine, Laidevahe kaitseala hooldamine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 190 korda, sh täna 1)