Rahastamisvõimalused Ameerika Ühendriikides õppimiseks (1)

Rahastamisvõimalused Ameerika Ühendriikides õppimiseks

 

Oma Saar jätkab teabe jagamist õpivõimaluste kohta Ameerika Ühendriikides. Nädal tagasi (vt 25. juuli OS) rääkisime USA kõrgharidussüsteemist üldse. Tänane teema on juba mõnevõrra konkreetsem ja elulisem – see puudutab hariduse omandamise rahalist poolt.

Lisaks populaarsusele on Ameerika Ühendriikides õppimine välistudengitele ka kallis ning hetkel on trend õppemaksude kallinemisele. Viimase aastaga on õppemaks suurenenud keskmiselt 108–1398 dollari võrra.

Lähtudes College Board’i1) statistikast oli 2008.–2009. õppeaastal erakõrgkoolis bakalaureuseõppe aastamaks keskmiselt 25 143 USD ja avalikus kõrgkoolis 6585 USD. Õppemaksud võivad aga küündida ka üle 35 000 USD2) . Õppemaks ei sisalda ühiselamutasu, toitlustamist ja õppevahendeid, mille eest tuleb lisaks maksta ning mis suurenesid eelmisel õppeaastal keskmiselt 381–408 dollari võrra. Keskmiselt tuleks elamiskuludele arvestada 10 867 dollarit aastas.

Heaks uudiseks on aga see, et Ameerika Ühendriikides antakse kõrghariduse toetuseks tudengitele üle 143 miljardi dollari finantsabi. Kaks kolmandikku bakalaureusetudengitest saab finantsabi. 2008.–2009. õppeaastal ulatus keskmine grantidest ja stipendimidest saadav finantsabi 2300 USD-st (avalik kaheaastane kolledž) kuni 10 200 USD-ni (nelja-aastane eraülikool). Pakutav finantsabi võib ulatuda mõnesajast dollarist kuni täisstipendiumideni.

Terminoloogiast

Ameerika Ühendriikide hariduse rahastamisega seotud terminid võivad esmapilgul segadust tekitada. Kõige üldisemalt nimetatakse finantsabi financial aid. Detailsemalt on võimalik saada stipendiumi (scholarship), granti, teadusstipendiumi (fellowship) või auhinda (prize). Lisaks on magistri- ja doktorikraadi omavatel õppuritel võimalik kandideerida assistantship’ile ehk n-ö professorite abiks õppetöös või uurimustöös.

Erinevad võimalused

Ameerika Ühendriikide hariduse eest tasumiseks on järgmised võimalused: 
• isiklikud ja perekonna säästud,
• õppeasutuste stipendiumiprogrammid,
• laenud,
• vahetuslepingud,
• välisriikide stipendiumiprogrammid ja koostöölepingud,
• fondid,
• sponsorid,
• spordistipendiumid,
• töötamine.

Esimese variandina peaks eelkõige vaatama üle iseenda ja perekonna säästud. Väljastpoolt on kergem finantsabi saada, kui ka endal on kasvõi vähesel määral sääste oma hariduse eest tasumiseks. Mõnituhat dollarit aastas on suureks abiks. Mida rohkem vajatakse finantsabi, seda kõrgem peab olema õppeedukus või muu anne.

Stipendiumid

Õppeasutused ning muud organisatsioonid annavad välja erinevaid stipendiume. Eraülikoolide stipendiumid on suuremad kui avalike ülikoolide omad, kuid samuti on õppemaksudega. Stipendiumeid võib liigitada: vajadusel põhinevad (need-based), tulemuslikkusel põhinevad (merit-based) ja spordistipendiumid (sports scholarships).

Vajadusel põhinev stipendium antakse välja majanduslikult raskes olukorras olevale tudengile. Tulemuslikkusel põhinevat stipendiumi antakse erilise ande, akadeemilise edukuse või muul alal silmapaistva tegevust eest. Spordistipendiumid on Ameerika Ühendriikide kõrghariduse finantseerimise üks erilisemaid tunnuseid, kuna spordil on sealsetes ülikoolides oluline roll.

Spordistipendimi saab taotleda ainult bakalaureuse tasemel. Spordistipendiumiga sponsoreeritakse mingil spordialal edukaid sportlasi nende ülikooliõpingute ajal. Väga paljud koolid pakuvad sportlastele täisstipendiume, millega kaetakse lisaks õppemaksule ka elamiskulud ja õppevahendid.

Õppelaenud

Lisaks Eestis antavale õppelaenule on võimalik taotleda ka muid laene õppemaksu tasumiseks. Ameerika Ühendriikides pakutavate rahvusvaheliste tudengite laenude (International Student Loans) taotlemisel tuleks teada, et vajalik on Ameerika Ühendriikide kodanikust või alalisest elanikust käendaja olemasolu.

Tagasimaksmine algab tavaliselt kuus kuud pärast kooli lõpetamist ning võib kesta kuni 20 aastat. Laenu tagastamine toimub üldjuhul igakuiste maksetena. Taotleda saab tavaliselt täiskulude ulatuses laenu – keskmiselt 30 000 – 40 000 USD aastas. Loomulikult lisanduvad intressimaksed nagu Eestis võetud laenudelegi.

Vahetus- ja koostöölepingud

Paljudel Eesti ülikoolidel ja kutsekoolidel on olemas vahetuslepingud Ameerika Ühendriikide partnerülikoolidega. See tähendab, et Eesti ülikoolis õppiv tudeng saab üheks semestriks või aastaks minna partnerülikooli õppima, kusjuures tavaliselt makstakse õppemaks ning paljudel juhtudel ka elamistasu vähemalt osaliselt partnerlepingu raames kinni. Kulutused on seega märkimisväärselt väiksemad kui iseseisvalt kooli õppima asudes (endal tuleb tasuda tervisekindlustus, reisimine ja muud kulutused).

Välisriikide stipendiumiprogrammid ja koostöölepingud on samuti heaks võimaluseks Ameerika Ühendriikides õppimiseks või enesetäiendamiseks. Väga sageli pakutakse sellist võimalust eelkõige magistri- ja doktoriõpinguteks või juba töötavatele professionaalidele enesetäiendamiseks, näiteks Ameerika Ühendriikide saatkonna vahendatavad Fulbright-programmid.

Fondide toetus ja kooli kõrvalt töötamine

Nii Eestis kui välismaal tegutseb mitmeid fonde, mis pakuvad erinevaid stipendiume või grante hariduse omandamiseks. Paljud on seotud konkreetsete erialadega, kuid on ka üldiseid stipendiume pakkuvaid fonde. Eestlaste seas on väga populaarsed väliseestlaste fondid nagu näiteks Eesti üliõpilaste toetusfond või Ülemaailmne Eesti kesknõukogu.

Lisaks on võimalik töötada kooli kõrvalt work-study raames, millega tudengile pakutakse ülikoolisisest tööd osaliselt õppe- või elamiskulude katteks. Magistri- ja doktoriõppuritele on heaks võimaluseks ülikoolide pakutav assistantship.

Lisateave

Lisateavet Ameerika Ühendriikides õppimise rahastamise kohta saab Tallina Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse väljaantud teatmikust “Stipendiumitaotleja meelespea” (2004) või teabekeskustest Tallinnas ja Tartus. Kindlasti tuleks silmas pidada, et rahalisi vahendeid tuleb hakata otsima samal ajal kui kooligi, seega umbes aasta kuni poolteist enne õppima asumist.

Edu kandideerimisel!

Liisi Lembinen
Põhja-Ameerika
ülikoolide teabekeskus


1) USA eksamikeskus, mis moodustati 1900. a nimetuse all College Entrance Examination Board (Eksamikeskus kõrgkooli astumiseks). Ametkonna pädevuses on näiteks ühtsete testide väljatöötamine, mille abil kõrgkoolid hindavad oma õpilaste taset.
2) 1 USD = 11,06 EEK (Eesti Panga kurss 30.07.2009)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)